lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-17267/31

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-17267/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1687
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2011.a kell 9.30, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-17267

Tsiviilasi

OKOÜ avaldus BD pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja OKOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Võlausaldaja tehinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Võlgnik BD(isikukood XXX, elukoht XXX) Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok

Kohtuistungi toimumise aeg

8. detsember 2011.a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OKOÜ avaldus BD pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja BD(isikukood xxx, elukoht Xxx) pankrot 19. detsembril 2011.a kell 9.30.
3.Nimetada BD pankrotihalduriks Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, Tallinn, e-post [email protected], tel 684 4400, 52 55 757).
4.Määrata BD võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. jaanuar 2012.a algusega kell 13.45 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr
5.Kohustada BD kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 12. jaanuar 2012.a algusega kell 13.30. Kui BD vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
6.Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima.
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
9.Määrata BD ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasuks 1 360 eurot, millele lisandub käibemaks 272 eurot, kokku 1 632 (üks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) eurot ja kinnitada ajutise halduri vajalike kulutuste suuruseks 55 (viiskümmend viis) eurot.
10.Välja mõista Boriss Danilovilt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis kogusummas 1 687 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend seitse) eurot.
11.Menetluskulud jätta täies ulatuses BD kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud OKOÜ esitas 14.04.2011 avalduse BD pankroti väljakuulutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2011 määrusega tühistati Harju Maakohtu 16.06.2011 määrus, millega kohus jättis rahuldamata OKOÜ avalduse BD ajutise halduri nimetamiseks. Tallinna Ringkonnakohus saatis asja Harju Maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. 22.11.2011 määrusega nimetas kohus BD ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruanne Oliver Ennok esitas 07.12.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib, et võlgnik ei ole ajutise halduriga ühendust võtnud ega ühelegi teabenõudes esitatud küsimusele vastanud, samuti ei ole võlgniku poolt ühtegi dokumenti haldurile esitatud. Ajutisel halduril puudub seetõttu teave võlgniku töökoha ja sissetulekute kohta. Tulenevalt eelnevast on ajutisel halduril keeruline anda adekvaatset ülevaadet võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise aja kohta. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt peaks võlgnikule kuuluma korteriomand Venemaal Sankt-Peterburis. Kuna vara asub välismaal, siis vajavad varaga seotud andmed ning hinnang vara väärtusele tuvastamist edasises pankrotimenetluses. Muud registrisse kantud ja ajutisele haldurile teadaolevat vara BD ei kuulu. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kogusummas ca 600 000 eurot. Samas vajab kohustuste maht täpsustamist edasises pankrotimenetluses, kuna võlgnik ei ole esitanud haldurile omapoolseid andmeid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutise iseloomuga, kuna kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnikul on kohustusi ca 600 000 eurot, mida võlgnik ei ole suutnud võlausaldajatele pikema aja jooksul tasuda. Ajutisel pankrotihalduril puudub teave võlgniku sissetulekute kohta, mistõttu puudub halduril võimalus hinnata, kui suurt summat on võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik teadaolevate võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kinni pidada. Maksejõuetuse põhjuseid ei ole halduril käesoleval hetkel võimalik kindlalt hinnata. Ajutisel halduril on põhjust arvata, et võlgnik on asunud oma vara hävitama või peitma. Võlgnik on võõrandanud kaks kinnistut lähikondsele (ema) ning võimalik, et üks korter on võõrandatud alla reaalse turuhinna. Eelnimetatud tegevusel on karistusseadustiku § 385 (vara varjamine pankroti- ja

täitemenetluses) sätestatud kuriteo tunnused. Seega võivad esineda tagasivõitmise võimalused, kuid täpsema hinnangu saab anda edasises pankrotimenetluses. Tulenevalt eelnevast on ajutine haldur seisukohal, et välja tuleks kuulutada BD pankrot. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja leidis, et ta ei ole maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus BD pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 360 eurot, millele lisandub käibemaks 272 eurot, kokku 1 632 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 55 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja BD pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on esitatud asjaoludel selge ja tõendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlausaldaja on andnud ja võlgnik on saanud laenu kokku 6 974 170 krooni ehk 445 730,70 eurot (I kd lk 12-92). Võlgnik kohustusi täitnud ei ole. BD paljasõnalised vastuväited ei anna alust kohtu seisukoha muutmiseks. Kohus märgib, et asjaolu, et võlausaldaja on osa oma võlgniku vastu olevast nõudest loovutanud kolmandale isikule, ei ole aluseks väitele, et nõue on ebaselge. Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et võlgneb võlausaldajale 28 747 eurot ja AS-ile Swedbank 131 000 eurot, Sankt-Peterburis asuv korter on müüdud võlgnikule seotud isikule ja võlgnik loodab seda edasi müüa. Samuti ei saa OKOÜ positsiooni käesolevas menetluses mõjutada see, kas nõude omandanud AR on Venemaal loovutatud nõude osas võlgniku vastu hagi esitanud. Seda osa nõudest, mida võlausaldaja ei ole loovutanud, ei ole üheski menetluses vaidlustatud. Maksejõuetuse põhjuseid ei ole halduril käesoleval hetkel võimalik kindlalt hinnata. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks korter SanktPeterburis, Venemaal, mille tegelik väärtus ja seisukord ei ole ajutisele haldurile käesoleval ajal selge. Kohustusi on võlgnikul ca 600 000 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on Venemaal asuva korteri näol olemas vara pankrotimenetluse kuludeks, siis tuleb BD pankrot välja kuulutada, et pankrotimenetluse käigus anda täpsem hinnang vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste ning maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Kohus leiab, et kuna BD teadaolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik ei ole pikema perioodi jooksul suutnud võlausaldajate nõudeid rahuldada. Nimetatu ilmestab võlgniku maksejõuetust. Tulenevalt eelnevast ning asjaolust, et BD on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks leiab kohus, et BD pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et BD on kohustatud andma enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel BD trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus on 22.11.2011 ja 24.11.2011 määrustega kohaldanud pankrotiavalduse tagamise abinõusid, mis tuleb jätta kehtima. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 360 eurot, millele lisandub käibemaks 272 eurot, kokku 1 632 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide rent) katteks 55 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine haldur määrata büroole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis kogusummas 1 687 eurot välja mõista võlgnikult, BD halduri büroole. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud täies ulatuses BD kanda.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja