2-10-10500/26 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-10500 Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta hageja menetluskulud 5 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 95 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (17.12.2010). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud OÜ VH(hageja) esitas 03.03.2010 maakohtule hagi XXXKÜ(kostja) vastu 642 652.92 krooni ja viivise 118 671.84 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.03.2007 töövõtulepingu nr 02, mille objektil lepingu p 2.1 kohaselt oli XXX fassaadide renoveerimine, pindalata 2545 m2, kogumaksumusega 2 643 200 krooni. Nimetatud summa sisaldas kõiki töövõtja kulutusi materjalile, tööjõule, transpordile ja mehhanismidele. Vastavalt lepingu p 5.1 kohustus kostja tehtud tööde eest tasuma esitatud arvete alusel, kuid mitte hiljem kui 10 päeva pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt. Renoveerimistööd said tehtud 50 % mahus, mille kohta koostati 01.06.2007 akt nr 3, vastavalt aktile esitati 01.06.2007 arve nr 14 summas 1 321 600 krooni (koos käibemaksuga). Arves on tehtud tasaarvestus ettemaksuga ja varem esitatud arvetega nr 7 ja nr 8. Lõppsummaks kuulus kostjal tasumisele 227 882 krooni. Nimetatud arve on tasutud kostja poolt osaliselt ning kostja võlgneb hagejale 157 881.84 krooni. 2007.a suvel lõppesid kostjal finantsvahendid, et hagejale tööde eest tasuda, mistõttu poolte kokkuleppel tööd peatati. Samal ajal peatas tööd ka OÜGE, kes teostas objektil katusetöid. Poolte vahel sõlmiti teine töövõtuleping nr XXX. Lisaks teostamata fassaaditöödele suurendati tööde mahtu ja kostja pidi lõpetama ka OÜGE poolt teostamata katusetööd. Samuti suurendati lepingu maksumust. Lisa nr 1 kohaselt lepiti kokku, et tasu jääk fassaaditööde eest on 1 176 281.84 krooni ning katuse ehitustööde tasujääk lisa 2 kohaselt on 1 054 640 krooni, kokku 2 230 921.84 krooni. Kõik tööde üleandmise aktid kooskõlastati ehitusekspert EE’i poolt ja üleandmise juures viibis alati ka kostja esindaja. Hageja esitas 11.09.2007 arve nr 29 ettemaksuks 824 000 krooni, 04.10.2007 arve nr 33 summas 367 000 krooni ja 26.11.2007 arve nr 40 summas 349 999.80 krooni. Kuna kostja jättis tasu maksmata peatas hageja 2007.a detsembris ehitustööd. Hageja abistas kostjat laenu taotlemisel ning 2008.a jaanuaris sai kostja pangalt laenu ning tasus ära arved nr 29 ja nr 40. Hageja ostis objektile materjali summas 117 771.08 krooni väärtuses, mis on ladustatud kostja maja keldriruumides. Pärast makse saamist jätkas hageja objektil ehitustöödega. Kõik tööd on kostjale üle antud

2-10-10500 allkirjastatud aktide alusel ja ettemaksu arve on esitatud vastavalt kokkuleppele, mida kostja ei ole vaidlustanud. Vastuvõetud tööde osas kostjal pretensioonid puudusid. Veebruaris 2008.a esitati kostja uue ehitusjärelevalve teostaja AS’i poolt hagejale pretensioonid ja hageja peatas lepingu täitmise. Hageja leiab, et esitatud pretensioonid on esitatud hilinenult, sest fassaaditööd olid esimese majaosa suhtes üle antud ja vastu võetud 01.06.2007, s.o üle 8 kuu varem ning teise majaosa suhtes 26.11.2007, s.o 2.5 kuud varem. Katusetööde osas esitati pretensioonid 12.02.2008, kuid need tööd anti üle 05.11.2007. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg 3 ja leiab, et kostja on oma õiguse tugineda lepingutingimustele mittevastavusele minetanud. Kui töös esines lepingutingimustele mittevastavus, pidi see olema kostjale teada juba tööde vastuvõtmisel. Samuti ei ole kõik puudused tingitud hagejast, kuna kostja rikkus raha maksmise kohustust. Kostja teatas, et ei kavatse lepingut täita ja hageja ütles lepingu üles 14.05.2008 teatega ning nõudis võlgnevuse tasumist. 15.05.2008 esitas hageja kostjale arve nr 18 tööde teostamiseks varutud materjalide eest summas 117 771.08 krooni, kuna materjalid jäid kostja valdusesse. Seega on kostja võlgnevus arve nr 14 alusel summas 157 881.84 krooni ja viivis seisuga 03.03.2010 summas 78 940.92 krooni; arve nr 33 alusel summas 367 000 krooni ja viivis seisuga 03.03.2010 32 075.80 krooni; arve nr 18 alusel summas 117 771.08 krooni ja viivis alates 22.05.2008 kuni 03.03.2010 summas 7 655.12 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et 01.09.2007 sõlmitud teine töövõtuleping omab asja lahendamisel tähtsust, sest selle sõlmimisega tühistati varem 09.03.2007 sõlmitud töövõtuleping. Kostja leiab, et hageja poolt teostatud töö ei vasta töövõtulepingu ja ehitusnormide nõuetele, kostja ei ole tööd vastu võtnud tulenevalt lepingu p 6.2 ja lisa 1 p 7 ja lisa 2 p 8 kohaselt ja järelikult ei ole hageja tasunõue põhjendatud, kuna nõue ei ole muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3). Ehisjärelevalve teostajal EG OÜ-l olid konkreetsed pretensioonid tehtud tööde suhtes ja need on hagejale teada. Samuti jäid hageja poolt tööd lõpetamata ja kostja tellis tööde lõpetamise teiselt firmalt. Kostja leiab, et nõue ei ole selge, sest hageja poolt kostjale esitatud arvete ja aktide summad ei klapi. Vastuhagi 13.05.2010 esitas kostja vastuhagi kahju hüvitamise 8 390 krooni nõudes. Vastuhagi kohaselt toimus 11.09.2007 XXX katusest vee läbijooks, mis põhjustas kahjustusi korteriühistu liikme varale, s.o korteriomanikule, kes elab aadressil XXX. Läbijooksu ajal teostas katusetöid objektil hageja, kellega oli 01.09.2009 sõlmitud töövõtuleping. Vee äravool katuselt peab toimuma nii, et ei saaks kahjustada muud hoone osad ja ei tekiks ohtu varale. Hageja ülesanne oli tagada remonttööde teostamise ajal katuse eesmärgipärane funktsioon kaitsta konstruktsioone vee läbijooksu eest ning katuse remonttööde kvaliteetne tegemine mahus, mis tagaks katuse nõuetekohase funktsioneerimise nii, et oleks välistatud vee läbijooks. Hageja ei täitnud kohustust nõuetekohasel viisil ja põhjustas kahju. Vara oli kindlustatud Swedbank V aktsiaseltsis, kes hüvitas omanikule 8 390 krooni ning nimetatud summa mõisteti välja kostjalt. Kostja leiab, et hageja on rikkunud töövõtulepingu p 2.10 ja lepingu lisa 2 p 3 kohaselt on hageja kohustatud hüvitama selle kahju, mis oli põhjustatud tööde ebakvaliteetsest täitmisest. Samuti viitab kostja ehitusseaduse (ES) § 12 lg 1, VÕS § 127 lg 1, § 649, § 1043 sätetele.

2-10-10500 Hageja vastus vastuhagile Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Hagejale teadaolevalt toimus XXX maja katusest vee läbijooks terve 2007.a suvi, kuna eelmine ehitaja oli jätnud tööd pooleli ja katuse avatuks. Hageja tuli objektile augusti lõpus kostja palvel ja seda just põhjusel, et katus lasi vett läbi. Hageja asus likvideerima vee läbijooksu tagajärgi. Tõendamata on põhjusliku seose ja hageja süü olemasolu kostjal kahju tekkimises. Hagejal tekkisid lepingulised kohustused alates 01.09.2007 ja hageja ei vastuta sellele eelnenud perioodil toimunu eest. Maakohtu põhjendused Maakohus leiab, et hagi ja vastuhagi kuuluvad mõlemad rahuldamata jätmisele. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude osas: 1) 09.03.2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 02, mille objektiks on fassaadide renoveerimine XXX aadressil pindalaga 2545 m2 ja maksumusega 2 643 200 krooni (kd I t lk 11-15, esimene leping); 2) 01.09.2007 sõlmisid pooled lepingu nr XXX, mille objektiks on ehitus-, remondi-, fassaadi-, katuse- ja muude tööde tegemine aadressil XXX (kd I t lk 22-27, tõlge eesti keeles t lk 16-21, teine leping). Lepingu lisas 1 on sätestatud fassaaditööde maksumus 2 270 000 krooni, millest tasutud on 1 093 718.16 krooni ja tasu jääk on 1 176 281.84 krooni (kd I t lk 31-32, tõlge eesti keeles t lk 29-30) ja lisas 2 on sätestatud katusetööde maksumus, mille p 4 kohaselt on tasu jääk 2 054 640 krooni (kd I t lk 3637, tõlge eesti keeles t lk 34-35); 3) Hageja on esitanud kostjale mõlema lepingu alusel tasumiseks arveid kogusummas 2 980 370.88 krooni ja kostja on tasunud mõlema lepingu alusel hagejale 2 337 717.80 krooni; 4) 14.05.2008 kuupäevaga on saatnud hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, kuna kostja poolt on esitatud arved tasumata. Sellega koos on esitatud kostjale arve ehitusmaterjalide maksumuse eest (arve nr 18, kd I t lk 98-101). Kostja on teate kätte saanud ning sellele vastanud (kd I t lk 102). Poolte vahel sõlmitud lepingute näol on tegemist töövõtulepingutega. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb esmalt kohtul tuvastada, kas esimene leping jäi teise lepingu sõlmimisel kehtima. Kohtu hinnangul tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda kuni 01.09.2007 esimesest lepingust ja alates 01.09.2007 teisest lepingust, kuna 01.09.2007 muudeti teise lepinguga esimeses lepingus kokkulepitud tööde mahtu ning maksumust. Seda, et selline oli poolte tahe, kinnitavad 01.09.2007 lepingu lisa 1 ja 2, kus on märgitud lepingu maht, tööde maksumus, millest on maha arvestatud esimese lepingu järgi teostatud tööd ja makstud tasu. Lisades on fikseeritud tasu jäägid. Seega on lõplikud tööde mahud, tingimused ja tasu suurus sätestatud 01.09.2007 lepingus. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv. Kohtul tuleb tuvastada, kas pooltevaheline võlasuhe on lõppenud hagejapoolse lepingust taganemise tõttu (kd I t lk 98-100). Kuna teise lepingu näol ei ole tegemist kestvuslepinguga, siis 14.05.2008 lepingu ülesütlemist tuleb käsitleda lepingust taganemise avaldusena. Lepingust taganemise eelduseks on kostjapoolne lepingu rikkumine. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

2-10-10500 oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Selleks rikkumiseks käesolevas asjas on väidetavalt see, et kostja jättis hagejale tasu maksmata. Töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi kas töö valmimisest või § 637 lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Esimese lepingu p 6.1 kohaselt antakse tööd üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, milles tuleb fikseerida töö või tööosa kirjeldus, töö või tööosa maksumus ja lisatööde kirjeldus ja maksumus. Esimese lepingu p 6.2 kohaselt on tellija esindajal õigus kontrollida töö või tööosa täitmist 7 päeva jooksul pärast töövõtja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti saamist, 7 päeva möödumisel on tellija kohustatud alla kirjutama esitatud akti või kirjalikult teatama mitteallakirjutamise põhjenduse. Kui selle aja jooksul ei ole töövõtja saanud kirjalikku teadet koos põhjendusega, loetakse töö või tööosa vastuvõetuks. Tulenevalt esimese lepingu p 6.3 on allkirjastatud akt arve esitamise aluseks. 01.06.2007 on poolte poolt allkirjastatud akt 3, millega kostja on vastu võtnud fassaadi renoveerimistööd 50 % ulatuses (kd I t lk 40). Selle alusel on kostjale väljastatud arve nr 14, millest on maha arvestatud ettemaks ning varasemad arved. Kokku tuli kostjal hagejale tasuda 227 882 krooni (kd I t lk 39). Hagiavalduse kohaselt jäi nimetatud arvest tasumata 157 881.84 krooni ning kostja ei ole seda summat vaidlustanud. Teise lepingu Lisas 1 on kajastatud, et tasutud on 1 093 718.16 krooni (kostja poolt reaalselt tasutud summa, kd I t lk 183-187), mistõttu esimese lepingu järgi tasumata summa, s.o 157 881.84 krooni, on kajastatud tasu jäägis (kd I t lk 29). Seega ei saanud esimese lepingu alusel esitatud arve nr 14 alusel tasumata summa muutuda sissenõutavaks, kuna teise lepingu Lisas 1 muudeti tasu suurust ja tasumise korda. Teise lepingu alusel väljastas hageja kostjale ettemaksu arve nr 29 summas 824 000 krooni (kd I t lk 43). Nimetatud arve esitamise aluseks on teise lepingu p 6.1, mille kohaselt teeb tellija pärast tööde alustamist töövõtjale lepinguosaliste vahel lepingu lisades kooskõlastatud aja jooksul ettemakse töövõtja poolt materjalide hankimiseks tehtud tegelike kulude ulatuses kooskõlas lepinguosaliste kooskõlastatud plaani ja tööde mahuga. Teise lepingu p 6.2 on kokku lepitud, et tasumine toimub esitatud arve alusel pärast tehtud tööde nimekirja ja mahtu sisaldava tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Pooled on kooskõlas teise lepingu p 6.2 allkirjastanud 04.10.2007 akti nr 1 – katuse toetav konstruktsioonid ja 26.11.2007 akti nr 1 – fassaadi soojustus (kd I t lk 45, 47). Mõlemad aktid on allkirjastanud ka ehitusjärelevalve teostajana EE. EE on ehitusinsener-ekspert kes on kinnitanud, et 04.10.2007 ja 26.11.2007 aktidel on tema allkiri, kuna oli palgatud kostja poolt ehitusjärelevalve teostajaks EOÜ kaudu. Sellest tulenevalt on EE kinnitanud oma allkirjaga, et aktide kohased tööd olid vastuvõetavad, ehk oluliste puudusteta (kd I t lk 133). Seega oli hagejal õigus lepingu p 6.2 kohaselt esitada kostjale tasumiseks arve nr 33 summas 367 000 krooni (kd I t lk 44) ja arve nr 40 summas 349 999.80 krooni (kd I t lk 46). Kostja tasus arve nr 29 ja arve nr 40 23.01.2008 kogusummas 1 173 999.80 krooni (kd I t lk 187). Puudub vaidlus, et 2007.a lõpust hakkas objektil ehitusjärelevalvet teostama EG OÜ, kes on 12.02.2008 ja 18.02.2008 koostanud puudustest nimekirja ning hageja ei vaidlusta, et 2008.a veebruaris kostja teda sellistest puudustest teavitas (kd I t lk 53, 72-73, tõlge eesti keeles 52, t lk 65-66). Tunnistaja AS’i ütluste kohaselt, kui tema teostas objektil ehitusjärelevalvet, ei toimunud tööde üleandmist ega vastuvõtmist. Puudused, mille kohta AS nimekirja koostas, olid tema enda ütluste kohaselt ilmselged ja võimalik avastada varem (kd II t lk 124). Kuna tööd on kostja poolt aktiga vastu võetud, siis sellest tulenevalt muutub tõendamiskoormis ning kostja peab tõendama, et hageja poolt teostatud tööd on puudustega. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Tulenevalt VÕS § 642 lg 1 esimesest lausest vastutab

2-10-10500 töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Käesoleval juhul on kostja poolt tööd vastu võetud järgmiste aktidega: 01.06.2007 fassaad 50% ulatuses, 04.10.2007 katuse konstruktsioonid, 26.11.2007 fassaadi soojustus. Viimased kaks akti on allkirjastanud lisaks kostja seaduslikule esindajale ka ehitusjärelevalve teostaja EE. Lähtudes sellest, et tööd on üle antud aktiga, need on üle vaadanud kostja seaduslik esindaja ja kostjapoolne ehitusjärelevalve teostaja ning tunnistaja AS’i ütlustest, mille kohaselt nimekirjas kajastatud puudused olid ilmselged ja võimalik avastada varem, leiab kohus, et kostja ei saa VÕS § 644 lg 3 tulenevalt töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et 12.02.2008 ja 18.02.2008 koostatud kolmes nimekirjas kajastatud puudustest teatamata jätmine oleks olnud mõistlikult vabandatav. Kostja kasutas tööde vastuvõtmisel asjatundjat ning pidi tööde vastuvõtmisel kohe teadma puudustest, kui puudusid dokumendid, sertifikaadid või et töid ei teostatud õigel temperatuuril. Kui üks ehitusjärelevalve teostaja (AS) avastas puudused tööde ülevaatusel ning on leidnud, et need olid koheselt avastatavad puudused, siis ei loe kohus põhjendatuks, et teine ehitusjärelevalve teostaja või kostja seaduslik esindaja tööde vastuvõtmisel neid puudusi ei märganud. Kohus ei ole tuvastanud VÕS § 645 lg 1 p 1, 2 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjal lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Kuna hageja ei saa puudustele tugineda ning samuti pole kostja esitanud puuduste kõrvaldamisest tulenevat kahjunõuet, siis ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust kostja poolt esitatud arved (kd I t lk 244-265). Mõlema lepingu alusel on seega kostja vastu võtnud töid summas 1 929 226.90 krooni. Objektil ehitustöid teostanud tunnistaja SM’i, kes on ka hageja töödejuhataja, ütluste kohaselt anti kõik valmis tööd aktidega üle ja need allkirjastati (kd II t lk 123). Hagejal on õigus vastavalt pooltevahelisele lepingule nõuda tasu vastu võetud tööde eest, s.o käesoleval juhul summas 1 929 226.90 krooni (kahe lepingu alusel kokku). Kostja on hagejale tasunud kokku kahe lepingu alusel 2 337 717.80 krooni. Seega ei ole hageja lepingust taganemine kehtiv seetõttu, et kostja ei ole täitnud lepinguga võetud tasu maksmise kohustust. Samas aga nähtub esitatud dokumentidest, et kostja jäi võlgu hagejale arve 14 alusel ning samuti tasus hilinenult arved nr 29 ja 40. Seega oli hagejal õigus kuni arvete tasumiseni 2008.a alguseni objektil tööd peatada kostjapoolse lepingu täitmata jätmise tõttu VÕS § 111 lg 1 tulenevalt. Samas pole hageja nimetatud perioodil kasutanud õiguskaitsevahendina lepingust taganemist ning seetõttu ei oma nimetatud asjaolu asja lahendamisel tähtsust. Hageja on esitanud kostjale ettemaksu arve summas 824 000 krooni ning väidab, et tegemist on materjalide eest tasunõudega ning seda summat ei pea kajastuma tööde üleandmisevastuvõtmise aktides. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Lähtuvalt poolte eelnevast käitumisest, siis kõik lepingu alusel ettemakstud arved on võetud lõpetatud etapi eest arve esitamisel arvesse (kd I t lk 39). Töövõtulepinguga osutatud teenus sisaldab endas nii töö kui ka materjalide raha. Pooltel oli kokku lepitud lepingu maht ja töö hind (teise lepingu p 5.1)

2-10-10500 ning üleandmise-vastuvõtmise aktides tuli teostatud töö kajastada, et arve esitada. Käesoleval juhul on hageja saanud kostjalt ettemaksu 824 000 krooni, kuid pole ühtegi akti, mis kajastaks, et sellises väärtuses oleks hageja kostjale töid üle andnud. Selline kohustus tulenes lepingu p 6.2, mille kohaselt lõplikult tasutakse töövõtja tööde ja teenuste eest töövõtja esitatud arve alusel pärast tehtud tööde nimekirja ja mahtu sisaldava tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamist lepinguosaliste poolt selleks eraldi kooskõlastatud ajal. Hagejal ei ole õigust ilma aktita väita, et tal on õigus saada ettemaksuna saadud 824 000 krooni. Kohus pole tuvastanud, et pooled käsitlesid materjalide ja töö eest makstavat tasu eraldi. See, kui palju hageja ise kulutas raha materjalide ostmisele, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna poolte vahel kokkulepitud tasunõue sisaldab endas tasu nii töö kui ka materjali eest. Hagejal tulnuks tõendada, et ta on sellises ulatuses töid (sh. kasutanud materjale) objektil teinud. Kohtu hinnangul ei ole see tõendatud ainuüksi hageja poolt esitatud arvete alusel (kd II kokkuvõte t lk 56, arved t lk 57-111). Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et nimetatud arved ei tõenda, et arvete alusel ostetud materjalid on ära kasutatud vaidlusalusel objektil. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud hagejale rohkem, kui hageja on objektil töid teostanud. Tõendina esitatud lepingu lisa 3 ei oma tõendina mingit tähtsust, kuna nimetatud dokument on hageja poolt allkirjastamata ja kohus jätab selle tähelepanuta (kd I t lk 67-71, tõlge t lk 60-64). Samuti on tunnistaja AS’i ütlustega tõendatud, et 22.03.2008 dokumendi lisa ei ole tema koostatud, mistõttu kohus jätab selle dokumendi tähelepanuta (kd I t lk 58, tõlge t lk 56, tunnistaja ütlus kd II t lk 123). Tunnistajad on hinnanguliselt väitnud, kui palju ehitustöödest oli objektil teostatud. Tunnistaja VZ’i ütluste kohaselt jäi 10 % katusetöödest tegemata, tunnistaja SM’i ütluste kohaselt oli 80 % katusetöödest kindlasti teostatud, tunnistaja AS’i ütluste kohaselt olid fassaaditööd ühe seina osas tegemata, ülejäänud seinte osas oli lõpetatud (kd II t lk 122, 124). Hageja tugineb asjaolule, et tasu nõutakse vastavalt esitatud arvetele, mis on väljastatud allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Objektil ehitustöid teostanud tunnistaja SM’i, kes on ka hageja töödejuhataja, ütluste kohaselt anti kõik valmis tööd aktidega üle ja need allkirjastati (kd II t lk 123). Hinnates aktides toodud tööde mahtu leiab kohus, et need kattuvad suures ulatuses tunnistajate ütlustega, kuid vaidluse lahendamisel, et millises ulatuses täpselt on töid objektil teostatud, loeb kohus allkirjastatud akte usaldusväärsemateks tõenditeks. Lepingust taganemisel on hageja esitanud kostjale arve nr 18 summas 117 771.08 krooni, mis on kostja keldriruumides oleva hageja poolt ostetud ehitusmaterjali väärtus (kd I t lk 101). Käesolevas asjas ei ole hageja tuginenud nõude esitamisel asjaolule, et poolte vahel oli ehitusmaterjali ladustamise osas mingi kokkulepe (näiteks hoiuleping). Kostja ei vaidlusta, et ehitusmaterjalid olid ladustatud kostja keldriruumidesse. Nimetatud asjaolu tõendavad ka tunnistaja SM’i ütlused, mille kohaselt objekti keldrisse ladustati ehitusmaterjalid, mis olid vajalikud lepingu täitmiseks. Materjalid jäeti objektilt lahkudes sinna, sest firma lootis, et jätkab objektil töid (kd II t lk 123). Seega ladustati hageja poolt objektil materjale pigem seetõttu, et hagejal oleks lihtsam töid teostada ja seoses ladustamisega ei võtnud kostja endale mingisuguseid kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda kostjalt ehitusmaterjalide eest raha. Poolte vahelise lepingu kohaselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt tasu aktiga üleantud ehitustööde eest, mis sisaldas endas seega nii ehitusmaterjale kui ka töötasu.

2-10-10500 Kostja nõuab hagejalt vastuhagis teise lepingu rikkumisest tulenevat kahju summas 8 390 krooni. Nimetatud nõue tuleneb asjaolust, et katuse remondi käigus toimus kortermaja katusest vee läbijooks, tekitades kahju korteriomanikule (kd I t lk 145). Katusetöödega seotud lepingulised kohustused tulenesid hagejale 01.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust. Kodu kahjutaotluses on veekahjustuse toimumise ajaks märgitud 11.09.2007 kell 16:00 (kd I t lk 146). Kahjustuse ulatuse ja suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub. Swedbank V AS nõudis korteriomanikule tekitatud kahju välja kostjalt summas 8 390 krooni (kd I t lk 152-156). Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et katusest vee läbijooks, mis tekitas korteriomanikule vastuhagis märgitud kahju, ei tulenenud 11.09.2007 toimunud sündmusest. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kortermaja katus oli terve 2007.a suve avatud ning sellest toimus vee läbijooks, s.t enne seda, kui hageja asus objektil katusetöid teostama. Samuti on tõendatud, et just kortermaja katusest vee läbijooksu tõttu sõlmis hageja kostjaga katusetööde teostamise osas töövõtulepingu. Puudub vaidlus, et eelnevalt teostas katusetöid OÜGE ja 01.09.2007 lepinguga võttis hageja kohustuse katusetööd lõpetada (kd I t lk 34). Tunnistaja AG’i ütluste kohaselt hakkas hageja objektil teostama katusetöid suve lõpus-sügise alguses, kuid läbijooksud olid 2007.a kevadest saadik (kd II t lk 121). Tunnistaja VZ’i ütluste kohaselt, kui tema katuseobjekti tegema hakkas, olid varasemalt tehtud tööd ebakvaliteetsed, vana katte kaudu tekkis katuselt vee läbijooks ja katus oli avatud. Läbijooks kõrvaldati (kd II t lk 122). Tunnistaja VZ’i ütluste kohaselt toimus vee läbijooks korterisse enne nende objektile saabumist, mistõttu korteriühistu tahtis, et nad kiiresti teeksid katusetööd ära. Vesi oli juba jooksnud paneelide vahele ja seda kõrvaldada oli raske (kd II t lk 122). Esimesed katusetööd, mis hageja objektil tegi olid tunnistaja VZ’i ütluste kohaselt läbijooksu kõrvaldamine. Samuti kinnitavad tunnistaja SM’i ütlused hageja väiteid. Tunnistaja SM’i ütluste kohaselt oli terve suvi katus avatud, oli vihmane suvi ja korteriühistu palus, et nad teeksid katusetööd ära. Esimese tööna kõrvaldati vee läbijooks katusest ja kus katus oli avatud ilmastikuoludele, täideti avad ära (kd II t lk 122). Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, mistõttu leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et kortermaja katusest vee läbijooks ei toimunud hagejapoolse lepingurikkumise tagajärjel 11.09.2007. Kortermaja katusest vee läbijooks toimus oluliselt varem ning hageja tegi kõik endast oleneva, et vee läbijooks katusest likvideerida. Seega pole kohus tuvastanud, et kahju oleks tekkinud seoses hagejapoolse lepingu rikkumisega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi ja vastuhagi mahtu ja keerukust leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb 5 % ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 95 % ulatuses hageja kanda.