Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

summas 2 000 000 krooni, on tühine.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht kohtus 12.06.2009 esitatud täpsustatud hagi kohaselt on hageja 24,5% suuruse Lääne Teed OÜ osa omanikuks. 14.03.2008 koostatud Lääne Teed OÜ (edaspidi Osaühing) 2007. aasta majandusaasta aruande kohaselt tegi juhatus osanikele ettepaneku jaotada kasumina (dividendidena) kokku 5 000 000 krooni. 06.05.2008 korralisel koosolekul kinnitati Osaühingu 2007. aastaaruanne ning otsustati välja maksta Osaühingu aastaaruandes kinnitatud dividendid (seega summas 5 000 000.- ) osade kaupa vastavalt Osaühingul rahaliste vahendite olemasolule. 13.02.2009.a. edastas Osaühingu juhatuse liige hr Märt Järvik Hageja seadusjärgsele esindajale elektronposti teel osanike 11.02.2009.a. hääletusprotokolli. Hageja on seisukohal, et Osaühing on 11.02.2009.a. hääletusprotokollis kajastatud otsuse tegemisel oluliselt rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid ja korda, mistõttu on nimetatud otsus tühine algusest peale.

ÄS § 173 lg 1 kohaselt on osanikel õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. ÄS § 173 lg 2 kohaselt saadab juhatus otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Antud juhul ei täitnud Osaühingu juhatus ÄS § 173 lg 2 tulenevat kohustust saata otsuse eelnõu kõigile osanikele kirjalikult. Hageja ei ole kirjalikus vormis osanike otsuse eelnõu saanud, mistõttu on Osaühing otsuse vastuvõtmisel rikkunud oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Analoogia alusel on kohaldatav ka ÄS § 1721, mille kohaselt kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Hageja on seisukohal, et kuigi ÄS § 1721 on grammatilise tõlgenduse kohaselt kohaldatav üksnes osanike koosoleku kokkukutsumise juhtumitele on see seaduse mõtte kohaselt analoogia korras rakendatav ka otsuste vastuvõtmisele koosolekut kokku kutsumata. Kuna seaduse mõtteks on kaitsta kõigi osanike õigust olla osaühingu tegevusest informeeritud ning tagada võimalus osanike pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel osaleda, siis on ka koosolekut kokku kutsumata otsuste tegemise korra oluline rikkumine käsitletav osanike otsuse tühisuse alusena kas ÄS § 1721 analoogia alusel kohaldamisel või TsÜS § 87 koostoimes ÄS §-ga 173 lg 2. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et osanike 11.02.2009.a. otsuse vastuvõtmisel on rikutud seadusega kehtestatud korda, kuid otsus ei ole tühine, siis palub Hageja tunnistada otsus kehtetuks TsÜS § 38 lg 1 ja ÄS § 178 lg 1 alusel. Kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaega (3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest) on järgitud. Sellekohane hagi on kohtule esitatud 07.05.2009.a. Hageja juhib seoses osanike otsuse tühisuse tuvastamise (alternatiivselt kehtetuks tunnistamise) nõudega tähelepanu ka asjaolule, et olukorras, kus osanike 06.08.2008.a. koosoleku otsusega kinnitati Osaühingu 2007.a. aastaaruanne ning otsustati välja maksta Osaühingu aastaaruandes kinnitatud dividendid (seega summas 5 000 000.- ) osade kaupa vastavalt Osaühingul rahaliste vahendite olemasolule, tekkis eelnimetatud otsuse vastuvõtmisega Osaühingu ja osanike vahel eraldiseisev võlaõiguslik suhe, mille alusel tekkis osanikel õigus nõuda tema osa nimiväärtuse väljamaksmist eeldusel, et Osaühingul on selleks olemas vastavad rahalised vahendid. ÄS § 157 lg 4 kohaselt on osanikul õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Hageja on seisukohal, et tekkinud võlaõiguslikku suhet oli võimalik muuta erandlike asjaolude puudumisel üksnes Osaühingu ja kõigi osanike nõusolekul. Antud juhul erandlikud asjaolud puudusid, samuti puudus kõigi osanike nõusolek väljamakstava dividendimäära muutmiseks. Eeltoodu alusel palus hageja tunnustada OÜ Lääne Teed osanike 11.02.2009.a. otsuse Lääne Teed OÜ 2007.a. aruande kinnitamise ning dividendide määramise kohta summas 2 000 000 krooni, mis on fikseeritud Lääne Teed OÜ 11.02.2009.a. hääletusprotokollis, tühisust. Kui kohus ei rahulda tühisuse tunnustamise nõuet, palub hageja tunnistada OÜ Lääne Teed osanike 11.02.2009.a. otsuse Lääne Teed OÜ 2007.a. aruande kinnitamise ning dividendide määramise kohta summas 2 000 000 krooni, mis on fikseeritud Lääne Teed OÜ 11.02.2009.a. hääletusprotokollis, kehtetuks. Jätta menetluskulud täies ulatuses Lääne Teede OÜ kanda.

17.08.2011 kohtule esitatud hagi kohaselt 12.08.2011 edastas Lääne Teed OÜ juhatuse liige Märt Järvik Hagejale 11.08.2011.a. allkirjastatud Lääne Teed OÜ osanike otsuse hääletusprotokolli. Hääletusprotokolli kohaselt võeti häälteenamusega vastu otsus Lääne Teed OÜ osanike 11.02.2009.a. otsuse kinnitamise, 2007. a. majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise kohta. Hageja hääletas otsuse vastuvõtmise vastu ning esitas ka otsusele kirjaliku vastuväite. Lääne Teed OÜ juhatus on oma uue, 11.08.2011.a. koostatud hääletusprotokollis kajastatud otsuse seletuses märkinud, et selle eesmärgiks on kõrvaldada võimalik varasem koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine (mis on tegelikult otsuse tühisuse aluseks) ja tagada sellega varasema otsuse kehtivus. Eeltoodu alusel on Hageja seisukohal, et varasema otsuse, mille puhul on rikutud kokkukutsumise korda ning mis on tühine, kinnitamine (vt uue otsuse p.1.1) ei ole võimalik ja on seega seadusega vastuolus. 11.02.2009. a. vastu võetud osanike otsuse kinnitamisega soovis Osaühing sisuliselt kinnitada otsust, mis on tühine ja kehtetu algusest peale. ÄS § 178 lg 2 näeb osaühingule ette võimaluse, mille kohaselt on võimalik osaühingu organi poolt nn puudustega otsuse kinnitamine. Nii TsÜS § 38 lg 5 kui ÄS § 178 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole 3 kuu jooksul esitatud hagi selle kehtetuks tunnistamiseks. Analüüsides ÄS § 178 lg-te 1 ja 2 sisu, saab järeldada, et 3-kuuline tähtaeg kehtib ka osanikele, kes soovivad kehtetuks tunnistatavat otsust kinnitada. Antud juhul on esialgse otsuse, mis on tühine, vastu võtmisest möödunud juba 2,5 aastat. 11.08.2011 koostatud hääletusprotokollis kajastatud otsuse on osanikud võtnud vastu ÄS § 173 sätestatud korras ilma koosolekut kokku kutsumata. Hageja leiab, et 29.07.2011.a. koostatud osanike otsuse eelnõu kui ka 11.08.2011 koostatud hääletusprotokoll sisaldab kolme eraldiseisvat küsimust, mida ei ole võimalik otsustada ühe päevakorrapunktina. Hagejale anti seega ainult üks poolt- või vastuhääl kolme erineva küsimuse kohta, mis rikub jällegi seadusest tulenevaid osanikuõigusi. Hageja on seisukohal, et 2011. aasta augustis 2007. majandusaasta aruande alusel dividendide maksmise otsustamine rikub osanike õigusi ja on vastuolus seadusega. Tulenevalt ÄS § 157 lg-st 1 ja §-st 179 toimub dividendide jaotamine kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Seaduse kohaselt võib teha väljamakseid üksnes puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum. ÄS § 157 lg 3 kohaselt ei tohi teha osanikele väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Praegusel hetkel, mil alates 2007. majandusaastast on kinnitatud veel kolme järgneva majandusaasta aruanded (2008., 2009 ja 2010), on vastuolus seaduse mõttega otsustada dividendide jagamise otsustamine 2007. majandusaasta aruandele tuginedes. 2011. aastal on võimalik otsustada dividendide maksmine üksnes 2010. majandusaasta aruandele tuginedes. 11.08.2011.a. koostatud hääletusprotokolli p.-s 1.3 fikseeritud otsuse puhul esineb Hageja arvates sama sisuline probleem, mis 11.02.2009.a. otsusegi puhul. Nimelt muudetakse sellega osanike 06.05.2008.a. otsusega kinnitatud dividendi. Juba otsustatud dividendi vähendamine või väljamaksmisest keeldumine on lubatud üksnes erandjuhtudel, mida Hageja hinnangul ei

esine ja millele teine pool ei ole ka viidanud. Osanike vahel tekkis eraldiseisev võlaõiguslik suhe, mille alusel said osanikud õiguse nõuda tema osa nimiväärtuse väljamaksmist (ÄS § 157 lg 4). ÄS § 157 lg 1 järgi tehakse osanikele väljamakseid kinnitatud majandusaasta aruannete järgi. 04.08.2008. aastal teostas Osaühing nimetatud ajal Osa omanikuks olnud Andres Kulm’ile dividendide väljamakse summas 490 000 krooni. Eeltoodust tuleneb, et osanikud olid selleks ajaks vastu võtnud otsuse dividendide väljamaksmise kohta. OÜ Lääne Teed majandusaasta aruanne oli kinnitatud 14.03.2008 . Eeltoodut arvesse võttes on Hageja seisukohal, et Osaühingu osanike 11.08.2011.a. hääletusprotokollis kajastuv eelnevat otsust kinnitav otsus on tühine vastavalt ÄS § 1771 lg 1. Tühisus seisneb eelkõige otsuse vastuvõtmise korra olulises rikkumises ÄS § 1711 ja 1712 lg 1 mõttes, samuti asjaolus, et tühise otsuse kinnitamine ei ole lubatud (vastuolu heade kommetega). Alternatiivselt, kui kohus leiab, et 11.08.2011.a. koostatud hääletusprotokollis kajastuv otsus ei ole tühine, palub Hageja tunnistada selle otsuse kehtetuks vastavalt ÄS § 178 lg-le 1 seadusega vastuolu tõttu. Seadusega vastuolu seisneb lähtuvalt ÄS §-st 157 ja §-st 179 eelkõige vastuolus kehtiva korraga dividendide jaotamise otsustamises ning dividendide väljamaksmise kohustuse lubamatus ühepoolses muutmises, samuti tühise otsuse kinnitamise keelu rikkumises. Kohtuistungil jäi hageja esitatud seisukohtade juurde ja palus mõlemad hagiavaldused rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas tõendina osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ja asjaõigusleping /tl 94—69/, osaühingu osa müügileping ja asjaõigusleping /tk 97-100/, Harju Maakohtu kohtumäärus /tk 101/, majandusaasta aruanne /tl 102—113/, lääne Teed OÜ korralise koosoleku protokoll / tl 114/, osanike otsuse eelnõu /tl 115 pöördel/, 11.02.2009 hääletusprotokoll /tl 129/, laekumiste teatis /tl 168/, osanike otsuse eelnõu II kd tl 10-11/, Lääne teed OÜ osanike otsuse hääletusprotokoll /II kd tl 14—15/, A. Kulm kiri Lääne Teed OÜ-le /II kd tl 107/.

Kostja kirjalikud vastuväited ja kostja seisukoht kohtus Kostja esitatud hagiavaldusi ei tunnista. 24.07.2009 esitatud vastuses on kostja seisukohal, et hagis on korduvalt rõhutatud, et väidetavalt 06. mail 2008. a toimunud osanike üldkoosoleku otsusega tekkis võlasuhe ühingu ja osaniku vahel. Hagis ei ole põhjendatud, mil moel võiks selline võlasuhe puudutada sellise osaniku, s.t antud juhul hageja õigusi, kes sõlmis osa võõrandamistehingu ca pool aastat hiljem peale väidetavalt 06. mail 2008. a toimunud koosolekut. Kostja leiab, et selles osas on hagi tõendamata. 19.10.2011 esitatud täiendava vastuse kohaselt Kostja selgitab, et Otsuse 2 eesmärgiks oli luua õigusselgus olukorras, kus kostja osanikud otsustasid 2007. a. majandusaasta aruande alusel maksta välja dividende summas 2 000 000 krooni ning juhatus sellised väljamaksed ka teostas. Dividendide väljamaksmist tõendab hageja esitatud siseriikliku laekumise tõend. Juhatus tegi tõesti ettepaneku maksta dividende välja summas 5 000 000 krooni, kuid osanikud sellega majanduskeskkonna prognoositava halvenemise tõttu ei nõustunud. Kostja

osanikud otsustasid häälteenamusega jaotada dividendidena üksnes 2 000 000 krooni. Hageja ja teiste kostja osanike vahel tekkis erimeelsus dividendina väljamakstava kasumiosa suuruse üle. ÄS §-st 179 mõttest ei tulene, et majandusaasta aruande kinnitamist saab otsustada ainult osanike koosolekul. ÄS § 173 lg 1 sätestab selgesõnaliselt osanikele õiguse teha otsuseid ka koosolekut kokku kutsumata. Lisaks sellele oli ja on hagejal õigus igal ajal nõuda osanike koosoleku kokkukutsumist või kutsuda see kokku ise ÄS § 171 lõigete 2 ja 3 alusel. Seda õigust hageja ei ole soovinud kasutada. Kostja märgib, et alates 01.01.2011. a. jõustus ÄS § 173 lg 2 muudatus, millega asendati varasem kirjaliku vormi nõue kirjalikult taasesitatava vormiga ja mis läheb kokku ka tegeliku varasema praktikaga. Sellest asjaolust ilmneb, et seadusandja tahe on olnud leevendada osanike otsuse tegemisel ilma koosolekuta eelnõude esitamise vorminõudeid, et võimaldada osanikel osaleda otsuste tegemisel ka juhul, kui nad ei asu tavakirjade jaoks määratud aadressil. Seetõttu tuleb Otsuse 1 puhul asuda seisukohale, et eelnõu ja osanike seisukohtade puhul kirjaliku vormi järgimata jätmine ei ole otsuse tegemise korra oluline rikkumine, mis tooks kaasa otsuse tühisuse. Nii Otsuse 1 kui Otsuse 2 puhul on osanikud selgelt väljendanud oma tahet kinnitada kostja 2007. a. majandusaasta aruanne ja jaotada kasumit 2 000 000 krooni ulatuses. Kasum määratud ulatuses on jaotatud. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega selle kohta, nagu oleks Otsus 2 tühine seetõttu, et sellega kinnitati üle väidetavalt tühine Otsus 1 ja seda hiljem, kui 3 kuud alates Otsuse 1 vastuvõtmisest. Esiteks saab TsÜS § 38 lg 2 kohaselt Otsuse 1 tühisusele tugineda alles peale seda, kui kohus on selle tühisuse tuvastanud. Ainuüksi seetõttu ei saa Otsus 2 osas, millega osanikud kinnitasid üle Otsuse 1, olla seadusega vastuolus ega sellest tulenevalt ise tühine. Teiseks ei ole õige hageja käsitlus selle kohta, nagu oleks osanikel võimalik Otsust 1 kinnitada üksnes ÄS § 178 lõikes 1 sätestatud 3-kuulise tähtaja jooksul. ÄS § 178 lg 1 ja lg 2 ning TsÜS § 38 lg 5 sätestavad üksnes osanike otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaja (3 kuud nii osanike nn algse kui uue (kinnitava) otsuse vastuvõtmisest). Kolmandaks tuleb arvestada, et hageja on vaidlustanud Otsuse 1 kehtivuse vormistuslike, mitte sisuliste puuduste tõttu. ÄS §-s 178 lõikes 2 sätestatud osanike otsuse üle kinnitamise võimaluse loomise eesmärgiks ongi anda osanikele võimalus vormiveast tuleneva otsuse võimaliku kehtetuse aluse kõrvaldamiseks, mida kostja osanikud Otsuse 2 p. 1.1 näol tegidki (vt ka Otsuse 2 eelnõule lisatud selgitusi). Vastasel juhul oleks võimalik vaidlustada osanike otsuse kehtivus 3-kuulise tähtaja viimasel päeval, mil osanikel polekski võimalik ÄS § 178 lõikes 2 ja TsÜS § 38 lõikes 5 sätestatud õigust kasutada. Hageja käsitlus dividendide väljamaksmise osas tekkinud ühepoolse eraldiseisva õigussuhte tekkimise kohta põhineb hageja poolt esitatud kostja osanike 06.05.2008. a. väidetavalt toimunud koosolekul väidetavalt tehtud otsusel. Kostja on selles osas esitanud oma vastuväite oma 24.07.2009. a. vastuväidete punktis 3.4. Viidatud osanike koosolekut pole toimunud. Mingit otsust, millest võiks tekkida hageja eraldiseisev õigussuhe kostjaga, mille sisuks on hageja õigus nõuda kostjalt täiendavate väljamaksete tegemist, pole kostja osanikud teinud. Kohtuistungil jäi kostja oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ja palus hagiavaldused jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hagejal puudub nõudeõigus. Ja kui see hagejal ka oleks, siis on see aegunud. Kostja kirjalikke tõendeid ei esitanud.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldused tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 38 lg 1 ja 4 kohaselt huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. I. Esmalt analüüsib kohus tulenevalt kostja vastuväidetest, kas hageja on õigustatud isikuks, kelle õigusi puudutavad vaidlustatud otsused. Pooled ei vaidle, et hageja on kostja osanikuks alates 20.10.2008.a. Hageja on vaidlustanud kostja 11.02.2009 ja 11.08.2011 osanike otsused. Seega mõlema otsuse tegemise ajal oli hageja kostja osanikuks. TsÜS § 38 lg 1 järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Osundatud sätetest tuleneb, et organi otsuse tühisuse tuvastamist saab kohtult taotleda iga isik, kellel on organi otsuse tühisuse vastu õiguslik huvi. Riigikohus oma lahendi 3-2-1-65-08 punktis 16 on seisukohal, et seaduses ei ole selgelt sätestatud, kes võib hageda osaühingu osanike otsuse tühisuse tuvastamist. Kolleegiumi arvates võivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab ÄS § 178 lg 3 järgi nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 1701 1. lõikes või § 170 5. lõikes sätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta. Hageja osales 11.08.2011 otsuse tegemisel ning on lasknud protokollida oma vastuväite / II kd tl 14-15/. Seega on hageja õigustatud esitama hagi 11.08.2011 otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivnõudena kehtetuks tunnistamiseks. 11.02.2009 otsuse p 2 kohaselt /I kd tl 129/ oli vastu A. Kulm 4900 häälega, kuna ta ei esitanud õigeaegselt kirjalikku seisukohta osanike otsuse eelnõu kohta. Kohus leiab, et hageja on huvitatud isikuks TsÜS § 38 lg 1 mõttes ka 11.02.2009 otsuse puhul. Hagejal on olemas õigustatud huvi, sest otsuse tühisusest sõltub osanikele (sh hagejale) makstava dividendi suurus. Hageja on esitanud 23.11.2011 Andres Kulm’u kirja Lääne Teed OÜ-le /II kd tl 107/. Kirjast nähtub, et 20.10.2008 loovutati Andres Kulm’u poolt Teemehe OÜ-le kui osa omandanud isikule kõik osast tekkinud ning osanikule kuluvad nõudeõigused sh õigus jaotatavale kasumile. Hageja kinnitusel on tegemist teatisega VÕS § 170 mõttes /II kd tl 119/. Kostja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja on õigustatud isikuks, kes saab nõuda otsuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist.

II. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja 11.02.2009 osanike otsus on tühine. Hageja on seisukohal, et 11.02.2009 osanike otsusega muudeti kostja 06.05.2008 osanike otsusega kinnitatud jaotatava kasumi summat ning kehtestati väljamakstava dividendi määraks senise 5 000 000 krooni asemel 2 000 000 krooni /I kd tl 89/. Kostja on seisukohal, et sellist koosolekut 06.05.2008 ei ole kunagi toimunud ja sellel ei ole osalenud Priit Post /I kd tl 158/. Hageja esitas Lääne Teed OÜ korralise koosoleku protokolli 06. maist 2008 /I kd tl 47/. Protokolli kohaselt on koosolekut juhatanud Priit Post ja protokollinud Andres Kulm. Koosolekul osalejatena on märgitud A. Kulm ja P. P.. Protokoll on allkirjastatud Andres Kulm’u poolt. Tunnistajana üle kuulatud P. P. kinnitas, et 06.05.2008 ei toimunud Lääne Teed OÜ üldkoosolekut. Samuti ei ole ta kindlasti juhatanud Lääne Teed OÜ üldkoosolekut /tl 124/. Kohus leiab, et tunnistaja P. P. ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Kohtu veendumus põhineb sellel, et 06.05.2008 üldkoosoleku protokoll on allkirjastatud vaid ühe isiku – Andres Kulm poolt. Hageja on õigeks võtnud, et kirjalikku teadet koosoleku kokkukutsumise kohta ei saadetud / II kd tl 28/. Hageja on seisukohal, et kui P. Post 06.05.2008 Osaühingu majandusaasta aruande nõukogu liikmena allkirjastas ja tegi Osaühingu osanikele saadetud kaaskirjas ettepaneku see esitatud kujul heaks kiita ning on ka osanik A. Kulm’ile teatanud 06.05.2008 oma seisukohast dividendide väljamaksmise küsimuses, siis on alusetu kostja väide, et 06.05.2008 ei ole Osaühingu osanikud dividendide jaotuse osas ühtegi otsust vastu võtnud, alusetu ning otsitud /I kd tl 165/. Kohus leiab, et nimetatud hageja väited ei kinnita 06.05.2008 toimunud kostja üldkoosolekut. Eeltoodu alusel ei arvesta kohus hageja poolt tõendina esitatud 06.05.2008 Lääne Teed OÜ korralise üldkoosoleku protokolli, kuivõrd see on vastuolus tunnistaja P. P. ütlustega, mille usaldusväärsuses kohus ei kahtle. Kohtul puudub alus kahelda kostja ja tunnistaja ütlustes selles, et 06.05.2008 ei toimunud Lääne Teed OÜ üldkoosolekut. Kohus ei nõustu hageja väidetega selles, et 11.02.2009 osaniku otsusega muudeti 06.05.2008 otsusega kinnitatud jaotatava kasumi summat. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kohtule esitatud 06.05.2008 üldkoosoleku protokoll ei ole usaldusväärne. 11.02.2009 kostja osanike otsuse kohaselt kinnitati Lääne Teed OÜ 2007 .a. aruanne määrates dividendideks 2 000 000 krooni /tl 129/. Otsusest ei nähtu, et sellega muudetakse mõnda varasemat otsust kasumi jaotamise kohta. 06.02.2009 edastas kostja seaduslik esindaja M. Järvik A. Kulm’ule e-kirja /I kd tl 115/ osanike otsuse eelnõuga, millele paluti vastata hiljemalt 10.02.2009.a Kuna hageja seaduslik esindaja viibis puhkusel väljaspool Eesti Vabariiki 07.02.2009 kuni 14.02.2009, mille osas pooltel vaidlust ei ole, siis ei olnud hagejal võimalik otsuse eelnõuga tutvuda. Hageja leiab, et 06.02.2009 elektronkirjas anti ebamõistlikult lühike tähtaeg otsuse eelnõuga tutvumiseks. Samuti ei edastatud otsuse eelnõud kirjalikult kõigile osanikele, mis on vastuolus ÄS § 173 lg

Veebruaris 2009 kehtinud ÄS § 173 lg 2 sätestas, et juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Õiguse üldpõhimõttest - kohaldamisele kuulub toimingu tegemisel kehtinud seadus, lähtuvalt, tuleb kohaldada 2009 kehtinud ÄS § 173 lg 2 redaktsiooni. Juhatusel tuli saata otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et otsuse eelnõu kirjalikult osanikele saadetud ei ole. Hageja ei pidanudki teadma ega eeldama, et talle saadetakse osanike otsuse eelnõu e-kirjaga hageja seadusliku esindaja puhkusel viibimise ajal. Hagejal oli õigus eeldada, et otsuse eelnõu saadetakse kirjalikult vastavalt ÄS § 173 lg 2. Kuna seda korda järgitud ei ole, siis ei oma tähtasust kostja väited selles, et ÄS § 173 lg 2 ei sätesta tähtaega, mille jooksul osanik peab vastama. Kirjalik vorm pidi seaduse mõtte kohaselt tagama selle, et osanik saab kätte otsuse eelnõu. TsÜS § 38 lg 2 sätetel juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. ÄS § 173 lg 1 järgi osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Kohtu hinnangul on eriti oluline järgida ÄS § 173 lg 2 sätestatut juhul, kui otsuseid võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata. ÄS § 172 1 sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohus on tuvastanud, et otsuse eelnõud kirjalikult saadetud ei ole ja otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Kohus nõustub hagejaga ÄS § 172 1 kohaldamisega analoogia alusel. Olukorras, kus otsust soovitakse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, peab olema tagatud, et otsuse eelnõu on osanikele kirjalikult esitatud. Vastasel juhul ei ole tagatud osaniku võimalus osaleda osanike pädevusse kuuluvate otsustuste vastuvõtmisel. Kohus leiab, et kostja, jättes osanikele saatmata otsuse eelnõu kirjalikult, rikkus hageja õigust osaleda osanike pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel. 11.02.2009 kostja osanike otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud seaduse nõudeid (ÄS § 173 lg 2), mis toob endaga kaasa otsuse tühisuse. Kui organi otsuse vastuvõtmisel ei ole järgitud seadusega ettenähtud vorminõudeid, siis tuleneb organi otsuse tühisus üldnormina TsÜS § lg lg-st 1, mille kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel tunnustab kohus Lääne Teed OÜ 11.02.2009 osanike otsuse tühisust, millega kinnitati Lääne Teed OÜ 2007. a. aruanne määrates dividendideks 2 000 000 krooni. TsÜS § 38 lg 8 järgi organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. TsMS § 442 lg 8 sätetel alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

III. Hageja palub tuvastada, et Lääne Teed OÜ 11.08.2011 koostatud hääletusprotokollis fikseeritud otsuse tühisus. Alternatiivselt palub hageja tunnistada nimetatud otsus kehtetuks.

Hageja on seisukohal, et tühist otsust ei ole võimalik kinnitada. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 11.02.2009 kostja osanike otsus on tühine. Kohus nõustub hagejaga, et tühist otsust ei ole võimalik kinnitada, sest see on vastuolus heade kommetega. ÄS § 1771 lg 1 järgi osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et osanike otsust saab kinnitada üksnes 3 kuulise tähtaja jooksul tulenevalt ÄS § 178 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 5. TsÜS § 38 lg-s 5 sisalduva sätte eesmärgiks on, et juriidiline isik saab ise võimaluse otsuses olev puudus kõrvaldada ning ennetada selle kehtetuks tunnistamine. Otsuse kinnitamine 2,5 aastat hiljem ei vasta seaduse (TsÜS § 38 lg 5) mõttele. Kohus on seisukohal, et otsust on võimalik kinnitada eelkõige siis, kui on tegemist menetlusliku või vormilise veaga. Kohus nõustub hagejaga selles, et kinnitada on võimalik üksnes samasisulist otsust. Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-145-08 punktis 12 on osundanud nimetatud põhimõttele. Esialgses 11.02.2009 otsusega kinnitati 2007 aasta aruanne ja määrati dividendideks 2 000 000 krooni. Kõik see sisaldus otsuse ühes punktis. 11.08.2011 otsusega kinnitati üle osanike 11.02.2009 otsus, kinnitati 2007 aasta majandusaasta aruanne ning lisaks dividendide maksmisele summas 2 000 000 krooni määrati veel eraldiste mittetegemist reservkapitali ja seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse. Samuti otsustati jaotamata kasumi jääk jätta majandustegevuse ja investeeringute katteks. 11.02.2009 kehtinud ÄS § 179 lg 5 sätestas, et kasumi jaotamise ettepanekus tuleb märkida § 332 3. lõikes nimetatud andmed. Kasumi jaotamise otsusele kohaldatakse vastavalt §-s 335 sätestatut. Kostja on 11.08.2011 otsusega hakanud kõrvaldama sisulisi puudusi 11.02.2009 osanike otsuses, mida ei ole aga võimalik teha kinnitava otsusega. Kinnitav ja kinnitatav otsus peavad olema samasisulised. Kohus nõustub hageja selles, et 2011 aastal on võimalik otsustada dividendide maksmine 2010. majandusaasta aruandele tuginedes. Samas ei ole see hageja väide käesoleval juhul asjasse puutuv selles mõttes, et kostja oma 11.08.2011 otsusega kinnitas üle 11.02.2009 osanike otsust, millega kinnitati 2007. majandusaasta aruanne ja määrati dividendid summas 2 000 000 krooni, mitte ei teinud uut otsust 2007. aasta majandusaasta aruande kinnitamise kohta ning dividendide maksmise kohta. Otsuse kinnitamisel ei pidanudki kostja arvestama 2010 aasta majandustulemustega, sest kinnitav ja kinnitatav otsus peavad olema samasisulised. Kohtuistungil leidis kostja, et isegi kui hagejal on nõudeõigus, on see aegunud. Täpsemalt kostja oma seisukohti ei selgitanud ega täpsustanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõudeõigus ei ole aegunud. Hageja on kostja osanikuks alates 20.10.2008. Mõlemad hagid on kohtule esitatud seaduses sätestatud 3 kuulise tähtaja jooksul arvates otsuste vastuvõtmisest, vastavalt TsÜS § 38 lg 5. TsÜS § 38 lg 8 järgi organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.

TsMS § 442 lg 8 sätetel alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja Lääne Teed OÜ kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.