Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

VEkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.08.2007.a tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale 50 000 krooni krediiti, intressiga 27,03% aastas. Kosja rikkus krediidilepingut ning ei tasunud makseid nõuetekohaselt. Seetõttu ütles hageja lepingu 20.02.2009.a üles. Kostjal on tagastamata krediidisumma 44 916,72 krooni. Samuti võlgneb kostja hagejale intressi 4806,48 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulusid 1000 krooni. Lisaks võlgneb kostja hagejale 18.01.2010.a seisuga viivist 11 364,77 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 62 087,97 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 27,03 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 26.01.2010 kuni krediidisumma tasumiseni. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi põhivõla ja intressi osas. Võla sissenõudmiskuludele vaidles kostja vastu. Ka viivistele vaidles kostja vastu. Viiviste väljamõistmise puhul palus kostja viiviseid vähendada. Kostja netopalk on 6500 krooni. Samal ajal on tal rohkesti võlgasid. Kostja taotles kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramist selliselt, et tal oleks õigus tasuda võlga 500 krooni kaupa kuus. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 07.08.2007.a tarbijakrediidilepingu, millega hageja andis kostjale laenu 50 000 krooni. 20.02.2009.a kirjaga on hageja lepingu üles öelnud, kuna kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Kostja ei vaidlustanud, et tal on tagastamata põhivõlg 44 916,72 krooni. Samuti ei vaielnud kostja vastu hageja intressinõudele summas 4806,48 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 44 916,72 krooni ja viivis 4806,48 krooni. Kostja on vaielnud vastu võla sissenõudmiskuludele summas 1000 krooni. Lepingu üldtingimuste p 6.6 kohaselt on kostja kohustatud hagejale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja hinnakirja kohaselt tuleb kostjal tasuda meeldetuletuskirja eest 200 krooni ja lepingu ülesütlemise teate eest 400 krooni. Hageja on saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja ning ühe ülesütlemise teatise. Seega on hageja nõue võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks summas 1000 krooni põhjendatud. Samuti on kostja vaielnud vastu viivistele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades, et kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Kuna lepingus oli intressimääraks 27,03 % aastas, siis on hagejal õigus nõuda viivist 27,03 % põhivõlalt aastas. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja selgitustest nähtuvalt on tema netopalk 6500 krooni kuus ning tal on muid finantskohustusi summas 79 000 krooni. Hageja neid kostja väiteid ei vaidlustanud. Arvestades kostja rasket majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks viivist vähendada. Kohus vähendab kogu hageja poolt nõutavat viivist 11 364,77 kroonini, s.o summani, mis muutus sissenõutavaks 18.01.2010.a seisuga. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 62 087,97 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel summas 500 krooni kuus. Hageja sellega ei nõustunud. Kohus leiab, et kuna kostjal on raske majanduslik olukord, siis on põhjendatud pikendada kohtuotsuse täitmise tähtaega. Kohus peab põhjendatuks määrata igakuise osamaksu suuruseks 1000 krooni. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale koguvõlgnevus summas 62 087,97 krooni igakuiste osamaksetena summas 1000 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni. Viimase osamakse suuruseks on 87,97 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.