Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-11-43052 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Germund Hulgi OÜ esitas 13.09.2011.a kohtule hagiavalduse Helyzon OÜ vastu paludes tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas nr 007/2011/83095 Tartu Maakohtu 20.07.2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-5166 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud summa sissenõudmiseks. Hageja väitel on ta nimetatud võlasumma osas teinud tasaarvestuse kostja samaliigilise kohustusega, seega ei ole summa sissenõudmine põhjendatud. Hageja taotles hagiavalduses hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist. Kohus otsustas 14.09.2011.a määrusega hagi tagamise taotluse rahuldada ja hagi tagamise abinõuna peatada täitemenetlus täiteasjas nr 007/2011/83095 Tartu Maakohtu 20.07.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-5166 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud summa sissenõudmiseks. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama. Kostja teatas 11.11.2011.a kirjalikus vastuses, et võtab hagi õigeks ja tunnistab tema vastu esitatud nõuet. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal on Tartu Maakohtu 20.07.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-5166 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulu summas 516,70 eurot ja viivis seaduses ettenähtud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja tasaarvestas 15.08.2011.a tasaarvestusavaldusega kostja nõude. Kostja avalduse alusel on kohtutäitur Veiko Kaasiku juures kohtumäärusega hagejalt välja mõistetud menetluskulu sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 007/2011/83095. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-11-43052 TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja palus kohtul jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostja on võtnud hagi kohe õigeks ja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja väitel esitas ta avalduse hageja vastu täiteasja algatamiseks enne hageja poolt tasaarvestuse tegemist. Hageja ei ole kordagi enne hagi esitamist avaldanud kostjale soovi, et kostja teeks toiminguid hageja suhtes täitemenetluse lõpetamiseks. Selle asemel on hageja esitanud kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kostja on esitanud enne hagiavaldusest teadasaamist kohtutäiturile avalduse menetluse lõpetamiseks vaidlusaluses täiteasjas nr 007/2011/83095. Seega on kostja juba enne hagi kättesaamist hageja nõude täitnud. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas 25.08.2011. a kostjale tasaarvestamise avalduse, millega luges tasaarvestatuks kostja nõude. Peale tasaarvestust lõppes kostja nõue ja hageja nõue kostja vastu vähenes tasaarvestatud ulatuses. Kostja oleks võinud esitada täitemenetluse lõpetamise avalduse kohe, kui ta sai kätte hageja esitatud tasaarvestamise avalduse. Kostja juhatuse liige esitas 06.09.2011. a vastuse hageja tasaarvestamise avaldusele ja teatas, et kostjal on õigus esitada hageja nõudele vastuväiteid, seetõttu ei ole ei ole võimalik hagejal enda nõuet tasaarvestada ning kostja nõue hageja vastu on endiselt sissenõutav. Kostja ei ole tõendanud seda, et ta esitas enne hagist teadasaamist avalduse täiturile täitemenetluse lõpetamiseks. Hageja arvates ei omaks see asjaolu ka tähtsust. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 13.09.2011. a pärast üllatusliku täitmisteate avastamist Ametlike Teadaannete vahendusel ning kostja juhatuse liikme 06.09.2011. a e-kirja. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Olenemata sellest, et kostja on hagi kohe õigeks võtnud, ei saa antud juhul kohaldada TsMS § 168 lõiget 6. Hageja on esitanud hagi kohtule täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes 13.09.2011.a. Kuna hageja oli kostja nõude tasaarvestanud, siis leidis ta, et täitemenetlus kostja nõude sissenõudmiseks pole õigustatud. Hageja pöördus kohtu poole enda õiguste kaitseks. Hageja on esitanud ka tõendina väljavõtte poolte kirjavahetusest päev enne hagi esitamist, s.o 12.09.2011. a, milles kostja esindaja on hageja tasaarvestuse vaidlustanud. Seega ei saa väita, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, mis välistaks TsMS § 168 lg 6 alusel hageja menetluskulude jätmise kostja kanda. Kostja on täitemenetluse lõpetamise avalduse kohtutäiturile esitanud alles pärast hagi esitamisest teadasaamist 04.10.2011. a. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal on tema menetluskuluks lepingulise esindaja tasu summas 446,25 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 28,76 eurot ja hagi tagamise tagatis summas 34,20 eurot. Hageja on taotlenud nimetatud menetluskulude hüvitamist kostjalt. Kohus leiab, et taotlus menetluses tasutud riigilõivu hüvitamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on tasunud riigilõivu ja hagi tagamise kautsjonit seaduses ettenähtud määras ja nimetatud menetluskulud kokku summas 254,69 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Põhjendatud on ka hageja lepingulise esindaja tasu hüvitamise taotlus. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud menetluskulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab

2-11-43052 kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on esitanud hagejale arve summas 446,25 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 535,50 eurot. Hageja taotleb menetluskulu hüvitamist summas 446,25 eurot. Arve aruandes on esindaja märkinud õigusabi osutamise töömahuks 5,25 tundi (nõupidamine kliendiga, sh materjalidega tutvumine ja seisukohtade kujundamine 1,25 tundi ja hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine 3 tundi ja kliendiga kokkulepitud esindus edasises menetluses 1 tund). Esindaja tasumääraks on 85 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades hageja esindaja töömahtu on taotletav tasu mõistlik ja põhjendatud. Tasu jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade piiresse. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks tsiviilasjas hinnaga kuni 3200 eurot 1600 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja taotlus hagi tagamise tagatise hüvitamiseks. Tagatis ei ole menetluskulu TsMS § 138 lg 1 mõistes. Hagi tagamisel nõutakse tagatist TsMS § 383 lg 1 järgi vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamise tagamiseks. TsMS § 391 lg 2 kohaselt tagastatakse tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Tagatise tagastamiseks tuleb esitada kohtule taotlus.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.