BIGBANK AS-i hagi N B’i ja E B’i vastu solidaarselt 11 604.10 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagi hind 6 916.29 eurot.
Menetlusosalised
Hageja AS BIGBANK (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Brit Raud (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus, e-mail: kohus@sissenõudekeskus.ee); Kostjad
1.N B (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx;
2.E B (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostjate lepinguline esindaja Monica Meristo (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
29. november 2011.a / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjatelt N B’ilt ja E B’ilt solidaarselt hageja BIGBANK AS-i kasuks võlgnevus 11 604 (üksteist tuhat kuussada neli) eurot 10 senti (sh. tagastamata krediidisumma 6 916.29 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 1 431.72 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 325.95 eurot, lepingu sõlmimise tasu 41.87 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 888.27 eurot).
3.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis põhinõudelt (6 916.29 eurot) alates 03.09.2011.a kuni põhinõude täitmiseni lepingus ettenähtud määras 25.8% aastas.
4.Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate N B’i ja E B’i kanda.
5.Saata kohtuotsuse ärakiri teadmiseks pooltele ja J B (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsonile (e-post [email protected]). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.02. septembril 2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt 27.02.2006.a sõlmisid hageja ja J B tarbijakrediidilepingu nr 0600226/45kt, mille raames on sõlmitud kolm kokkulepet. Vastavalt viimasele kokkuleppele suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 678.90 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 6 930.07 eurot. Kokkuleppe nr 3 järgi oli krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 25.8% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S.
2.27.02.2006.a sõlmis hageja kostjatega käenduslepingud ning 23.04.2009.a sõlmis mõlema kostjaga käenduslepingu muutmise kokkulepped.
3.Kostjatel ja põhivõlgnikul oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.05.2009.a, millist kohustust kostjad korduvalt rikkusid. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks.
4.Hageja ütles 20.01.2010.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjatelt 8 559.94 eurot tasumist, sh. 6 916.29 eurot tagastamata krediidisumma, 1 431.72 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 166.17 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 41.87 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 3.89 eurot viivis.
6.Hageja palus juhindudes VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 108 lg 1, 113 lg 1, § 142, § 145 lg 1, lg 2, § 396 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 ning välja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt võlgnevus 11 604.10 eurot (sh. tagastamata krediidisumma 6 916.29 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 1 431.72 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 325.95 eurot, lepingu sõlmimise tasu 41.87 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 888.27 eurot), viivis põhinõudelt (6 916.29 eurot) alates 03.09.2011.a kuni põhinõude täitmiseni lepingus ettenähtud määras 25.8% aastas ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2 (5)
2-11-41306
7.Hageja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJATE VASTUVÄITED
8.29. septembril 2011.a esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kuigi vastavalt käenduslepingutele vastutavad kostjad põhivõlgniku kohustuste täitmise ees, on pooleli põhivõlgniku pankrotimenetlus. Põhivõlgniku vastu nõuet pole ka esitatud. Kostjad ei nõustu hagiga kuni pole selge põhivõlgniku pankrotivara realiseerimine.
9.Kostjad nõustusid asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
HAGEJA SEISUKOHT
10.20. oktoobril 2011.a esitatud seisukohas teatas hageja, et PankrS § 44 lg 1 alusel võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotimenetluses seaduses sätestatud korras. Sellest tulenevalt lahendatakse hageja nõuet põhivõlgniku J Ba vastu pankrotimenetluses. Nimetatud asjaolu ei piira hageja õigust esitada oma nõuet kostjate vastu hagimenetluses. Pankrotimenetlus ei vabasta võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest.
MENETLUSE KÄIK
11.28. oktoobril 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja dokumentaalsete tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks kuni 14.11.2011.a.
12.Täiendavaid avaldusi, taotlusi ega dokumentaalseid tõendeid pooled esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
14.Hageja ja J Ba vahel 27.02.2006.a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600226/45kt alusel andis hageja J Bale krediidi summas 4 473.82 eurot (70 000 krooni). Lepingu raames sõlmis hageja krediidisaajaga kolm lisakokkulepet, s.h 11.12.2006.a kokkulepe nr 1, 30.10.2007.a kokkulepe nr 2 ja 27.04.2009.a kokkulepe nr 3. Kokkuleppe 3 alusel suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 678.90 euro (10 622.41 krooni) võrra ja pärast täiendava krediidisumma üleandmist sai krediidisaaja kasutuses olevaks summaks kokku 6 930.07 eurot (108 432 krooni). Kokkuleppe nr 3 järgi oli krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 25.8% krediidisummast aastas (t. lk. 18-22, 25-29, 39-43, 46-50).
15.27.02.2006.a sõlmis hageja kostjatega käenduslepingud. 23.04.2009.a sõlmis hageja mõlema kostjaga käenduslepingu muutmise kokkulepped, millede kohaselt kohustusid kostjad vastutama hageja ees hageja ja J Ba vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste täitmise eest summas 31 691.62 eurot (t. lk. 33-38).
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 4 alusel otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud
3 (5)
2-11-41306 asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Hagiavalduse kohaselt kostjad ega põhivõlgnik ei täitnud lepingutega võetud kohustusi, mistõttu 20.01.2011.a ütles hageja krediidilepingu üles. Kostjatel ei ole vaidlust hageja poolt krediidisaajale vastavalt lepingule krediidi väljastamise üle. Ei ole kostjatel vaidlust ka krediidisaaja ja kostjate poolt lepingute rikkumuse, kostjatel võlgnevuse tekkimise ning hagejal nõudeõiguse tekkimise üle.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg1järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
18.VÕS § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕs § 402 alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
19.Kostjad ei esitanud vastuväiteid nõude suurusele ega lepingu ülesülemisele. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega nõude krediidisaaja arvelt rahuldamise vajaduse kohta, sest VÕS § 65 lg 1 alusel, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna kostjad ei täitnud lepinguga võetud kohustusi, siis VÕS § 65 lg 1 ja § 142 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjatelt kui käendajatelt.
20.Kohtute infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni järgi Viru Maakohtu 11.11.2010.a kohtumäärusega pankrotiasjas 2-10-48977 kuulutati välja põhivõlgniku (krediidisaaja) J Ba pankrot ja määrati pankrotihalduriks Ülli Adamson. Pankrotiseaduse (PankrS) § 44 lg 1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub samas seaduses sätestatud korras. Sellest tulenevalt on hagejal õigus küll esitada nõuded põhivõlgniku vastu pankrotimenetluses ning ei ole välistatud, et hageja nõue osaliselt või täielikult võidakse pankrotmenetluses rahuldada. Samas see ei välista hageja nõuet kostjate vastu. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 18.03.2010.a otsuse nr 3-2-1-12-10- punkti 11 4. lõike kohaselt võlausaldaja saab esitada käendaja vastu täitmise nõude käenduslepingu alusel. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Seega tekib käendajal käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja
4 (5)
2-11-41306 vastu. Eeltoodu alusel hagi tuleb rahuldada solidaarselt mõlema kostja vastu täies ulatuses summas 11 604.10 eurot.
21.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kokkuleppe 3 alusel oli intressimääraks 25.8% krediidisummalt aastas. Kuna hagi rahuldatakse, siis kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis alates 03.09.2011.a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni määraga 25.8% tagastamata krediidisummalt aastas.
22.Kohus peab vajalikuks selgitada kostjatele, et eeltoodust tulenevalt on võimalik, et hageja nõuded täidetakse nii kostjate arvelt kui ka pankrotimenetluses, mis võib tekitada seda, et hageja nõuded täidetakse temal kostjate ja krediidisaaja vastu tekkinud nõudest suuremas ulatuses. Juhul, kui see nii juhtub, tekib kostjatel õigus nõuda hagejalt enamtasutud osas tagasitäitmist. Selle vältimiseks saadab kohus käesoleva otsuse ka pankrotihaldurile, kes peab informeerima kostjaid pankrotivara arvelt krediidi ja kõrvalkohustuste katteks hagejale tasutud summadest.
23.Kohus selgitab kostjatele, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel muutub kohtuotsus vastavalt täitedokumendiks TMS § 2 p 1 mõistes ja kostjatel samuti tekkib õigus esitada nõuded krediidisaaja vastu J Ba pankrotimenetluses.
MENETLUSKULUD
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda 25 Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 31. detsembril 2011.a Nooremreferent
Ifret Mamedguseinov Tea Toming
Tea Toming
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.