Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-11-19455 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused Maakohtule 27.04.2011. a esitatud hagiavalduse kohaselt andis S. AS (kostja) 18.03.2011. a Põlva kohtutäitur A. K. 708,63 suuruse võlanõude R. E. ) vastu, mille aluseks oli Põlva Maakohtu 08.04.2003. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-052/2003. Kohtutäituri täitmisteate täiteasjas nr 170/2011/812 (koos kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsustega) sai hageja kätte 28.03.2011. a. Põlva Maakohtu 11.12.2003. a otsusega kuulutati välja hageja pankrot, mis lõpetati Tartu Maakohtu 28.08.2008. a määruse alusel võlausaldajate 23.07.2008. a kompromissiotsuse kinnitamisega, mille kohaselt pidi hageja tasuma 27,64% tunnustatud nõuetest kahe nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest. Kuna kostja võlanõue ei ole kehtiv hageja pankrotimenetluse lõpetamise tõttu võlausaldajate kompromissiotsuse kinnitamisega, siis nõuab hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 170/2011/812. Kostja seisukoht Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ta ei ole esitanud kohtuotsusest tulenevat nõuet hageja pankrotimenetluses, mistõttu see ei saa sisalduda Tartu Maakohtu 28.08.2008. a määrusega kinnitatud kompromissis. Kostjal oli hageja vastu nõue 780,62 eurot, millest osa on tasutud. Käesoleval hetkel on kostjal hageja vastu nõue summas 708,63 eurot. Nimetatud nõude osas on kohtutäitur alustanud sundtäitmist täiteasjas nr 170/2011/812.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Hageja on juba hagiavalduses väljendanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja lepinguline esindaja, kelle volitusi on maakohus kontrollinud, on vastuses hagile kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 5455). Kuna pooled mingeid täiendavaid selgitusi ega taotlusi kohtule esitanud ei ole, lahendab kohus asja olemasolevate tõendite alusel. Hagiavalduse (tl 5-6), kostja vastuse ((54-55) hageja arvamuse (tl 62-63) põhjal järeldab kohus, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - kohtutäitur Aive Kolsari menetluses on täiteasi nr 170/2011/812, mille aluseks on Põlva Maakohtu 08.04.2003. a jõustunud kohtuotsus (tsiviilasjas nr 2-052/2003) ning mille kohaselt on hagejal kostjale tasumata veel 708,63 euro suurune võlg; - Põlva Maakohtu 11.12.2003. a otsusega on välja kuulutatud hageja pankrot;

2 (4)

2-11-19455 -

Tartu Maakohtu 28.08.2008. a määrusega on lõpetatud hageja pankrotimenetlus võlausaldajate 23.07.2008. a kompromissiotsuse kinnitamisega, mille kohaselt pidi hageja tasuma 27,64% tunnustatud nõuetest kahe nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas peale hageja pankrotimenetluse lõpetamist kompromissiga on Põlva Maakohtu 08.04.2003. a otsusest tulenev kostja nõue hageja vastu täitemenetluses täidetav või mitte. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1. TMS § 221 lg 1 esimene lause sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Põlva Maakohtu 08.04.2003. a kohtuotsusega (tsiviilasjas nr 2-052/2003), mis jõustus 21.04.2003. a (tl 8-9), on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud kokku 12213,93 EEK ehk 780,61 eurot. Hageja pankrotimenetluse alustamist ja selle lõpetamist kompromissiga kinnitavad väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teated (tl 25). TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja arvates on sundtäitmine täiteasjas nr 170/2011/812 lubamatu seetõttu, et pärast Põlva Maakohtu 08.04.2003. a kohtuotsust on tema suhtes toimunud pankrotimenetlus, mis lõpetati Tartu Maakohtu 28.08.2008. a määrusega võlausaldajate 23.07.2008. a kompromissiotsuse kinnitamisega. Nimetatud kompromissi kohaselt pidi hageja tasuma 27,64% tunnustatud nõuetest. Seega pidi hageja tõendama, et kostja võlanõue, mis tulenes Põlva Maakohtu 08.04.2003. a otsusest, ei ole enam kehtiv kompromissi kinnitamise tõttu. Vaatamata sellele, et kohus andis pooltele aega täiendavate tõendite esitamiseks kuni 23.11.2011. a (tl 66-67) ning kostja ei ole tunnistanud võlanõude esitamist hageja pankrotimenetluses, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks. Pankrotiseaduse § 167 lg 1 esimene aluse sätestab, et pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole tõendanud kostja võlanõude lõppemist kompromissi kinnitamisega, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Seega tuleb tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel ka Tartu Maakohtu 08.08.2011. a määrusega (tl 48) kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 170/2011/812.

3 (4)

2-11-19455 Käesoleva tsiviilasja hagihinnaks on Tartu Maakohtu 10.06.2011. a määrusega määratud 1200 eurot (tl 33-34). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldamisele ei kuulu, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib pool nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.

Lembit Käis kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.