Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

kuuriboksid 6, 9, 11 ja 12

Avalduse asjaolud Harju Maakohtu menetluses on V K ja P K avaldus kaasomandi XXX/XXX asuva elamukrundi suurusega 1558 ruutmeetrit kastutuskorra määramiseks. Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on XXX/XXX asuv elamukrunt suurusega 1558m2 hoonestatud kahe elamuga. Ühes elamus asub V Kle kuuluv korteriomand nr 7, teises elamus asuvad korteriomand nr 4, mille ühisomanikeks on MM ja AM; korteriomand nr 5, mille omanikuks on P K ja korteriomand nr 6, mille omanikuks on ET. Krundil asub kuur, milles on 12 kuuriboksi. Korteriomanike vahel on kujunenud krundi kasutuskord, mis aga ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseeritud ning tingib korteriomanike vahel pidevaid pingeid ja lahkarvamusi. Kuivõrd korteriomanikud kasutukorra kokkulepet sõlmida ei suutnud, pöördusid avaldajad kohtusse palvega määrata krundi kasutuskord. Kasutuskorra ettepaneku tegemisel lähtusid avaldajad faktiliselt kujunenud krundi kasutuskorrast ja korteriomandite suurusest. Võrreldes avalduse kohtusse esitamise ajaga on korteriomandite reaalosade suurused käesolevaks ajaks muutunud. XXX/XXX korteriomandite suurused on käesoleval ajal järgmised: omanik V K - elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 7 üldpinnaga 169,20 m2; omanik P K - elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 5 üldpinnaga 35m2; omanik ETelamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 6 üldpinnaga 37 m2; ühisomanikud AMja MM- elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 4 üldpinnaga 72,2 m2. Krundi kasutuskorra kindlaksmääramise avalduses lähtusid avaldajad korteriomandite suurusest. Vaatamata avaldaja V K korteriomandi suuruse olulisele muutumisele teevad avaldajad kasutuskorra ettepaneku vastavalt faktiliselt kujunenud kasutuskorrale, korteriomandite osa suurusele ja asjaolule, et kõik korteriomanikud v.a ET, ettepanekus märgitud kasutuskorda pooldavad. Avaldajad paluvad viimases 31.08.2011 avalduses määrata kinnistu kasutuskord kindlaks järgmiselt:

841,14. V K taotleb, et tema ainukasutusse jääks krundiosa suurusega 786 ruutmeetrit. Teiste korteriomanike osade suurused oleks järgmised: P K 174 m2, ET183,94 m2 ja Aning MM358,92 m2 ehk kokku 716,61 ruutmeetrit. Ettepaneku kohaselt jääks viiM märgitud korteriomanike ühiskastusse krundiosa suurusega 746,9 m2. Avaldajad teevad ettepanku määrata kindlaks ka kuuribokside kasutuskord järgmiselt: V K kasutusse jääksid kuuriboksid 1 ja 2 loetuna Kuiv tänava poolt ning P K ainukasutusse kuuriboksid 3, 7 ja 8. Ülejäänud kuuriboksid 4,5,6,9,10,11 ja 12 jääksid korteriomanike ET ja A ning MM kasutusse. Kuuride kasutuskorra ettepanek avaldajate osas vastab nende poolt faktiliselt kujunenud kasutuskorrale. Puudutatud isiku I seisukoht Puudutatud isik I ET avaldusega ei nõustu. Vastuväidete kohaselt nähtub avaldusele lisatud plaani koopiast, et avaldajad ei anna maariba elamu (korter nr.7) ida-ja lõunaseina äärde, vaid V K ainukasutusse jääva krundiosa ning ülejäänud kaasomanikele jääva krundiosa vaheline piir kulgeb otse elamu vundamendi ääres. Seega ulatuks elamu katuseräästas üle piiri ning kõik, mis katuselt langeb (lumi, jääpurikad, puulehed) kukub teiste kaasomanike kasutada jäävale krundiosale. Peale selle on elamu ümber maariba vaja veel selleks, et ümber elamu liikuda ning elamu osade - seinte, akende, uste ja katuse remontimisel vajalikke materjale, abivahendeid ja mehhanisme (redeleid, tellinguid, tõstukeid) paigutada. Puudutatud isik I leiab, et selliste vajaduste tekkimist möönavad avaldajad ka ise oma 25.04.2007.a. kirjalikus seisukohas (p.5) ning aktsepteerisid elamu seinu ümbritsevat maariba (2,5 m) E. Leppiku 13.11.2008.a. plaanil. Avaldajate esitatud plaanil on V. K ainukasutusse jääva krundiosa ilma elamut ümbritseva maaribata 786 m2, E. Leppiku 13.novembri 2008.a. plaanil koos kõnesoleva ribaga 848 m2 (753+95). Seega peaks elamu lõuna- ja idaseintega külgneva maariba pindala olema 62m2 (848786). Kui elamu ümber seda maariba ei ole, siis on see ülejäänud kolme kaasomaniku õiguste ja huvide rikkumine ja vastuolus Asjaõigusseaduse §-iga 72 lg 5. Puudutatud isik I leiab, et plaanil ei ole kujutatud, kui suur krundiosa saab olema kuuride all ja ees kõigi kaasomanike ühiskasutuses. Puudutatud isiku I arvamusest nähtub, et kui võtta kuuriderea pikkuseks 18 m (kaksteist 1,5 laiust boksi) ja laiuseks 3 m (kuuriboksi sügavus), on kuuriderea all 54 m2 maad (18*3); kui võtta arvesse, et kuuriderea ette on vaja maad kütust (küttepuud jm.) toova mootorsõiduki sissesõiduks, kütuse mahalaadimiseks ja selle hilisemaks töötlemiseks (küttepuude vajalikku mõõtu tükeldamiseks ja lõhkumiseks), siis peaks kuuriderea ees olema vähemalt 5 m laiune maariba. Arvestades, et kuuriderea pikkus on 18 m, siis selle maariba pindala saaks olema 90 m2. Seega on kuuriderea alla ja ette vaja kokku 144 m2 maad (54+90), milleks iga kaasomanik peab andma 36 m2 maad (144:4). Kuid avaldaja V K ei kavatse kuuriderea alla ja ette oma arvelt maad anda ja tema 31. augusti 2011 avalduse 2. palvepunktist selgub, et ta taotleb endale õigust kasutada kuuriboksidele nr. l ja 2 juurdepääsuks ülejäänud kaasomanike ühiskasutusse jäävat ala. Puudutatud isikule I jääb arusaamatuks, miks peab tema, avaldaja P K ning puudutatud isikute II ja III M ja AM ühiskasutusse jääma ainult 746,9 m2 maad, mitte aga 772 m2 ning kellele saab siis ülejäänud 25,1 m2 (772 - 746,9). Puudutatud isik I leiab, et avaldajale I V K peaks peale 786 m2 suuruse krundiosa olema veel täiendavalt maad 98 m2 (62+36), kokku seega 884 m2 (786+98), tal on mõttelise osa suurust arvestades aga ainult 841 m2 (1558:3134*1692) ehk 43 m2 vähem (884-841), seega peab ta oma krundiosast loovutama ülejäänud kaasomanike kasutusse 43 m2 ja tema elamust lääne poole jääva krundiosa suuruseks saab olema mitte 786 m2,vaid 743 m2 (786-43). 43m2 suurust krundiosa on tal võimalik loovutada E. L 13.11.2008.a. plaanil märgitud piiripunktide 9 ja 10 vahelt avaldaja I elamu suunas kulgeva ca 3 m laiuse maaribana, mis külgneks vahetult plaanil märgitud 69 m2 krundiosaga. Pärast kuuriderea alla ja ette maatükkide andmist jääb puudutatud isikule I, avaldajale II P K ja puudutatud isikutele II ja III M ja AM järele kokku 609 m2 (717-(36*3) maad, sellest puudutatud isikule I 148m2 (184-36), P K 138m2 (174-36) ja Mõttustele 323 m2 (359-36). Puudutatud isik I soovib saada oma ainukasutusse 25m2 suuruse krundiosa, mis külgneks kuuridereaga (kuuriga nr.12 Kuiva tn. poolt loetuna), sellel maatükil asus minevikus lehtla ja liivakast, mis praeguseks on hävinud. Ei avaldaja II ega puudutatud isikud II ja III pole

teinud lehtla taastamise ettepanekut. Puudutatud isik soovib lehtla kui aiakujunduselemendi ja puhkekoha ise ja omal kulul taastada, kuid ta ei saa seda teha niikaua, kuni lehtla alune maa on kaasomanike ühiskasutuses. Kui tekib soov ja vajadus liivakasti järele, siis võib selle ehitada mistahes kohas mujale. Pärast 25 m2 suuruse krundiosa puudutatud isiku I ainukasutusse jätmist ja 36 m2 suuruse krundiosa kuuride alla ja ette andmist, saaks puudutatud isik I anda ühiskasutusse 123 m2 suuruse krundiosa (184-36-25). Sama palju annaksid ühiskasutusse ka avaldaja II ja puudutatud isikud II ja III. Kokku saaks ühiskasutuses olema siis 369 m2 (123*3), mis rahuldab kõigi vajadused. Puudutatud isik I leiab, et kuna ärakuulamisel 24.augustil 2011.a. puudutatud isikud II ja III avaldasid, et ainukasutusse maad ei soovi ja sellist soovi ei avaldanud ka avaldaja II, siis jääb puudutatud isikute II ja III vaba krundiosa 323 m2 (359-36) ja avaldaja II vaba krundiosa 138 m2 (174-36) ühiskasutusse ja seega saab ühiskasutuses olema kokku 584 m2 suurune krundiosa (123+323+138). Kui nad aga mõtlevad ringi, ning soovivad samuti saada maatüki ainukasutusse, siis on puudutatud isikutel II ja III võimalik saada ainukasutusse 200 m2 maad (359-36-123), avaldajal II aga 15 m2 maad (174-36-123). Puudutatud isik I on arvamusel, et selline kasutusviis ei riiva kellegi õigusi ja huve. Puudutatud isik I leiab, et avaldajate 31.augusti 2011.a. avalduse palvepunktis nr. 3 ei ole märgitud, millised konkreetsed kuuriboksid temale ja puudutatud isikutele II ja III jäävad, tema kasutab praegu kuuribokse 4, 5 ja 10 ning soovib neid ka edasi kasutada. Puudutatud isik I ei ole kunagi aktsepteerinud kasutuskorda, mille kujundas avaldaja I omavoliliselt, tarastades lõviosa kinnistust (811m2 suuruse krundiosa) vaatamata sellele, et tarastamise ajal kuulus talle kinnistust vaid 421/1863 mõttelist osa ehk 352 m2. Puudutatud isik I leiab, et kinnistu kasutuskorra kohtuotsusega kindlaks määramiseks on vajalik geodeetiline plaan, mis kajastab kaasomanike ainu- ja ühiskasutusse jäävate krundiosade asukohad, suurused, piirid, piiriandmed, piiripunktid jm. vajalikud andmed võimaldamaks kasutuskorda looduses maha märkida, kusjuures geodeetilise plaani koostamisel saab aluseks võtta maamõõtja EL poolt 13.novembril 2008.a. koostatud plaani, mis käesolevas avalduses sisalduvate puudutatud isikute ettepanekute kajastamiseks vajab minimaalset korrigeerimist (kuuriderea alla ja ette krundiosa eraldamine, avaldaja I poolt 43 m2 suuruse krundiosa loovutamine puudutatud isiku I ainukasutusse 25 m2 suuruse krundiosa andmine piiripunktide, nr. 11 ja 2 vahelise piirilõigu kaotamine, uute piiriandmete tabeli koostamine). Antud geodeetilise plaani koostamise osas saaks kohus puudutatud isiku I arvates anda konkreetsed juhised vaheotsuses, millega otsustab kohus ühtlasi osapoolte väidete, argumentide ja taotluste põhjendatuse. Puudutatud isik I taotles 14.09.2011 vastuses teha tsiviilasjas vaheotsus, millega tunnistada põhjendatuks tema alljärgnevad ettepanekud (nõuded):

arvestatud kohtu poolt antud juhiseid (lähteandmeid) ning uue plaani koostamisel võtta aluseks EL poolt 13.novembril 2008.a. koostatud plaan. Puudutatud isikute II ja III seisukohad Puudutatud isikud II ja III, MM ja AM nõustusid 24.08.2011 ärakuulamisel ja 19.09.2011 kirjalikus vastuses avaldajate V K ja P K avaldusega, mille kohaselt jääb kinnistu plaanil punaselt viirutatud ala V K ainukasutusse ja siniselt viirutatud ala ülejäänud kaasomanike ühiskasutusse, kuna avaldajate pakutud kasutuskord on kehtinud juba kümme aastat ja on piisav. MM ja AM nõustusid ka puudutatud isiku I ET punktis 1.6 tehtud ettepanekuga kuuride kasutamise korra kohta, kuna see vastab praegusele kasutusele ja leidsid, et selle võib lisada kasutuskorrale. Puudutatud isikud vaidlesid vastu ET14.09.2011 punktides 1.1 - 1.5 tehtud ettepanekutele. Vastuväidete kohaselt ei ole nemad nõus ühiskasutusse jäävat vähest maad enam ainukasutusse jagama, ET ettepaneku kohaseid piire ei suudaks kaasomanikud maatükil selliselt märkida, et kõik jääksid sellega rahule ning on võimalus, et ühiskasutusse jääva maa osas sõlmivad kasutajad omavahelise kokkuleppe. Kohtumääruse põhjendused Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõike 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, lõike 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust ning lõike 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Vaidlust ei ole selles, et XXX/XXXasuv elamukrunt suurusega 1558m2 on hoonestatud kahe elamuga, millest ühes asub avaldajale I V Kle kuuluv korteriomand nr 7, teises elamus asuvad korteriomandid nr 4, mille ühisomanikeks on puudutatud isik II MM ja puudutatud isik III AM, korteriomand nr 5, mille omanikuks on avaldaja II P K ja korteriomand nr 6, mille omanikuks on puudutatud isik I ET. Krundil asub ka kuur 12 kuuriboksiga. Avaldajate ja puudutatud isikute seletustest, kirjalikest avaldustest ja ettepanekutest kasutuskorra määramiseks, krundi plaanidest, fotodest ja kirjavahetusest nähtuvalt on korteriomanike vahel ligikaudu kümne aasta jooksul välja kujunenud krundi kasutuskord, mille kohaselt kasutab avaldaja I avaldusele lisatud maamõõtja EL koostatud katastriüksuse plaanil üksinda punaseks viirutatud osa krundist ja teised korteriomanikud ühiselt siniseks viirutatud osa krundist. Kinnistule on ehitatud piirded joonisel märgitud piiri järgi. Väljakujunenud kasutuskorra suhtes ei ole korteriomanikud saavutanud eriarvamuste tõttu ei suulist ega kirjalikku kokkulepet, kuna sellega ei ole nõustunud puudutatud isik I, kes peab kasutuskorda tema kui kaasomaniku õigusi rikkuvaks. Puudutatud isikud II ja III on väljakujunenud kasutuskorraga ja kohtuvälise kaasomanike kokkuleppe sõlmimisega nõus olnud. Eelnimetatud olukord põhjustab korteriomanike, eelkõige avaldaja I ja puudutatud isiku I vahel lahkarvamusi. Kuivõrd korteriomanikud kasutukorra kokkulepet sõlmida ei ole suutnud, pöördusid avaldajad kohtusse palvega määrata krundi kasutuskord. Kasutuskorra ettepaneku tegemisel lähtusid avaldajad faktiliselt kujunenud krundi kasutuskorrast ja korteriomandite suurusest. Võrreldes avalduse kohtusse esitamise ajaga on korteriomandite reaalosade suurused käesolevaks ajaks muutunud, mida tõendavad Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosade nr. XXX, nr. XXX , XXX ja nr. XXX väljavõtted. Eelnimetatud väljavõtete kohaselt on XXX/XXXkorteriomandite suurused käesoleval ajal järgmised: omanik V K - elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 7 üldpinnaga 169,20 m2; omanik P K - elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 5 üldpinnaga 35 m2; omanik ET- elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 6 üldpinnaga 37 m2; ühisomanikud AMja MM- elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr

4 üldpinnaga 72,2 m2. Eelnevast tulenevalt on avaldaja I kaasomandis oleva krundi suuruseks 841,14 m2, avaldaja II krundi suuruseks 174 m2, puudutatud isiku I krundi suuruseks 183,94 m2 ja puudutatud isikute II ja III ühisomandis oleva krundi suuruseks 358,92 m2 ehk ühiskasutuses oleva krundi suuruseks kokku 716,86m2. Avaldaja tehtud kasutuskorra ettepaneku kohaselt jääks tema ainukasutusse krundiosa suurusega 786m2, mis on väiksem temale kuuluvast kinnistu mõttelisest osast ja teiste korteriomanike ühiskastusse krundiosa suurusega 746,9 m2, mis on suurem nendele ühiselt kuuluvast kinnistu mõttelisest osast. Avaldajad tegid ettepanku määrata kindlaks ka kuuribokside kasutuskord selliselt, et avaldaja I ainukasutusse jääksid kuuriboksid 1 ja 2 loetuna Kuiva tänava poolt ning avaldaja II ainukasutusse kuuriboksid 3, 7 ja 8. Ülejäänud kuuriboksid 4, 5, 6, 9, 10, 11 ja 12 jääksid puudutatud isikute kasutusse. Puudutatud isikud II ja III olid avaldajate kasutuskorra ettepanekuga nõus. Puudutatud isikutel II ja III vastuväiteid kuuribokside kasutuskorra kindlaksmääramise osas ei olnud ning nad pooldasid puudutatud isiku I ettepanekut täiendada kasutuskorda selliselt, et anda puudutatud isiku I kasutusse kuuriboksid 4, 5 ja 10 ning puudutatud isikute II ja III kasutusse kuuriboksid 6, 9, 11 ja 12. Kohus võttes arvesse avaldajate esitatud ettepanekut kaasomandi kasutuskorra määramiseks, avaldajate ja puudutatud isikute suuliselt ja kirjalikult avaldatud seisukohti ja kirjalikke tõendeid leiab, et kaasomandi kasutuskord tuleb kindlaks määrata vastavalt avaldajate esitatud ettepanekutele ja katastriüksusel märgitud plaanile, kuid seda tuleb täiendada puudutatud isikute ettepanekutega. Kohus nõustub puudutatud isiku I ettepanekuga, mille kohaselt peab avaldaja I hooldama temale kuuluva elamu ümbrust, koristama elamu katuselt kukkuva lume, jääpurikad, puulehed või muu katuselt allalangeva ning avaldajal I peab olema võimalus ümber elamu liikuda, nii eelnimetatud koristus- ja hooldustöödeks kui ka selleks, et remontida elamu osi, aknaid, uksi seinu, paigaldada elamu äärde tööde teostamiseks vajalikke materjale, töövahendeid ja mehhanisme. Puudutatud isik I tegi ettepaneku eraldada selleks avaldajale elamu lõuna- ja idaküljel 2,5 m laiuse maariba selle krundiosa arvelt, mida ta soovib ainukasutusse. Kohus leiab, et kuna nimetatud tegevused on ajutised ja sõltuvad vajadusest, hooajast või ilmastikust, siis ei ole põhjendatud nende tegemiseks muuta krundi kasutuskorda vastavalt puudutatud isiku I ettepanekule, kuid avaldajale I tuleb võimaldada sihtotstarbeliselt elamu valdamise, kasutamise ja hooldamisega ning elamu ümbruse korrashoiu ja hooldamisega seotud tegevuste läbiviimiseks kasutada teiste korteriomanike ühiskasutusse jäävat maad. Kohus on seisukohal, et sellisel viisil kasutuskorra täiendamine ei ole puudutatud isikutele liialt koormav ega nende õigusi riivav, kuna avaldajal I tuleb lähtuda kasutuskorra täitmisel AÕS § 72 lg 5 sätestatud kohustusest käituda teiste kaasomanike suhtes heas usus. Kohus ei pea põhjendatuks puudutatud isiku I ettepanekuid selles osas, et anda puudutatud isiku I ainukasutusse 25 m2 suurune krundiosa vahetult kuuriderea otsa juures, eraldada olemasoleva kuuride bokside alla ja vahetult nende ette 144 m2 suurune ühiskasutusse minev krundiosa, liita puudutatud isiku I, avaldaja II ja puudutatud isikute II ja III ühiskasutusse jääva krundiosaga avaldaja I krundiosa arvelt 43 m2 suurune maatükk, mis saaks kulgema E. Leppiku 13.11.2008.a. geodeetilise plaanil märgitud piiripunktide 9 ja 10 vahelt avaldaja I elamu suunas ja plaanil märgitud 69 m2 suuruse krundiosaga vahetult külgnema ning anda avaldaja II, puudutatud isiku II ja puudutatud isiku III soovi korral nende ainukasutusse krundiosad, mis jäävad üle (vabaks) pärast maatükkide eraldamist kuuriderea alla ja ette ning puudutatud isiku I, avaldaja II ja nende endi ühiskasutusse alljärgnevatel põhjendustel: puudutatud isikud II ja III on väljendanud kohtule selgesõnaliselt nii suuliselt kui ka kirjalikult oma seisukohta selles, et nad nõustuvad avalduses märgitud ettepanekutega ning ei ole soovi avaldanud mingil muul viisil krundi kasutuskorra kindlaks määramiseks ega mingite krundi osade nende ainukasutusse jätmiseks, avaldaja II on aga ise avalduse esitajaks, mistõttu on ta avalduses väljendatud tahteavaldusega seotud. Järelikult ei saa kohus kaasomanikele, kes on avaldanud soovi kasutada neile jäävat kinnistu osa ühiselt, määrata nende tahte vastaselt

kaasomandit ainukasutusse. Puudutatud isiku I ettepanekule anda tema ainukasutusse 25 m2 suurune krundiosa vahetult kuuriderea otsa juures selleks, et ta saaks taastada seal varasemalt asunud lehtla kui aiakujunduselemendi, tuleb jätta rahuldamata teiste kaasomanike vastuväidete tõttu, sest kohus ei saa eeldada, et kaasomanikud, kes on vastu maatüki eraldamisele, nõustuksid sellele lehtla ehitamisega. Selliste kokkulepete mittesaavutamisel puudub aga põhjendatud vajadus puudutatud isikule I 25 m2 suuruse maatüki ainukasutusse eraldamisel. Kohus nõustub selles osas ka puudutatud isikute II ja III seisukohtadega, et puudutatud isikule I maatüki ainukasutusse eraldamisel väheneb veelgi ühiskasutusse jääva krundi osa aga ka selles, et puudutatud isikutel on võimalik saavutada kokkulepe ühiselt kasutatava krundi osas, kuna asja materjalidest nähtuvalt on omavahel pidevates konfliktides avaldaja I ja puudutatud isik I, mitte teised kaasomanikud. Kohus leiab, et puudutatud isiku I ettepanek anda tema kasutusse kuuriboksid 4, 5 ja 10 ning puudutatud isikute II ja III kasutusse kuuriboksid 6, 9, 11 ja 12, on põhjendatud, kuna see vastab kuuribokside faktiliselt kujunenud kasutuskorrale ning puudutatud isikud II ja III toetavad ettepanekut. Järelikult tuleb kohtule esitatud avaldust selles osas täiendada. Kohus leiab, et puudutatud isiku I taotlused asjas vaheotsuse tegemiseks ja uue geodeetilise plaani koostamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette hagita asjades vaheotsuse tegemise võimalust ning selle tegemine ei oleks ka põhjendatud, kuna puudutatud isiku esile toodud väited lahendab kohus asjas tehtavas lõpplahendis. Ka puudub vajadus uue plaani koostamiseks, kuna avaldajate esitatud katastriüksuse plaan on piisavalt selge ja võimaldab täita piisavalt täpselt kohtumäärusega määratud kaasomandi kasutamise korda. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et avaldajate V K ja P K menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda, kuna lahend tehakse avaldajate huvides, puudutatud isikute MM ja AM menetluskulud tuleb jätta avaldajate V K ja P K kanda võrdsetes osades, kuna puudutatud isikud olid nõus kohtuvälise asja lahendamisega avaldajate ettepanekul ning puudutatud isiku ET menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna valdavalt olid tema vastuväited avaldusele ja kasutuskorra ettepanek põhjendamatud, mistõttu jäid rahuldamata. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.