AS Tallinna Prügila hagi OÜ VSA Eesti (endine ärinimi AS VSA Eesti) vastu võla 44 832,86 euro ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 11.augusti 2011 otsus OÜ VSA Eesti apellatsioonkaebus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja AS Tallinna Prügila (registrikood 10450572, lepinguline esindaja advokaat Tarmo Repp Kostja OÜ VSA Eesti (registrikood 10391898), lepinguline esindaja advokaat Marion Sahtel
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
44 832,86 eurot
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.augusti 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja, OÜ VSA Eesti kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.AS Tallinna Prügila esitas 06.04.2011 Harju Maakohtule hagi AS VSA Eesti vastu võla 44 832,86 euro ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.05.2003 tähtajatu jäätmete vastuvõtu, töötlemise ja ladestamise teenuse osutamise lepingu S-12, mille p 1 kohaselt kohustus hageja vastu võtma jäätmeid ning kostja maksma selle eest p-s 3 sätestatud korras tasu. Kostja tasus arved nr 11258 ja 11390 viivitusega, arve nr 11511 osaliselt (18585,85 eurost on tasumata 7000 eurot). Arved nr-d 110045 ja 110145 kogusummas 37 832,86 eurot on tasumata.
3.Lepingu p 3.6 järgi peab kostja tasuma viivist 0,1 % tasumata summast päevas. Kostja viivisevõlg on hagi esitamise seisuga 3797,70 eurot ja ta peab tasuma viivist kuni põhinõude rahuldamiseni.
4.Pooltel puudub vaidlus arvete aluseks olevate teenuste osutamise kohta kostjale. Lepingu p 4.1. kohaselt väljastas hageja kostjale kliendikaardid magnetkaartide näol. Nimetatud kaartide ja kostjale kuuluvate sõidukite numbrite alusel toimub kostjale teenuse osutamise tuvastamine. Üleantavad jäätmed kaalutakse täpselt, so võrreldakse sissetuleva täis ja väljuva tühja sõiduki kaalu. Kostja sõiduki hageja territooriumile sisenemise ja väljumise eelduseks on magnetkaardiga sõiduki hageja arvutisüsteemis registreerimine ning kaalumine. Hageja arvutiprogrammi väljatrükist nähtub, et kostjale on osutatud teenuseid täpselt arvetel toodud suuruses. Kostja ei ole arveid ega võlgnevuse suurust vaidlustanud, mida tõendavad kostja poolt välja pakutud erinevad maksegraafikud. Kostja poolt väljastatud maksegraafikud on võlatunnistused VÕS § 30 lg 1 mõistes. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on ebaselge. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue arvetest nr 11258, 11390, 110045 ja 110145, mille alusel jättis kostja tasumata 44 283,86 eurot. Hagiavaldusele on lisatud kostja kinnitused, et kostja tasub arvete alusel vastavalt maksegraafikule. Hagiavalduses ei ole välja toodud, kas ja mis ulatuses on kostja arvete ja maksegraafikute alusel tasunud. Nimetatud asjaolu on oluline, sest see näitab kostja valmidust lahendada tekkinud vaidlus kompromissiga ja hüvitada hagejale tekkinud võlgnevused. Samuti on nimetatud asjaolu oluline viivise õigeks ja õiguspäraseks arvutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses on kostja jätnud esitatud arved tasumata. Kostja on heatahtlikult tasunud arveid enda maksevõimete kohaselt ning hageja kohtusse pöördumine ei olnud vajalik. Hageja ei ole põhjendanud, kas pooltevahelised läbirääkimised vaidluse lahendamiseks on ammendunud või ebaõnnestunud.
6.Viivitusintress 0,1 % päevas, mis põhineb 23.05.2003 lepingul, on ebamõistlikult suur, sest see ületab ca 5 kordselt seadusest tulenevat määra. Kohaldatud viivisemäär põhineb rohkem kui 8 aastat tagasi sõlmitud lepingul ning on võrreldes tänapäeval kohaldatava viivisemääraga ebaproportsionaalne. Majanduslanguse tingimustes ja arvestades kostja majanduslikku seisundit tuleb pidada lepingulist viivisemäära kostjat liigselt koormavaks. Kostja palub viivist vähendada, kohaldades tema suhtes seadusest tulenevat viivisemäära 0,022 %.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 44 832,86 eurot, 11.08.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8726,48 eurot ja alates 12.08.2011 kuni põhivõla 44 832,86 euro tasumiseni viivise 0,1% põhivõla tasumata summalt. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
8.Hageja nõue kostja vastu tuleneb 23.05.2003 sõlmitud jäätmete vastuvõtu, töötlemise ja ladestamise teenuse osutamise lepingust S-12. Lepingu alusel võttis hageja kostjalt vastu jäätmeid ning kostja kohustus selle eest tasuma. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hagi aluseks olevad arved nr 11258, 11390, 11511, 110045 ja 110145 kätte saanud ning arveid osaliselt ka tasunud.
9.Kostja ei ole vaidlustanud arvetel märgitud suuruses teenuse kasutamist ega teenuse hinda. Arvetel märgitud ulatuses teenuse kasutamine kostja poolt on ka tõendatud kostjale väljastatud magnetkaartide ja kaarte kasutanud kostja sõidukite loetelu kohta ja väljatrükiga hageja registrist kostjale osutatud teenuste kohta. Poolte vahel peetud e-kirjavahetusest nähtub samuti, et kostja on võlgnevust summas 44 832,86 eurot tunnistanud, põhjendanud arvete maksmata jätmist ajutiste makseraskustega ja soovinud võla tasumiseks maksegraafiku kokkuleppimist. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostjalt põhivõla 44 832,86 euro väljamõistmiseks põhjendatud.
10.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise lepingu p-s 3.6 on viivisemääraks kokku lepitud 0,1 % õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Asjas puudub vaidlus, et kostja ei tasunud tähtaegselt hagi aluseks olevaid arveid osaliselt või täies ulatuses. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 3032,71 eurot. Põhivõla 44 832,86 tasumisega perioodil 07.04.2011 – 11.08.2011 viivitatud 127 päeva eest on muutunud sissenõutavaks viivis 5693,77 eurot. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga seega sissenõutavaks muutunud viivis 8726,48 eurot.
11.Kostja põhjendused ei anna alust viivise vähendamiseks. Asjaolu, et poolte vahel mitmeid aastaid tagasi kokku lepitud viivisemäär ei ole proportsioonis käesoleval ajal kehtiva seadusest tuleneva viivisemääraga, andnuks kostjale aluse taotleda lepingutingimuste muutmist. Seda ei ole kostja teinud. Seadus ei näe viivise vähendamise eeldusena ette lepingulise ja seadusjärgse viivisemäära omavahelist proportsiooni. Poolte e-kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks viivisemäära vaidlustanud. Kostja väited tema majandusliku seisundi ja kokkulepitud viivisemäära liigse koormavuse kohta on paljasõnalised. Kostja ei ole ise midagi ette võtnud selleks, et võlgnevust (ning sellega sissenõutavaks muutuvat viivist) vähendada. Kostja e-kirjad tõendavad, et ta on hageja nõuet algusest peale tunnistanud, kuid põhjendanud arvete tasumisega viivitamist ajutiste makseraskustega. Kostja on 06.05.2011, so pärast hagi esitamisest teadasaamist, teinud hagejale ettepaneku sõlmida maksegraafik, mille kohaselt kostja tasub võlgnevusest hiljemalt 20.05.2011 10 000 eurot ja hiljemalt 30.06.2011 veel 10 000 eurot ning ülejäänud võlgnevuse 24 832,86 eurot võrdsetes osades 12 kuu jooksul. Seega pidas kostja selliste summade tasumist endale jõukohaseks. Sellele vaatamata puuduvad kohtul andmed, et kostja oleks hagetavast võlgnevusest pärast hagi esitamist midagi tasunud. Ka ei ole kostja ise oma kirjalikus vastuses väitnud, et on asunud võlgnevust kustutama. Seega on ainetu kostja väide, et hagejal puudus põhjus kohtusse pöörduda, kuivõrd kostja on tasunud võlgnevust vastavalt oma majanduslikele võimetele. Kostja väidetud ajutised makseraskused ei võta kostjalt kohustust lepingut täita. Kostjale oli teada, et lepingu
rikkumise ja arvete tasumisega viivitamise korral tuleb tal maksta viivist. Kostja ise ei ole midagi ette võtnud selleks, et viivisesummat vähendada. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Maakohus hindas vääralt põhivõla suurust. Kohus ei tuvastanud, milline on reaalselt osutatud teenuste maht ja ulatus. Kohus asus ennatlikult seisukohale, et kuivõrd kostja sõiduki hageja territooriumile sisenemise ja väljumise eelduseks on sõiduki magnetkaardiga hageja arvutisüsteemis registreerimine ja kaalumine ning kuna arvutiprogrammi väljatrükist nähtub, et kostjale osutatud teenuste kogusuurus vastab arvetele, siis on tõendatud kostjale märgitud koguses teenuse osutamine. Hageja ei ole maakohtule esitanud akte või muid tõendeid, mis tõendaks, kui suur on olnud igakordne prügi kogus. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul võimalik õigesti tuvastada, kui suure koguse prügi on hageja tegelikult lepingu alusel vastu võtnud. Pelgalt arvutiprogrammi väljatrükk ei saa olla prügi koguse tõendiks, kuivõrd vastav dokument on hageja poolt koostatud ainuisikuliselt. Kostja töötajad, veokite juhid ei ole allkirjastanud nende poolt tarnitud prügi kogust tõendavaid dokumente. Sel põhjusel ei ole kostja ka varasemalt nõustunud hageja poolt märgitud prügi kogusega.
14.Kuivõrd maakohus ei ole põhivõla suurust piisava täpsusega välja selgitanud, ei ole ka maakohtu otsusega väljamõistetud viivisesummad korrektselt arvestatud.
15.Kohus hindas ebaõigesti faktilisi asjaolusid seoses VÕS-s sisalduvate viivisesumma vähendamist käsitlevate sätetega ja kohaldas selles osas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja taotlus viiviste vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata VÕS § 162 lg-s 1 sätestatu. Kohus ei võtnud vajalikul määral arvesse kostja poolt kohustuse täitmise ulatust, hageja õiguslikku huvi viivise saamiseks ega ka kummagi lepingupoole majanduslikku seisukorda. Kohus ei põhjendanud otsuses, miks nimetatud asjaolud ei õigusta antud juhul viivise vähendamist mõistliku summani.
16.Kui lähtuda hageja väidetest põhivõla suuruse kohta, tuleb arvestada, et kostja on juba tasunud suure summa esialgsest võlast. Kõigi kohtuotsuses viidatud arvete koguvõlg on 78 308,08 eurot ja väidetav järelejäänud põhivõla suurus on 44 832,86 eurot. Seega on kostja tasunud rohkem kui 1/3 esialgsest võlast. Võttes arvesse esialgse põhivõla tasumise ulatust ja regulaarselt tehtud osamakseid, tuleks arvestada kostja soovi korrektselt arvestatud põhivõla täielikuks tasumiseks.
17.Poolte vahel ei ole olnud vaidlust selles osas, et kostja on makseraskustes ja võla tasumine koos viivisega on talle äärmiselt koormav. On mõistetamatu, miks kohus jättis põhjendamatult selle asjaolu arvestamata. Eeltoodut arvestades oleks VÕS § 162 lg 1 kohane viivissumma vähendamine igati põhjendatud.
18.Kohus väitis ebaõigesti, et kostja ei ole midagi ette võtnud selleks, et võlgnevust ning viivist mingil viisil vähendada. Kostja on korduvalt väljendanud soovi kinnitada maksegraafik, mille alusel oleks tal mõistlik võimalus võlg lõplikult tasuda. Kostja on läbi viimas ettevõtte ümberkujundamise protsessi, mille eesmärgiks on enda majandusliku olukorra parandamine selleks, et oleks võimalik hagejale võlg tasuda. Kostja on võimetekohaselt ja oma majandusolukorrale vastavalt võlamakseid tasunud. Maakohus jättis eeltoodu alusetult arvestamata. On kahetsusväärne, et hoolimata kostja heausksetest püüdlustest tagada regulaarne võla tasumine ja arvestades, et hageja on teadlik kostja majandusraskustest, ei ole hageja tulnud kostjale vastu ega nõustunud viivisesummat vähendama. Lähtudes eeltoodust on viivisesumma vähendamine mõistlikule tasemele põhjendatud, õiglane ning hea usu põhimõttele
vastav. Enne viivise vähendamist tuleb tuvastada põhivõla korrektne suurus ning sellest tulenevalt määrata kindlaks viivise õige suurus. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
22.Poolte vahel 23.05.2003 sõlmitud teenuse osutamise leping on käsunduslepingu laadne leping VÕS § 619 tähenduses. Lepingu järgi kohustus hageja kostjalt vastu võtma, töötlema ja ladestama tavajäätmeid ja kostja kohustus maksma hagejale selle eest tasu. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole oma lepingujärgset tasu maksmise kohustust kohaselt täitnud.
23.Põhivõla suuruse kindlakstegemisel arvestas kohus põhjendatult lisaks arvetele kostjale väljastatud magnetkaartide ja kaarte kasutanud kostja sõidukite loeteluga ning väljatrükiga hageja registrist kostjale osutatud teenuste kohta. Samuti arvestas kohus õigesti asjaolusid, et kostja on teinud vaidlusaluste arvete tasumiseks hagejale ettepanekuid võla tasumiseks maksegraafiku alusel ja kostja on hageja ees hagetud põhivõlga 44 832,86 eurot kirjalikult tunnistanud ning soovinud ka selle tasuda maksegraafiku alusel. Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 lg 3 tähenduses.
24.Maakohtus ei vaidlustanud kostja hageja andmeid kostja poolt üle antud prügi koguse kohta ega selle tõendamiseks hageja poolt esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud sellekohased väited jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
25.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata ka kostja taotluse viivise vähendamiseks. Kohus kohaldas materiaalõiguse normi selles osas õigesti. Kostja ei toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaks alust VÕS § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtule esitatud taotluse põhjendusi. Maakohus on otsuses neile hinnangu andnud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
26.Kohut eksitav on kostja väide, nagu oleks ta põhivõlast suure osa tasunud. Hageja nõudis 44 832,86 euro suuruse põhivõla tasumist ja asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks sellest võlast mingi osa tasunud. Kuigi kostja pakkus hagejale kohtumenetluse ajal välja maksegraafiku, mille järgi võlg 44 832,86 eurot tasuda, puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks seda täitnud. Hageja väitel ei ole kostja käesoleva ajani võlast midagi tasunud. Asjas esitatud asjaolude ja kostja käitumise järgi ei saa teha järeldust, et kostja oleks käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, nagu ta väidab.
27.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ega teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
28.Maakohtu menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
29.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
I. Nõmm
I. Sidok
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.