Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 30. septembril 2011 hagiavalduse S. V. vastu 385,30 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise, 63,91 euro hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja 47.93 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivu nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel 10.01.2007 sõlmitud kiirlaenuleping, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ andis kostjale laenu maksetähtajaga 09.02.2007.20.08.2008 nõude loovutamise lepinguga loovutas Ferratum Estonia OÜ nõude hagejale. Kostja on jätnud täitmata lepingust tulenevad nõuded. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus 239,67 eurot, millele lisanduvad viivised 121,66 eurot ja võla sissenõudmise kulu summas 23,97eurot, kokku 385,30 eurot. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47.93 eurot, samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt alates 30.09.2011 lepinguga sätestatud määras, so, 0,03% aastas, kuni põhinõude kohase täitmiseni ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 03. oktoobril 2011 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte isiklikult 25. oktoobril 2011.a, mis leiab kinnitust kostja allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 385,30 eurot, samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt (239,67 eurot) alates 30.09.2011 lepinguga sätestatud määras, so, 0,03% aastas, kuni põhinõude kohase täitmiseni.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad hagimenetluse menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47,93 eurot (750 krooni). Pärnu Maakohtu 31. augusti 2010 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 30. septembril 2011. Hageja on märkinud, et sai 31.08.2010 määruse kätte alles 22.09.2011. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 30. septembril 2011, s.o hiljem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõppu 31. augustil 2010, ning kuna kohtule esitatud hagimaterjalidest ei nähtu kohtumääruse hagejale kättetoimetamise tähtaega, ei saa maksekäsu kiirmenetluse kulusid lugeda tsiviilasja nr 2-11-46769 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47,93 euro riigilõivu väljamõistmise osas tuleb jätta rahuldamata. Hageja on küll märkinud, et sai 31.08.2010 määruse kätte alles 22.09.2011, kuid ei ole esitanud selle kohta mitte mingeid tõendeid. Pärnu MK 31.08.2010 määrus on hageja esindajale saadetud hageja esindaja poolt märgitud e-posti aadressile, seega loetakse hageja esindajale kätte toimetatuks vastavalt TsMS § 314 lg 5. Kohtu jaoks on ebatõenäoline, et hageja esindaja poolt märgitud e-posti aadressile ei suudetud kohtumäärust kätte toimetada kauem kui 1 aasta jooksul. Kohus leiab, et hageja taotlus hagimenetluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 63,91 eurot (tl. 23). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 63,91 eurot ja viivise menetluskuludelt (63,91 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 63,91 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (63,91 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.