Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2011.a kell 9.30, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-17267
Tsiviilasi
OKOÜ avaldus BD pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlausaldaja OKOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Võlausaldaja tehinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Võlgnik BD(isikukood XXX, elukoht XXX) Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok
Kohtuistungi toimumise aeg
8. detsember 2011.a
möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
täitemenetluses) sätestatud kuriteo tunnused. Seega võivad esineda tagasivõitmise võimalused, kuid täpsema hinnangu saab anda edasises pankrotimenetluses. Tulenevalt eelnevast on ajutine haldur seisukohal, et välja tuleks kuulutada BD pankrot. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja leidis, et ta ei ole maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus BD pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 360 eurot, millele lisandub käibemaks 272 eurot, kokku 1 632 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 55 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja BD pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on esitatud asjaoludel selge ja tõendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlausaldaja on andnud ja võlgnik on saanud laenu kokku 6 974 170 krooni ehk 445 730,70 eurot (I kd lk 12-92). Võlgnik kohustusi täitnud ei ole. BD paljasõnalised vastuväited ei anna alust kohtu seisukoha muutmiseks. Kohus märgib, et asjaolu, et võlausaldaja on osa oma võlgniku vastu olevast nõudest loovutanud kolmandale isikule, ei ole aluseks väitele, et nõue on ebaselge. Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et võlgneb võlausaldajale 28 747 eurot ja AS-ile Swedbank 131 000 eurot, Sankt-Peterburis asuv korter on müüdud võlgnikule seotud isikule ja võlgnik loodab seda edasi müüa. Samuti ei saa OKOÜ positsiooni käesolevas menetluses mõjutada see, kas nõude omandanud AR on Venemaal loovutatud nõude osas võlgniku vastu hagi esitanud. Seda osa nõudest, mida võlausaldaja ei ole loovutanud, ei ole üheski menetluses vaidlustatud. Maksejõuetuse põhjuseid ei ole halduril käesoleval hetkel võimalik kindlalt hinnata. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks korter SanktPeterburis, Venemaal, mille tegelik väärtus ja seisukord ei ole ajutisele haldurile käesoleval ajal selge. Kohustusi on võlgnikul ca 600 000 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on Venemaal asuva korteri näol olemas vara pankrotimenetluse kuludeks, siis tuleb BD pankrot välja kuulutada, et pankrotimenetluse käigus anda täpsem hinnang vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste ning maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Kohus leiab, et kuna BD teadaolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik ei ole pikema perioodi jooksul suutnud võlausaldajate nõudeid rahuldada. Nimetatu ilmestab võlgniku maksejõuetust. Tulenevalt eelnevast ning asjaolust, et BD on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks leiab kohus, et BD pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et BD on kohustatud andma enne võlausaldajate
esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel BD trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus on 22.11.2011 ja 24.11.2011 määrustega kohaldanud pankrotiavalduse tagamise abinõusid, mis tuleb jätta kehtima. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 360 eurot, millele lisandub käibemaks 272 eurot, kokku 1 632 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide rent) katteks 55 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine haldur määrata büroole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis kogusummas 1 687 eurot välja mõista võlgnikult, BD halduri büroole. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud täies ulatuses BD kanda.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.