Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.12.2011 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-10500
Tsiviilasi
OÜ Vlastek Ehitus hagi Veeru tn. 6 KÜ vastu 642 652,92 kr. (41 073,01 euro) ja viivise väljamõistmiseks ka Veeru tn. 6 KÜ vastuhagi OÜ Vlastek Ehitus vastu kahju 8390 kr. (536, 22 euro) hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
536,22 eurot (8 390 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Veeru tn. 6 apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/Kostja: Veeru tn. 6 Korteriühistu (registrikood 80133620, asukoht Veeru 6, 74113 Maardu); Kostja
lepinguline
Companion;
Ahtri
esindaja: 8,
Aleksei
10151
Smelov
Tallinn,
(ÕB e-post:
[email protected]); Vastustaja/Hageja: OÜ Vlastek Ehitus (registrikood 10980436, asukoht Peterburi tee 46-403, 11415 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Ivo Kaurit (OÜ Õigusbüroo SEVERO; Paldiski mnt 20/22, 10149 Tallinn, e-post: [email protected]).
Jätta Harju Maakohtu 17.12.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-10-10500 muutmata, kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja tema apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud poolte menetluskulud Veeru tn. 6 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.03.2007 töövõtulepingu nr 02, mille objektiks lepingu p 2.1 kohaselt oli Veeru tn. 6 asuva kortermaja fassaadide renoveerimine, pindalaga 2545 m2, kogumaksumusega 2 643 200 krooni. Nimetatud summa sisaldas kõiki töövõtja kulutusi materjalile, tööjõule, transpordile ja mehhanismidele. Katusetöödega seotud lepingulised kohustused tulenesid hagejale 01.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust. 13.05.2010 esitas kostja hageja vastu vastuhagi, nõudes hagejalt 01.09.2007 sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist summas 8 390 krooni. Nimetatud nõue oli põhistatud asjaolule, et katuse remondi käigus toimus kortermaja katusest vee läbijooks, tekitades kahju XXXXX XX-XX asuva korteri korteriomanikule. XXXXX XX-XX korteriomaniku kahjutaotluses on veekahjustuse toimumise ajaks märgitud 11.09.2007 kell
vahele. Esimene katusetöö, mida hageja objektil tegi, oli tunnistaja V Z ütluste kohaselt läbijooksu kõrvaldamine. Hageja väiteid kinnitavad ka tunnistaja S M ütlused. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kortermaja katus oli terve 2007.a. suve avatud ning sellest toimus vee läbijooks, s.t. enne seda, kui hageja asus objektil katusetöid teostama. Samuti on tõendatud, et just kortermaja katusest vee läbijooksu tõttu sõlmis hageja kostjaga katusetööde teostamise osas töövõtulepingu. Kortermaja katusest vee läbijooks ei toimunud hagejapoolse lepingurikkumise tagajärjel. Kortermaja katusest vee läbijooks toimus oluliselt varem ning hageja tegi kõik endast oleneva, et vee läbijooks katusest likvideerida. Seega pole kohus tuvastanud, et kahju oleks tekkinud seoses hagejapoolse lepingu rikkumisega. Kostja apellatsioonkaebus Kostja vaidlustab Harju Maakohtu 17.12.2010 kohtuotsuse osas, milles jäeti rahuldamata kostja vastuhagi, ja menetluskulude jaotuse osas. Ebaõiged on maakohtu järeldused, mille kohaselt on leidnud tõendamist, et kortermaja katusest vee läbijooks ei toimunud hagejapoolse lepingurikkumise tagajärjel, et kortermaja katusest vee läbijooks toimus oluliselt varem ning et hageja tegi kõik endast oleneva, et vee läbijooks katusest likvideerida. Ülekuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud üksnes see, et vee läbijooks on toimunud alates suve algusest kuni septembri lõpuni. Samal ajal ei ole ükski tunnistajatest käinud korteris, milles 11.09.2007 vee läbijooks toimus, järelikult ei ole hageja ümber lükanud kostja väidet selle kohta, et hagis kirjeldatud juhtum on toimunud just 11.09.2007. Hageja ei ole ka tõendanud, et töövõtulepingu sõlmimisel 01.09.2007 oli korteriomand juba kahjustatud. Oma nõude põhjendamisel tugines kostja muu hulgas 01.09.2007 hagejaga sõlmitud töövõtulepingu punktile 2.10 ja selle lepingu lisas nr 2 nimetatud punktile 3, mille kohaselt kohustus hageja üle võtma endise ehitaja lõpetamata tööd ning lahendama kõik kaebused endise ehitaja (s.o. Glen Ehitus OÜ) töö suhtes ilma kostja sekkumiseta. Sellest tulenevalt vastutab hageja igal juhul XXXX XX-XX korterile tekkinud kahju eest. Harju Maakohus on nimetatud argumendi jätnud analüüsimata. Kostja nõue moodustas hageja nõudest ca 1,3%. Seetõttu pidanuks kohus mõlema hagi rahuldamata jätmisel menetluskulu jaotuse määrama vastavalt 98,7% ja 1,3%. Vastustaja seisukoht OÜ Vlastek Ehitus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsuse põhjendused vastuhagi rahuldamata jätmise osas vastavad esitatud tõenditele ja maakohtu otsus on tehtud vastavuses TsMS §-ide 438 ja 442 lg. 8 sätetega. Kolleegium nõustub kaevatavas osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
Vastuhagi oli esitatud hageja poolt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Maakohus tuvastas, et hageja ei rikkunud lepingut. Apellandi poolt viidatud lepingusäte – lahendad eelmise töövõtja töö kohta esitatud kaebused ilma kostja sekkumiseta – ei tähenda hageja poolt kohustuse võtmist hüvitada tellijale (kostjale) eelmise töövõtja põhjustatud kahju. TsMS § 168 lg.1 ei pane kohtule kohustust hagi ja vastuhagi üheaegsel rahuldamata jätmisel jaotada menetluskulud täpses proportsioonis nõuete suurusega. TsMS § 162 lg. 4 annab kohtule õiguse võtta menetluskulude jaotamisel arvesse ka kummagi nõude keerukust ja esitatud tõendite mahtu . Seega kolleegium ei näe kaalukat põhjendust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Seoses kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium tema kaebuse läbivaatamisega seotud poolte menetluskulud apellatsiooniastmes kostja kanda.
Tiit Kollom
Kaupo Paal
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.