Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-11-28607
Tsiviilasi
Reigo Maran hagi OÜ Maltifor vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
287.60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Reigo Maran kostja OÜ Maltifor, rk 11805468, asukoht Riia 20, Tartu, esindajad juhatuse liige Jevgeni Potašenkov ja vandeadv Tarmo Pilv.
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista osaühingult Maltifor Reigo Marani kasuks brutotöötasu 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot 58 senti. Menetluskulud jätta 82,6 % ulatuses OÜ Maltifor kanda. Välja mõista osaühingult Maltifor Reigo Marani kasuks 13 (kolmteist) eurot 22 senti saamata jäänud brutotöötasu katteks ja 4 (neli) eurot 13 senti sõidukulude katteks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja vahel suuliselt sõlmitud töölepingu kohaselt töötas hageja alates 28.10.2010 OÜ-s Maltifor. Tööandja ei sõlminud töötajaga kirjalikku töölepingut, ei pidanud kinni suuliselt kokkulepitud tööaja graafikust ning ei maksnud välja töötasu, mistõttu hageja ütles alates
28.03.2011 töölepingu erakorraliselt üles. Sellel päeval hageja enam tööle ei läinud. Kokkulepitud töötasu oli 4 500 krooni, so 287.60 eurot kuus. Hageja nõuab kostjalt 2011 märtsikuu eest saamata töötasu 287.60 eurot. Lõuna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 17.05.2011 otsusega rahuldati töötaja nõue ja tööandjalt mõisteti välja 287.60 eurot brutotöötasuna. Kostja vastuväited hagile OÜ Maltifor ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ning pöördus kohtusse taotlusega vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras hagina. Kostja on hagejale kogu saadaoleva töötasu välja maksnud. Töötasu maksti välja sularahas perioodil 07.03.-31.03.2011. Töötasu maksti välja kassast vastavalt R. Marani soovile. Ühtlasi võttis R. Maran OÜ Maltifor kassast raha söögi ostmiseks, mis poolte kokkuleppel arvati samuti töötasu väljamakseks. R. Maranil ei saa olla enam nõuet tööandja vastu saamata töötasu osas. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus lahendab hageja nõuet TsMS § 405 kohaselt lihtmenetluses. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2) kohaselt tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 4 kohaselt tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Poolte kohtuistungil antud seletustest nähtub, et hageja sai töötasu sularahas OÜ Maltifor kassast. Kassast tehtavad väljamaksed peavad olema dokumenteeritud, vastaselt korral on võimatu tõendada makse(te) tegemist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti R. Maranile töötasu maksmise kohta perioodi eest 01.03.-27.03.2011. Lisaks sellele ei ole tööandja esindaja väitel säilinud ka seda vihikut, milles peeti töötajate toiduraha arvestust. Seega puudub tööandjal töötajale jooksvalt makstud toiduraha väljamineku kohta kassast asjakohane dokumentatsioon. R. Maran ei mäleta, mitmel päeval ja kui palju ta märtsis toidu ostmiseks kassast raha võttis, kuid tema väitel pani ta kõik kirja vastavasse vihikusse. R. Maranile ei ole tööandja poolt tehtud etteheiteid vastava arvestuse pidamata jätmise eest. Tööandja ise ei ole pidanud vajalikuks vastavat dokumentatsiooni säilitada. Seega jääb tööandja kanda R. Marani poolt tööandja kassast märtsis 2011 võetud toiduraha, sest selle suurust ei ole tööandja käitumise tõttu enam võimalik kindlaks teha. Kohus rahuldab hagi osaliselt, sest poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et töösuhe lõppes 27.03.2011, sest 28.03.2011 R. Maran enam tööle ei tulnud. Seetõttu on põhjendamatu hageja nõue terve märtsikuu eest töötasu väljamõistmiseks. Hageja on viidanud ületunnitööle, kuid ühtegi sellekohast tõendit ei ole kohtule esitatud, samuti ei mäleta hageja enam, millal ta ületunde tegi, sest ise ta ületundide arvestust ei ole pidanud. Tööandja väidetavate ületundide tegemisega nõustunud ei ole. Hageja väitel, mida kostja ei ole ümber lükanud, oli suulise töölepingu kohaselt kokku lepitud töötasu 4 500 krooni, so 287.60 eurot kuus. 2011 märtsikuus oli 23 tööpäeva, millest hageja töötas 19 tööpäeva (tööaja arvestus TVK tl 7), mille eest on hagejal õigus saada (287.60:23x19) 237.58 eurot brutotöötasuna. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 82,6 % ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud vastavalt sellele. Hageja kannab 17,4 % menetluskuludest ja kostja kannab 82,6 % menetluskuludest.
Kostja esindaja avaldas kohtuistungil, et kostja menetluskulude nõuet ei esita. Hageja on esitanud kohtule taotluse menetlusosalise kulude hüvitamiseks. Saamata jäänud töötasu on AS Valumehaanika 14.11.2011 teatise kohaselt 33.60 eurot ja transpordikulu on hageja esitatud kviitungite kohaselt 16.70 eurot, sh jahutusvedeliku ja piduriõli ostuks kokku 11.70 eurot ja 3,9 l diiselkütuse ostuks 5 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 2 ja 3 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosalise sõidukulu ja saamata jäänud töötasu. AS Valumehaanika tõendi kohaselt on R. Marani brutotunnitasu 3.20 eurot, ta puudus töölt seoses kohtusse kutsumisega 27.10.2011 terve tööpäeva jooksul ja 10.11.2011 2,5 tundi. Kostja esindaja teatas 27.10.2011 määratud kohtuistungist osavõtmise võimatusest mõni minut enne istungi algust (e-kiri tl 15), mistõttu kohtul ei olnud võimalik sellest hagejale eelnevalt teatada. R. Marani ilmumine kohtusse ja töölt puudumine oli põhjendatud, kuid mitte terve tööpäeva ulatuses. Kohtuistung algas kell 9.30 ja kestis protokolli (tl 16) kohaselt 10 minutit. Ei ole põhjendatud arvata, et töötaja läks tööaja alguseks lühikeseks ajaks tööle ning alles siis tuli kella 9.30-ks kohtusse. Arvestades vajalikku aega seoses kohtusse tulekuga ja tööle jõudmisega, on põhjendatud R. Marani töölt eemalviibimine 27.10.2011 kohtuistungi tõttu 2,5 tunni ulatuses. R. Marani puudumine töölt 10.11.2011 kohtuistungi tõttu 2,5 tunni ulatuses on põhjendatud. Kokku on R. Maranil kohtus viibimise tõttu õigus saada menetlusosalisena kaotatud töötasu hüvitust 5 tunni eest, so (5x3.20) 16 euro ulatuses, millest 82,6 % on 13.22 eurot. Tegemist on brutotöötasuga, mille väljamaksmisel tuleb kostjal tasuda isiku eest töötasu väljamaksmisel tööandja poolt tasumisele kuuluvad maksud. Hageja taotlus sõidukulude hüvitamiseks tuleb samuti rahuldada osaliselt. Sõidukulu hulka saab arvestada diiselkütuse kulu 5 eurot, sest hageja on käinud kahel korral – 27.10.2011 ja 10.11.2011 – kohtuistungitel. Ei saa eeldada, et töölisel, kes pärast istungit läheb tööle, ei ole kulutusi seoses kohtusse tulekuga ja tagasi tööle minekuga kahel päeval. 5 euro suurune hüvitus on põhjendatud. Muude sõiduki pidamiseks tehtud kulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Autole jahutusvedeliku ja piduriõli soetamiseks tehtud kulutusi tarbib sõiduki kasutaja pikema aja jooksul kui kahel päeval Tartu linna piires sõites. 82,6% 5 eurost on 4.13 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud kohtuvälised kulud 13.22 euro ulatuses saamata jäänud töötasu ja 4.13 euro ulatuses sõidukulu.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.