1.Jätta EG ́i kaebus kohtutäituri Arvi Pink 24.05.2010.a otsustele täiteasjades nr 024/2006/477, 024/2006/478 ja 024/2007/227 rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta avaldaja EG ́i kanda.
3.Välja mõista EG ́ilt menetluskulud (riigilõiv) summas 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 91 senti riigituludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumbriga 2900078444, selgitus „riigilõiv tsiviilasja nr 2-10-55346 eest“. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 60 päeva jooksul. Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (TsMS § 179 lg 6, 7). TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-s või arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus „2-10-55346, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
ASJAOLUD JA MEENTLUSE KÄIK
1.EG esitas 14.07.2010.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pink ́i ebaseaduslike toimingute peale. Harju Maakohus teavitas 23. juuli 2010. a kirjaga kaebajat vajadusest pöörduda halduskohtu poole.
2.09.08.2010.a esitas EG Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohtutäitur Arvi Pink ́i toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Tallinna Halduskohus tagastas 23. augusti 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2090 kaebuse läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel, leides, et esitatud kaebuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses.
3.EG esitas 31.08.2010.a halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta on juba pöördunud kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks Harju Maakohtu poole, kes teavitas teda võimalusest pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kaebuse esitaja palus selgitada tema edasisi võimalusi kohtusse pöördumisel.
4.Tallinna Halduskohus jättis 2.09.2010.a määrusega EG ́i määruskaebuse rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Halduskohus märkis, et kaebust ei ole võimalik edastada Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks, sest maakohus ei ole kaebaja avalduse kohta teinud määrust maakohtu pädevuse puudumise kohta, vaid on üksnes kirja teel kaebajale selgitanud isiku õigust pöörduda halduskohtusse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. 10.2010. a määrusega halduskohtu määruse muutmata ja edastas asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks
5.Riigikohtu erikogu tegi 04.11.2010.a määruse kohtuasjas nr 3-3-4-2-10, milles tühistas Harju Maakohtu 23.07.2010.a määrus, millega keelduti menetlusse võtmast EG ́i kaebust kohtutäitur Arvi Pink ́i tegevuse peale ning saatis asja Harju Maakohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks.
6.Harju Maakohus jättis avalduse 01.12.2010.a, 10.01.2011.a ja 14.02.2011.a määrustega käiguta kohustades avaldajat kõrvaldama avalduses puudused.
7.19.04.2011.a esitas EG Harju Maakohtule täiendatud avalduse, milles märkis, et ta vaidlustab kohtutäituri poolt avaldajalt täitekulude väljanõudmist, mis tulenevad täiteasjadest nr 024/2006/477; 024/2006/478 ja 024/2007/227 menetlustest. Avaldaja ei nõustunud täituri täitekuluside tasumisega, kuna Harju Maakohus oli eelpool märgitud täiteasjades menetluse aegumise tõttu lõpetanud. Samas teatas EG, et ta on nõus tasuma täituri kulud paberile, postiteenusele ja menetluse alustamise eest, st kulud, mis tekkisid kohtutäituril täiteasju menetledes (lõpetatud nõuetelt tuletatud numbrilisi nõudeid ei ole nõus tasuma).
8.13.05.2011.a rahuldas Harju Maakohus EG ́i menetlusabi taotluse ning vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest summas 63,91 eurot. Kohus võttis avalduse 11.07.2011.a määrusega menetlusse ning kohustas kohtutäitur Arvi Pink ́i esitama avalduse osas omapoolse seisukoha kohtu määratud tähtaja jooksul.
9.Kohtutäitur vastas kohtule 09.09.2011.a. Kohtutäitur Arvi Pink leidis oma vastuses, et EG ́i kaebus täiteasjades nr 024/2006/477, 024/2006/478 ja 024/2007/227 otsustele tuleb jätta rahuldamata. Täitur selgitas, et avaldaja suhtes lõpetati 01.07.2011.a täitemenetlused osaliselt poole kohtutäituri tasu sissenõude osas ning jätkati menetlust täitekulude osas. Ühtlasi märkis täitur, et kohtutäituril on seadusest tulenev õigus saada täitemenetluse alustamisel tasu, mistõttu tuleb avaldajal tasuda kohtutäituri täitekulud nimetatud täiteasjades vastavalt 37,07 eurot, 89,15 eurot ja 142,94 eurot.
10.10.10.2011.a esitas EG omapoolse seisukoha täituri 09.09.2011.a vastusele. EG jäi oma seisukohtades eelnevalt kohtule esitatud seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHAD
11.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.
12.Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtutäituri 24.05.2010.a otsused täiteasjades nr 024/2006/477, 024/2006/478 ja 024/2007/227 tuleb jätta muutmata.
13.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi tead saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja on nii kohtutäiturile kui ka kohtule esitatud kaebuses leidnud, et ta vaidlustab kohtutäituri poolt avaldajalt täitekulude väljanõudmist, mis tulenevad täiteasjadest nr 024/2006/477; 024/2006/478 ja 024/2007/227 menetlustest. Avaldaja ei nõustunud täituri täitekulude tasumisega, kuna Harju Maakohus oli eelpool märgitud täiteasjades menetluse aegumise tõttu lõpetanud. Samas teatas EG, et ta on nõus tasuma täituri kulud paberile, postiteenusele ja menetluse alustamise eest, st kulud, mis tekkisid kohtutäituril täiteasju menetledes. Kohus leiab, et hoolimata nõuete aegumisest täiteasjades nr 024/2006/477; 024/2006/478 ja 024/2007/227, on kohtutäituril õigus nõuda täitekulusid täiteasjade nr 024/2006/477; 024/2006/478 ja 024/2007/227 menetlemise eest. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Võlgnikul lasub kohustus maksta täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu TMS § 38 lg 1 ja KTS § 30 järgi. Kohtutäitur alustas täitemenetlust kehtivate täitedokumentide alusel. Seega on kohtutäituril õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest, samuti kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. TMS § 2 lg 1 p 16 järgi kuulub TMS alusel täitmisele kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha kohta. Kohus selgitab avaldajale, et täitekulude, s.h kohtutäituri tasu (täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu) nõuded ei allu karistusseadustiku (KarS) §-s 82 ning TMS § 202 lg-s 1 sätestatud regulatsioonile, kuna nimetatud normid reguleerivad kriminaalasjas või väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõuete täitmise aegumist,
mitte aga täitemenetluse toimingute tegemisest tulenevate rahaliste nõuete (täitekulud, sh kohtutäituri tasu) täitmise aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsused on käsitatavad muude täitedokumentidena, mille täitmine aegub TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Muu hulgas on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi väljendanud oma seisukohta täitekulude osas peale väärteoasja nõuete aegumist 02.11.2011.a lahendis nr 3-2-1-79-11. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et täiteasjades nr 024/2006/477; 024/2006/478 ja 024/2007/227 tekkinud täitekulude osas ei kohaldata KarS § 82 ning TMS § 202 lg 1 alusel aegumist, mistõttu on kohtutäituri otsused õiguspärased ning EG ́i kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Avaldaja vabastati 13.05.2011.a määrusega riigilõivu tasumisest 63,91 suuruses summas. Menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS § 190 lg 1 ja 2). TsMS § 190 lg 4 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata jätmise korral riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus leiab, et põhjendatud on riigilõivu summas 63,91 eurot väljamõistmine avaldajalt, kuna EG ́i kaebus kohtutäituri Arvi Pink ́i otsustele tuleb jätta rahuldamata. Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (TsMS § 179 lg 6, 7). TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.