Tsiviilasja number
2-11-15748
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
11.august 2011 kell 16:00, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu TPAS hagi AS VEvastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
44 832,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TPAS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja AS VE(registrikood XXX, asukoht XXX)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
06.04.2011 TPAS esitas Harju Maakohtule hagi AS VE(endise ärinimega AS V ) vastu võlgnevuse 44 832,86 euro ja lisanduvate viivistega väljamõistmiseks. Hagi ja 17.06.2011 hageja selgitustes esitatud asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 23.05.2003 tähtajatu jäätmete vastuvõtu, töötlemise ja ladestamise teenuse osutamise lepingu S-12 (edaspidi leping), mille punkti 1 kohaselt kohustus hageja vastu võtma jäätmeid ning kostja selle eest punktis 3 sätestatud korras tasu maksma. Hageja väljastas kostjale järgmised arved: 31.10.2010 arve nr 11258 summas 32 000 EEK (2077,13 EUR) tasumise tähtajaga 15.11.2010; 30.11.2010 arve nr 11390 summas 309 994,20 EEK (19 812,24 EUR), tähtajaga 15.12.2010; 31.12.2010 arve nr 11511 summas 290 805,40 EEK (18 585,85 EUR), tähtajaga 15.01.2011; 03.02.2011 arve nr 110045 summas 20 542,31 EUR, tasumise tähtajaga 18.02.2011 ning 28.02.2011 arve nr 110145 summas 17 290,55 EUR, tasumise tähtajaga 15.03.2011. Kostja tasus arved nr 11258 ja 11390 viivitusega, arve nr 11511 osaliselt (tasumata 7000 eurot) ning arvete nr 11511, 110045 ja 110145 alusel on kostjal hagejale tasumata kokku 44 832,86 eurot. Võttes arvesse varasemate arvete tasumisega viivitamist ning arvestades lepingu punktist 3.6. tulenevat viivisemäära 0,1 % tasumata summast päevas, võlgneb kostja hagejale hagi esitamise hetkeks viivistena 3 797,70 eurot. Puudub vaidlus arvete aluseks olevate teenuste osutamise kohta kostjale. Lepingu punkti 4.1. kohaselt hageja väljastas kostjale kliendikaardid magnetkaartide näol. Nimetatud kaartide ja kostjale kuuluvate sõidukite numbrite alusel toimub kostjale teenuse osutamise tuvastamine. Üleantavad jäätmed kaalutakse täpselt, so võrreldakse sissetuleva täis ja väljuva tühja sõiduki kaalu. Kostja sõiduki hageja territooriumile sisenemise ja väljumise eelduseks on magnetkaardiga sõiduki hageja arvutisüsteemis registreerimine ning kaalumine. Hageja arvutiprogrammi väljatrükist nähtub, et kostjale on osutatud teenuseid täpselt arvetel toodud suuruses. Kostja ei ole arveid ega võlgnevuse suurust vaidlustanud, mida tõendavad kostja poolt välja pakutud erinevad maksegraafikud. Kostja poolt väljastatud maksegraafikud on võlatunnistused VÕS § 30 lg 1 mõistes. VÕS § 30 lg 3 kohaselt võib olla majandus- või kutsetegevuses väljastatud võlatunnistus e-kirja teel. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 44 832,86 eurot, hagi esitamiseni (06.04.2011) sissenõutavaks muutunud viivised 3 797,70 eurot ning alates hagi esitamisest (07.04.2011) viivised 0,1 % tasumata summast päevas kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kogu ulatuses kostja kanda.
06.06.2011 kirjalikus vastuses kostja leidis, et hagiavalduses esitatud nõue on ebaselge. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue arvetest nr 11258,11390, 110045 ja 110145, mille alusel jättis kostja tasumata 44 283,86 eurot. Hagile on lisatud kostja kinnitused, et kostja tasub arvete alusel vastavalt maksegraafikule. Hagiavalduses ei ole siiski välja toodud, kas ja mis ulatuses on kostja arvete ja maksegraafikute alusel tasunud. Nimetatud asjaolu on kostja arvates oluline, sest see näitab kostja valmidust lahendada tekkinud vaidlus kompromissiga ja hüvitada hagejale tekkinud võlgnevused. Samuti on nimetatud asjaolu oluline viiviste õigeks ja õiguspäraseks arvutamiseks. Kostja leiab, et hageja ei ole hagiavalduses tõendanud, millises ulatuses on kostja jätnud esitatud arved tasumata. Kostja on heatahtlikult tasunud arveid enda maksevõimete kohaselt ning hageja kohtusse pöördumine ei olnud vajalik. Hageja ei ole põhjendanud, kas pooltevahelised läbirääkimised vaidluse lahendamiseks on ammendunud või ebaõnnestunud.
Lisaks on kostja seisukohal, et hagiavalduses esitatud viivitusintress 0,1 %, mis põhineb 23.05.2003 lepingul, on ebamõistlikult suur. Kostja taotleb viivise vähendamist. Kostja on seisukohal, et viivisemäär, mis ca 5 kordselt ületab seadusest tulenevat määra 0,022 %, on kostja suhtes ebamõistlikult kõrge. Kohaldatud viivisemäär põhineb rohkem kui 8 aastat tagasi sõlmitud lepingul ning on võrreldes tänapäeval kohaldatava viivisemääraga ebaproportsionaalne. Majanduslanguse tingimustes ja arvestades kostja majanduslikku seisundit, tuleb kostja hinnangul pidada lepingulist viivisemäära ebamõistlikult kõrgeks ning kostjat liigselt koormavaks. Kostja palub kohaldada tema suhtes seadusest tulenevat viivisemäära 0,022 %.
Kohus pakkus pooltele välja istungiajaks 09.08.2011.a. Kostja esindaja vastas kohtule, et puhkab augustis ning septembris ja on Eestist ära. Hageja vaidles vastu istungi edasi lükkamisele oktoobrisse ning tegi ettepaneku lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses. Kostja nõustus sellega. Kohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda asja lahendamist kompromissiga ning määras kirjalikus menetluses otsuse teatavakstegemise ajaks 11.08.2011. 10.08.2011 kostja esitas taotluse pikendada kompromissi tähtaja pikendamiseks kuni 30.09.2011, kuivõrd poolte vahel on käimas läbirääkimised kompromissi leidmiseks. Seoses sellega, et AS VE on alustanud ümberkujundamise protsessi, mille tulemusel kujundatakse AS ümber osaühinguks, loodab AS VE enda majandusliku olukorda parandada ning pakkuda hagejale alternatiivseid kompromisslahenduse variante. Hageja leiab, et kostja 10.08.2011 taotlus on esitatud üksnes eesmärgiga menetlust venitada. Pärast kohtu poolt otsuse tegemise aja määramist ei ole kostja kordagi pöördunud ei hageja esindaja ega hageja poole kompromissiettepanekuga, poolte vahel kompromissiläbirääkimisi ei ole toimunud. Kostja esindaja varasemalt avaldatud informatsiooni kohaselt peaks kostja esindaja viibima augustis puhkusel ning ei saanud seetõttu 09.08.2011.a. istungil osaleda, samuti käesolevas menetluses ei saa teda hõivatuse tõttu ükski teine kolleeg asendada. Hoolimata eeltoodust on teinud kostja esindaja 10.08.2011.a. taotluse kohtuotsuse tegemise edasilükkamiseks ning kompromissi läbirääkimisteks täiendava tähtaja andmiseks kuni 30.09.2011.a. Hageja arvates lubab eelnev järeldada, et kostjal ei ole tegelikult reaalset soovi pidada kompromissläbirääkimisi, vaid üksnes menetlust venitada põhjusel, et kostjal on makseraskused, mida kostja on varasemalt hagejaga suhtlemisel kinnitanud ning ka 10.08.2011.a. taotluses välja toonud. Hageja märgib, et pooltel on võimalik kompromissi sõlmida kuni kohtulahendi jõustumiseni Kohus jätab kostja taotluse kompromissläbirääkimisteks täiendava tähtaja andmiseks rahuldamata. Kostja esindaja käitumine menetluses tekitab põhjendatud kahtlusi, millele ka hageja on viidanud, et kostja eesmärk on menetluse venitamine. Kostja esindaja I. N 21.06.2011 e-kirjas teatas kohtule, et ta on 2011.a. augustis-septembris Eestist ära, mistõttu ei ole tal võimalik osaleda 09.08.2011 ning kostja esindaja palus istungi planeerida oktoobrikuusse. Kirjalikus menetluses kohtuotsuse 11.08.2011 teatavakstegemisele I. N vastu ei vaielnud. Samuti on kostja esindaja, vaatamata oma väidetavale Eestist eemalviibimisele augusti- ja septembrikuus, esitanud 10.08.2011 taotluse kompromissi tähtaja pikendamiseks septembrikuu lõpuni. Lisaks kostja ei ole tõendanud poolte vahel läbirääkimiste toimumist, hageja kompromissläbirääkimisi kostjaga eitab. Kostja esindaja poolt 11.08.2011 kell 15:28 kohtule edastatud selgitus ja sellele lisatud kostja 18.05.2011 e-kiri hagejale ei tõenda kompromissläbirääkimiste toimumist käesoleval ajal. Eeltoodu alusel kohus teeb otsuse teatavaks määratud ajal. Otsuse teatavakstegemine ei võta pooltelt võimalust lahendada vaidlus kompromissiga, pooltel on võimalik esitada kohtule kinnitamiseks kompromissleping kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
viivitamise eest kokku 888,42 eurot (mitte 1653,42 eurot, nagu hageja arvestustes): 16.01.2011 – 28.01.2011 summa 18 585,85 eurot tasumisega viivitatud 13 päeva eest 241,62 eurot, 29.01.2011 – 04.02.2011 summa 18 000 eurot tasumisega viivitatud 7 päeva eest 126 eurot; 05.02.2011 – 14.02.2011 oli viivituses summa 15 000 eurot, mille eest õige viivisesumma 10 päeva eest on 150 eurot. Hageja arvestas selle perioodi eest viivist ekslikult 10 päeva asemel 61 päeva eest, kokku 915 eurot. Perioodil 15.02.2011 – 16.02.2011 oli 2 päeva viivituses summa 10 400 eurot, viivis 20,80 eurot; perioodil 17.02.2011 – 18.02.2011 viivitati 2 päeva summa 9000 euro tasumisega, viivis 18 eurot; 19.02.2011 – 21.02.2011 viivituses 8000 eurot, viivis 3 päeva eest 24 eurot ning alates 22.02.2011 on arvest nr 11511 tasumata 7000 eurot ning 22.02.2011 06.04.2011 viivitatud 44 päeva eest viivis 308 eurot. Arvest nr 110045 on tasumata kogu summa 20 542,31 eurot, maksetähtpäevast 18.02.2011 – hagi esitamiseni 06.04.2011 oli kostja tasumisega viivituses 47 päeva, mille eest viivis 965,49 eurot (=0,1 % x 20 542,31 eurot x 47 päeva). Samuti on täies ulatuses tasumata arve nr 110145, mille summa 17 290,55 eurot tasumisega on kostja viivitanud 16.03.2011 – 06.04.2011 kokku 22 päeva, viivis selle eest 380,39 eurot (= 0,1 % x 17 290,55 eurot x 22 päeva). Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavale viivisele taotleb hageja välja mõista alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuvad viivised protsendina põhivõlast.
vaatamata kohtul puuduvad andmed, et kostja oleks hagetavast võlgnevusest pärast hagi esitamist midagi tasunud. Ka kostja ise oma kirjalikus vastuses ei ole väitnud, et on asunud võlgnevust kustutama. Seega on ainetu kostja väide, et hagejal puudus põhjus kohtusse pöörduda, kuivõrd kostja on tasunud võlgnevust vastavalt oma majanduslikele võimetele. Kostja väidetud ajutised makseraskused ei võta kostjalt kohustust lepingut täita. Kostjale oli teada, et lepingu rikkumise ja arvete tasumisega viivitamise korral tuleb tal maksta viivist. Kostja ise ei ole midagi ette võtnud, et viivisesummat vähendada. Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole alust vähendada kokkulepitud viivisemääras nõutavat viivist.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.