2-10-56437
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.detsember 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Korteiühistu Katse 9 hagi K. Z. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
273,64 € ( 4281,46 krooni)
Menetlusosalised
Menetluse liik
Hageja:
KÜ Katse 9 (RK 80258333, asukoht: Katse 9, Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
T. L. ( juhatuse liige) e-post: [email protected]
Kostja:
K. Z. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kirjalik menetlus
KÜ Katse 9 esitas 11.11.2010 Viru Maakohtule hagi K. Z. vastu, kus palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 4281,46 krooni ning menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga xxx omanik ja korteriühistu Katse 9 liige. Kostjal on tekkinud võlgnevus korteriühistu ees. Kostja ei ole arveid korrektselt tasunud. Seisuga 30.09.2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees summas 4281,46 krooni. Kostja vastuse kohaselt tekkis tal võlgnevus hageja ees seoses sellega, et ta abikaasa suri 2009.a. märtsikuus ja poeg on töötu. Kostja on püüdnud tasuda kommunaalteenuste eest õigeaegselt, aga nüüd on tekkinud seal võlgnevus. Kostja väidab, et ta ei ole hagejalt mingeid hoiatusi saanud seoses võlgnevusega. Kostja selgitab, et ta püüab edaspidiselt õigeaegselt arved maksta. Kostja on esitanud kohtule koopia avaldusest, mille kohaselt on ta pöördunud hageja poole sõlmida maksegraafik. Maakohus määras 04.11.2011 lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on korteriomandi asukohaga Katse 9-12 Kohtla-Järvel omanik ja sellest tulenevalt ka korteriühistu liige (KÜS § 5 lg 1). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on korteriühistu majandamiskuludeks need korteriühistu vajalikud kulud ja eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Tulenevalt korteriühistu põhikirja p-st 18 võttis kostja endale kohustuse tasuda tähtaegselt elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja esitanud saldoteatise, millest nähtub, et kostja võlgnevus seisuga 31.08.2010.a. moodustab 3 830,68 krooni ja seisuga 30.09.2010 4281,46 krooni. 08.12.2010 on kostja esitanud kohtule vastuse ja pangaväljavõtted, mille kohaselt on kostja tasunud 01.12.2010 kuni 07.12.2010 hagejale üüri, küte ja vee eest kokku summas 2700 krooni (172,56 eurot). Ajavahemikus 04.06.2011 kuni 15.11.2011 on kostja tasunud hagejale üüri, kütte ja vee eest kokku 457,06 eurot. VÕS § 88 lg 6 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus jne. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
Eeltoodust tulenevalt hagejal on õigus tulenevalt VÕS §-st 88 lg 6 ja lg 8 arvestada kostjalt laekunud maksete puhul (629,62 eurot) täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Hageja puhul on tegemist mittetulundusühinguga, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (KÜS § 2 lg 1). Mittetulundusühinguna ei saa korteriühistu lubada endale osutatud teenuste eest tasumise viivitust. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on majandamiskulude eest esitatud arvete tasumisel määranud, millise kohustuse ta on täitnud (VÕS § 88 lg 6), arvestas hageja põhjendatult laekunud maksed kostja poolt tasutud maksed jooksvate arvete katteks. Seega kostja ei ole hageja ees võlgnevust tasunud ja kostja võlgnevus on hageja ees summas 273,46 eurot (4281,46 krooni). Maakohus on seisukohal, et kostjale esitatud arvetes on hageja selgitanud kommunaal- ja majandamiskulusid. Kommunaalteenuste arvestuse alused on sätestatud korteriühistus põhikirjas p-des 18. Viivise arvestuse alus on märgitud põhikirja p-s 18.5. Maakohus on seisukohal, et hagi on tervikuna põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta kostja K. Z. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.