Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

2-08-77292 Tegelikkuses mingit ühinemist ei toimunud. Seega on äriregistrisse praeguseks jäänud toimiv majandusüksus OÜ ARE, mille ainuomanikuks on registrist kustutatud OÜ EG. Seoses sellega ei saa OÜ ARE käesoleval ajal muuta oma registriandmeid, sh. osakapitali eurodesse ümberarvestamine. Samuti pole osanikul võimalik kinnitada majandusaasta aruandeid. Harju Maakohtu registriosakond nõuab registriandmete muutmiseks täiesti põhjendatult dokumenti, millest nähtub, et OÜ EG on oma osaluse OÜ-s ARE võõrandanud teisele isikule. Äriseadustiku § 149 lg 4 sätestab, et osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Seda tehingut ei saa aga teha ilma OÜ EG täiendava likvideerimiseta ning vana likvideerija õiguste ennistamiseta või uue likvideerija määramiseta. Seetõttu tuleb läbi viia OÜ EGtäiendav likvideerimine, et likvideerija saaks võõrandada OÜ-le EG kuuluva OÜ ARE osa teisele isikule. Nimetatud osa omandajaks oleks OÜ EG endine omanik ASEBSG. Avaldaja taotleb enda määramist likvideerijaks. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Äriregistri andmetel kustutati OÜ EG äriregistrist. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 kohaselt, Kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Täiendavad likvideerimisabinõud on vajalikud, kuna registrist kustutatud mittetulundusühingul on vara, mis jäi likvideerimisel jaotamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Avaldaja taotleb enda määramist likvideerijaks. Avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige ja likvideerija. Kooskõlas ÄS § 206 lg 1 ja § 218 lg 2 ennistab kohus avaldaja kui likvideerija õigused. Likvideerijal lasuvad ÄS § 209 ettenähtud õigused ja kohustused. Tulenevalt TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. ÄS § 371 lg 2 alusel tuleb saata määrus äriregistrile kande tegemiseks. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.