2-09-70997/41 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagiavaldus ja hageja väited Asjaolud Hageja väitel toimus 02. jaanuaril 2007 kell 22.55. Narva linnas Kreenholmi 24 maja juures kahe sõiduauto kokkupõrke tagajärjel liiklusõnnetus, milles sõiduautot Wolksvagen Polo, registreerimismärgiga 352 MDB, juhtis hageja sõiduki omanikuna ja sõiduautot Audi Avant, registreerimismärgiga 275 ATY, Igor Merkuškin. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada Audis viibinud kaassõitja ja tekkis otsene varaline kahju mõlemale sõidukile. Nimetatud teelõigul toimusid remonttööd (teetöö), mida teostas 02. jaanuarist 2007 kuni 03. jaanuarini 2007 AS Narva Vesi. Teetööde teostamisel oli vastutavaks isikuks määratud AS Narva Vesi töötaja meister Ivan Jefimov, kelle tööülesannete hulka kuulub kaevetööde taotluse kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega. Taotlus sisaldab ka liiklusmärkide paigaldamise skeemi. Narva Linnavalitsuse poolt oli 27. detsembril 2006 väljastatud luba nr 106 nimetatud kaevetööde teostamiseks AS-le Narva Vesi. Mõlema sõiduki juhid juhindusid liiklemisel ajutiselt paigaldatud liiklusmärkidest. Ida Politseiprefektuuri 20. juuni 2007 otsusega väärteosajas nr. 2330,07,000089 karistati Ivan Jefimovit teeseaduse (TeeS) § 407 lg I alusel (liikluskorraldusvahendi paigaldamata jätmise või nõuetevastase paigaldamise). Viru Maakohtu 23.11.2007.a otsusega kohtuvälise menetleja otsus tühistati põhjusel, et kohtuvälise menetleja otsus ei sisaldanud TeeS § 407 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu, vaid ainult hinnangut sellele (väärteosasi nr 4-07-3224), seega pelgalt menetluslikel asjaoludel. Nimetatud väärteoasjaga ei kaasnenud kellegi karistamist karistusõiguslikus tähenduses, mis aga ei tähenda seda, et hagejale tekitatud varalise kahju eest keegi ei vastuta. Hageja leiab et väärteoasjas kogutud materjale, eelkõige tunnistajate ütlusi tuleb ja saab kasutada tsiviilasja lahendamisel. Salva Kindlustuse AS otsusega ei tunnistatud liiklusõnnetust kindlustusjuhtumiks. Otsuses leiti, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab AS Narva Vesi meister Ivan Jefimov. Hageja leiab, et kostjate tegevuse tagajärjel oli tekitatud talle otsene varaline kahju. Hageja on seisukohal, et nii Ida Politseiprefektuur, kui AS Narva Vesi vastutavad oma töötajate (ametnike) tekitatud kahju eest, kuna kasutavad neid kestvalt oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja I poolt kahju tekitamine Teetöid teostas AS Narva Vesi ja liikluskorraldusvahendite õige paigutuse eest oli vastutavaks isikuks määratud AS Narva Vesi meister (töötaja) Ivan Jefimov, kelle tööülesannete hulka kuulus vajalike lubade kooskõlastamine ja liiklusmärkide paigaldamise juhatamine. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ § 5 lg 1 kohaselt teetöid võib teha tee omaniku kirjalikul loal või tee omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt teetööde tegemiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. Ürituste plaani kohaselt on see

2-09-70997 kohaselt oleks tulnud hageja sõidusuunas eraldusribale, selle algusesse vasakule paigaldada liiklusmärk nr 361 Peatumise keeld ning paremale poole samale tasandile sõidutee äärde märk nr 361 Peatumise keeld ja märk nr 451 Vähim kiirus ja märk nr. 164 Kahesuunaline liiklus. Vastutava isiku Ivan Jefimovi poolt olid paigaldatud märgid nr 351 Suurim kiirus, mitte nagu plaanis arusaamatult märgitud märk nr 451 Vähim kiirus), märk 164 Kahesuunaline liiklus ja üks märk nr 361 Peatumise keeld. Eraldusribale, selle algusesse vasakule, märki 361 Peatumise keeld paigaldatud ei olnud. Paremale poole tee äärde olid märgid paigaldatud 7,9 m kaugemale kui plaanis märgitud, võrreldes omavahel liikluskorralduse projekti ja liiklusõnnetuse skeemi. Hageja leiab, et nii plaan iseenesest, kui ka faktiline liikluskorraldus teetööde ajal ei vastanud olulisel määral Määruse nõuetele. Määruse § 3 kohaselt teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma nõudeid avalikult kasutataval teel. Vastavalt Määruse § 52 lg 2 tee läbisõiduvõimaluseta sulgemise korral peab tee täies laiuses tõkestama tõkestusvahenditega ja panema märgi 311a «Sõidu keeld» või 331 «Sissesõidu keeld» (joonis 35, lisa 10). Määruse § 55 lg 1 kohaselt ajutiselt suletud sõiduteelõigust ümbersõidukoha ja ümbersõidu lõpu ning parempoolsele sõiduteele tagasireastumise koha näitamiseks peab kasutama märke 672 ja 673 «Ümbersõidu skeem» (joonised 38, 39, lisad 11, 12). Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt peab suletava teepoole ette panema hoiatustõkked või märgid 684 «Hoiatustara», millest moodustatakse 3 m kuni 4 m laiune värav. Liiklus juhitakse teisele sõiduteele märkide 686 «Ohtlik koht või teeäär», tähiskoonuste, märgi 684 «Hoiatustara» või märkide 681 ja 682 «Kurvisuund» elementide, hoiatusnööride vms abil (joonised 38, 39, lisad 11,12). Võrreldes Plaani, 7 fotot (lisa 13) ja liiklusõnnetuse skeemi (lisa 7) nimetatud teelõigust ning määruses toodud nõudeid, sh. määruse lisasid (joonised nr 35, 38 ja 39, lisad 10, 11, 12), leiab hageja, et nii koostatud plaan, kui ka faktiline liikluskorraldus ei vastanud olulisel määral Määruse nõuetele. Hageja ei pea vajalikuks välja tuua eraldi kõiki rikkumisi, kuna see poleks otstarbekas ning plaani ja faktilise olukorra mittevastavus määrusele on ilmselge. Eelkõige oleks tulnud kahesuunaliseks muudetud sõiduread eraldada üksteisest märkidega vastavalt Määruse § 55 lg 2 ja hageja sõidusuunale panna mõlemale poole teed märgid 537bk (kaherealine tee muutub üherealiseks). Hageja leiab, et antud juhul on tegemist kostja tegevusetuse juhtumiga ja põhjusliku seose kindlakstegemisel tuleb kasutada asendamismeetodit, st. vaadata kas kahjulik tagajärg oleks saabunud ka siis, kui kahju väidetav põhjustaja oleks käitunud hageja poolt soovitud viisil (s.o õiguspäraselt). Tegevusetuse (sh mitteküllaldase tegutsemise) eest vastutusele võtmise eelduseks on kostja kohustus tegutseda. Hageja leiab, et kui vastutav isik oleks eelkõige täitnud määruses (joonis nr 39, lisa 12) sätestatud nõudeid (suletud teelõigu lõpp), kuna hageja liikumissuund oli sinnapoole, siis poleks hagejale kahju tekkinud, kuna oleks olnud enam kui piisavalt liikluskorraldusvahendeid, mis oleks olnud ka pimedas hästi nähtavad ja millest hageja oleks saanud juhinduda ning vältida kokkupõrget. Eelkõige, kui kostja poolt oleks vastavalt Määrusele enne ohtlikku teelõiku paigaldatud mõlemale poole kaherealisele ühesuunalisele teele, kus hageja liikus osutusmärgid nr 537, keelumärgid nr 352 ja edasi juhatusmärgid (vilkuritega) nr 684 (Määruse joonis nr. 39) ja teisele reale märk nr. 522, oleks ühesuunalise tee muutmine kahesuunaliseks olnud pimedas hästi nähtavat ja tajutav ning välistatud oleks olnud hageja jätkuv liikumine teises sõidureas lubatud kiirusel. Määrusele vastavate liikluskorraldusvahendite puudumise tagajärjel liikus hageja suunavööndi teises reas, mis oli muudetud vastassuunavööndiks. Hageja leiab, et kostja tegevusetus (märkide nõuetekohane paigaldamata jätmine: mitteküllaldane tegutsemine) oli liiklusõnnetuse üheks põhjuseks, st. hagejale kahjulik tagajärg ei oleks saabunud kui kostja oleks toiminud õiguspäraselt (paigaldanud märgid Määruse kohaselt), mis näitab, et kostja tegu on kahju põhjuseks. 3(22)

2-09-70997 Õigusaktides sätestatud märkide nõuetekohase paigaldamise eesmärgiks on liiklusõnnetusteta liiklemise tagamine ja igasuguse kahju tekitamise vältimine liiklejatele. Ei saa eeldada seda, et Õigusaktides sätestatud nõuete täitmatajätmine ei too kaasa kahju liiklejatele, küll aga saab eeldada vastupidist. Hageja leiab, et kostja töötaja hooletus seisnes eelkõige märkide oluliselt ebapiisavas ja ebakorrektses paigaldamises, puudulikus järelvalves ning töökohustuste hooletus täitmises. Kostja teostab selliseid remonttöid Narvas perioodiliselt ja piisavalt kaua aega ning peab teadma liikluskorralduse nõudeid teetöödel, olema tööde teostamisel kindel, et ka tema töötajad nõuetest teadlikud oleksid ning teostama järelvalvet oma töötajate tööülesannete täitmise üle. Kostja II poolt kahju tekitamine Hageja leiab, et õigusvastane tegu, mille tagajärjel talle kahju tekkis, oli politseiametnike poolt ametisõiduki ja peatatud teise sõiduki poolt ajutiste liikluskorraldusvahendite varjamine. Hageja ei nõustu sellega, et tegemist oli peatumisega ja et sõidukid ei varjanud ajutiselt paigaldatud liiklusmärke ning peatumine sellel teelõigul oli lubatud. Liikluseeskirja (LE) § 2 lg 31 kohaselt peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Politseiametnik Ruslan Kaljumäe ütluste kohaselt teostasid nad ajal, mil hagejale kahju tekitati liiklusjärelvalvet, mille raames peatati sõiduauto BMW reg. märgiga 822 APS ning sõiduki juht kutsuti politseiautosse juhilubade kontrollimiseks, alkotesti läbimiseks ja protokolli koostamiseks (politseiametnik Ruslan Kaljumäe ülekuulamise protokoll, lisa 3). Siit tulenevalt ei olnud tegemist peatumisega, vaid parkimisega LE § 2 lg 29 tähenduses. Politseisõiduk ja politsei poolt peatatud sõiduauto pargiti tee äärde nii, et need varjasid ära liiklusmärgid ning märkidest esimese pargitud autoni oli mitte rohkem kui 3-5 m (Andrei Markovi, Igor Merkuškini ja hageja ütlused ning liiklusõnnetuse skeem, lisad 4, 5, 6, 7). Hageja leiab, et nimetatud tõenditega on ümber lükatud politseiametnik Ruslan Kaljumäe ütlused. LS § 2 lg 1 kohaselt kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 8 lg 3 teise lause kohaselt sõitja ei või oma tegevusega häirida ega ohustada teisi liiklejaid. LE § 11 järgi ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. LE § 10 kohaselt keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit. LE § 152 p 2 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldus vahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. LE § 151 p 10 kohaselt ei tohi peatuda kohas, kus sõiduk varjaks fooritulesid või liiklusmärke teiste liiklejate eest. Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrusega nr 67 liiklusjärelevalve teostamise kord (Kord) § 2 lg 1 kohaselt liiklusjärelevalve korraldamisel jälgitakse liiklusalaste Õigusaktide nõuetest kinnipidamist ja § 14 p 1 kohaselt liiklusjärelevalve teostaja on kohustatud tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse. Vastavalt Korra § 15 p 1 on liiklusjärelvalve teostajal peatada sõiduk ja anda vajadusel sõidukijuhile korraldus liikuda põhjalikuma kontrolli teostamiseks mööda lühimat teed selleks sobivasse kohta. Vastavalt Korra § 30 lg 3 sõiduk tuleb üldjuhul peatada parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal nii, et see ei ohustaks ega takistaks liiklust. Politseiametnike seadusest tulenevat kohustust rikkuv käitumine seisnes ametisõiduki parkimises selleks mitte ettenähtud kohas sellisel moel, et ajutised liiklusmärgid olid politseisõiduki ja liiklusjärelvalve korras peatatud sõiduki poolt varjatud liiklejate eest (ohustasid liiklust), millega rikuti politseiametnike poolt LS §-e 2 lg 1, 8 lg 3, LE §-e 10, 11, 152 p 2 ja Korra § 30 lg 3. 4(22)

2-09-70997 Eeltoodust tulenevalt ei tohtinud antud kohas ka peatuda ning politseiametnikud oleksid pidanud sõidukijuhile andma korralduse liikuda põhjalikuma kontrolli teostamiseks mööda lühimat teed näiteks antud teelõigust mööda, või maja hoovi (Korra § 15 p 1). Kui politseisõidukid ei oleks varjanud ajutisi liikluskorraldusvahendeid, oleks hagejale olnud nähtavad vajalikku informatsiooni sisaldavad märgid, millest hageja oleks saanud juhinduda. Ohutu liiklemise eelduseks on liikluskorraldusvahendite abil juhini toodav hoiatav, keelav ja suunav informatsioon. Juhul, kui informatsioon ei ole nähtav, ei jõua see juhini ning juht ei ole teadlik olemasolevatest ohtudest ja liikluskorraldusnõuetest. Sõidukite poolt oli varjatud ka märk nr. 164 (kahesuunaline liiklus), mis näitas, et ühesuunalise kaherealise sõidutee (kus hageja liikus) teine rida on muudetud vastassuunareaks, st. kahesuunalise liiklusega teeks ja märk nr 351. suurim lubatud kiirus 30 km/h. Tulenevalt sellest, et märgid ei olnud nähtavad ja et pargitud sõidukitest mööduda, reastus hageja ümber teise ritta, teades, et tegemist on ühesuunalise kaherealise teega ning vastutulevaid sõidukeid teisel real olla ei saa, mille tagajärjel põrkas kokku vastutuleva autoga. Hageja leiab, et juhul, kui kostja töötajad ei oleks liiklusmärke varjanud (need oleks olnud nähtavad), poleks hagejal kahju tekkinud, kuna hageja oleks olnud teadlik sellest, et teises reas liiguvad vastutulevad sõidukid ja oleks osanud sellise ohuga arvestada ning poleks teise ritta ümber reastunud. Samuti oleks hageja kiirus olnud lubatu 40 km/ h asemel 30 km/h. Hageja leiab, et kahjulik tagajärg ei oleks saabunud ilma kostja väidetava teota, mis näitab, et kostja tegu on kahju põhjuseks. Hageja leiab, et politseiametnikud olid oma ametikohustuste täitmisel raskelt hooletud. Arvestades politseiametnike kutseoskusi, väljaõpet ja igapäevase töö praktikat pidid nad teadma nii liiklusjärelvalve teostamise korra, liikluseeskirja, kui ka liiklusseaduse nõudeid. Tegemist on ametnikega, kelle igapäevaseks teenistusülesandeks on liiklusjärelvalve teostamine, mitte võhikutega. Kostjate solidaarvastutus Hageja arvates kaitsesid kostjate poolt rikutud kohustused antud juhul teda ja just sellist liiki kahju eest, mille hüvitamist hageja nõuab. Samuti olid kostjad rikutud kohustuste täitmiseks kohustatud isikud. Hageja leiab, et talle tekitatud kahju põhjuseid on mitu ning kahju eest vastutavad mõlemad kostjad (kahju ühine põhjustamine). Kahju ühised põhjustajad vastutavad hageja ees solidaarselt, kuna tegemist on konkureerivate tegudega (nn konkureeriv kausaalsus). Kahju ulatus ja viivis Hagejale on kostjate poolt tekitatud hageja omandi rikkumisega otsene varaline kahju vastavalt hinnapakkumisele 75 296 krooni ulatuses. Muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamise korral tuleb viivist arvutada alates hetkest, mil kahju hüvitama kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Kostjad said kahju tekkimisest hagejale teada 02. jaanuaril 2007. Seega muutus viivisenõue sissenõutavaks alates 03. jaanuarist 2007. Viivise määr alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni 31. detsembrini 2007 oli 11%, seega summalt 75 296 krooni peavad kostjad tasuma viivist 8279,26 krooni. Alates 01. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 oli viivise määr 9,5 %, millelt kostjad peavad tasuma viivist 7153,12 krooni. Alates 01. jaanuarist 2009 on viivise määr 8% ning kostjad peavad tasuma viivist 6023,68 krooni. Kokku on viivise summa, mis on kuni hagi esitamiseni kostjatelt sissenõutavaks muutunud 21 456,06 krooni. Alates 22. detsembrist 2009 taotleb hageja viivisenõude väljamõistmist kostjatelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. 5(22)

2-09-70997 Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt 75 296 krooni hageja kasuks. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 21 456, 06 krooni ja edaspidi alates 23. detsembrist 2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kantud menetluskulud. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kohta tehtud lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: Salva Kindlustuse otsus (t.l.-1011); tunnistaja Kaljumäe ülekuulamise protokoll ja tõlge (t.l.-12-16); tunnistaja Markovi ülekuulamise protokoll ja tõlge (t.l.-17-20); tunnistaja Merkušini ülekuulamise protokoll ja tõlge (t.l.-21-24); tunnistaja Lavrovski ülekuulamise protokoll ja tõlge (t.l.-25-29); liiklusõnnetuse skeem (t.l.-30-31); tunnistaja Jefimovi ülekuulamise protokoll ja tõlge (t.l.-32-35); ürituste plaan (t.l.-36-39); määruse nr 69 lisad (t.l.-40-42); fotod (t.l.-43-49); hinnapakkumine (t.l.-50). Kostja I vastus Kostja I selgitab, et kohtuvälise menetlejana poolt oli 2007. aastal algatatud väärteomenetlus, mis oli suunatud süü tuvastamiseks toimunud juhtunus. Kohtuväline menetleja uuris sõidukiga Audi A4, reg. märgiga XXX 02. jaanuaril 2007 toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid. Antud väärteoasja raames tuvastati, et AS Narva Vesi teostas kaevetöid Kreenholmi tänaval kaevuloa alusel. Sealhulgas oli AS Narva Vesi kohustatud paigaldama kaevetööde tsoonis tee kasutajat hoiatavaid või liiklust ümbersuunavaid liikluskorraldusevahendeid. Ida Politseiprefektuuri 20. juuni 2007 otsusega leidis kohtuväline menetleja, et 02. jaanuari 2007 liiklusõnnetuse põhjuseks oli see, et kaevetööde teostamisel Narvas, Kreenholmi tänaval, 24 maja juures AS-i Narva Vesi ametiisik ei paigaldanud korralikult liiklusmärke 361 ja 164, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus kahe sõiduki Audi A4 reg. märgiga XXX ja Volkswagen reg. märgiga XXX vahel. Viru Politseiprefektuuri otsus vaidlustati Viru Maakohtus. Kohtuotsusega 23. novembrist 2007 kohtuasjas 4-07-3224 leidis Viru Maakohus, et on tõendamata ja põhjendamata väide sellest, et tee kasutajat hoiatavaid või liiklust ümbersuunavaid liikluskorraldusevahendeid paigaldati mittekorralikult. Kohus tuvastas, et tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorralduse vahendid olid paigaldatud ja ei leidnud tee kasutajat hoiatavate või liiklust ümbersuunavate liikluskorraldusevahendite paigaldamises mittevastavust seadusele. Süüdistavaks isikuks oli Ivan Jefimov, AS-i Narva Vesi meister. Antud asja raames jäi vastamata küsimus, kas Ivan Jefimov tegeles AS-i Narva Vesi ametnikuga või mitte. Kahjuga seotud vastutuse tekkimise aluseks on kahju hüvitamiseks kodustatud isiku õigusvastane käitumine. Liikluskorraldusevahendite mittepaigaldamine on väärteokoosseis teeseaduse § 407 lg 1 ja LE § 7 alusel. Juhul, kui kahjunõude esitamise aluseks on väärteo tagajärjed, siis väärteo olemasolu peaks tuvastatama väärteomenetluse seaduses sätestatud korras. Süü tuvastamise küsimuse lahendamiseks on jõustunud kohtuotsus, mida võib otseselt rakendada käesolevas tsiviilasjas. Kostja I esitas oma väite tõendamiseks kohtuotsuse asjas nr. 4-07-3224. Kostja I leiab, et AS-i Narva Vesi tegevus ei põhjustatud liiklusõnnetust, kuna AS Narva Vesi on täitnud kõik teesseadusega ettenähtud nõudeid liiklusohutuse tagamiseks teehoiutööde ajal. Antud asjaolud on ka tuvastatud jõustunud kohtuotsusega asjas nr 4-07-3224 ja ei või olla vaidluse esemeks. Seoses sellega puuduvad seadusega ettenähtud alused kahjurnõude esitamiseks. 6(22)

2-09-70997 Kostja I viitab, et hageja esitas 09. augusti 2007 otsuse kahjujuhtumist nr. S27070157, mille kohaselt Salva Kindlustuse AS keeldub kahju hüvitamisest ja määrab, et nende arvates liiklusjuhturn toimus liikluskorralduse vahendite puudumise tõttu ning liiklusõnnetuse tekkimises on süüdlaseks Ivan Jefimovi, mitte AS Narva Vesi. Kostja I väitel ei ole hageja põhjendanud, milline on põhjuslik seos AS Narva Vesi tegevuse või tegevusetuse ja liiklusõnnetuse vahel. Pöörame tähelepanu kohtuotsusele asjas nr 4-07-3224, kus kohus tuvastas, et põhjuslik seos puudub nii Ivan Jefimovil kui ka AS-1 Narva Vesi. Kostja I on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja I on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kohtuotsus (t.l.-104-105). Kostja II vastus Kostja II hagi ei tunnistaja ja vaidleb sellele vastu. Kostja II on seisukohal, et hagi kostja II vastu on põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks. Asjaolud Kostja II märgib, et 02. jaanuaril 2007 kella 22.10 paiku toimus AS Narva Vesi teetööde tõttu muudetud liikluskorraldusega teel Narva linnas Kreenholmi 24 maja juures kahe sõiduauto kokkupõrke tagajärjel liiklusõnnetus. Sõiduautot Wolksvagen Polo (reg.nr XXX) juhtis hageja sõiduki omanikuna ja sõiduautot Audi Avant (reg.nr XXX) Igor Merkuškin. Mõlema sõiduki juhid juhindusid ajutistes liiklusmärkidest, mis olid ebakorrektselt paigutatud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada Audis viibinud kaassõitja Olga Merkuškina ja tekkis otsene varaline kahju mõlemale sõidukile. Salva Kindlustuse AS tegi asjas otsuse liiklusõnnetuse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise ja kahju hüvitamisest keeldumise kohta. Kindlustusvõtja hagimenetluse korras otsust ei vaidlustanud. Ida Politseiprefektuur algatas liiklusmärkide paigaldamise eest vastutava isiku Ivan Jefimovi suhtes väärteomenetluse ning karistas 20. juuni 2007 otsusega väärteoasjas nr 2330,07,000089 menetlusalust isikut teeseaduse (TeeS) § 40 lõike I alusel liikluskorraldusvahendi paigaldamata jätmise või nõuetevastase paigaldamise eest. Viru Maakohtu 23. novembri 2007 otsusega väärteoasjas nr 4-07-3224 kohtuvälise menetleja otsus tühistati põhjusel, et kohtuvälise menetleja otsus ei sisaldanud TeeS § 40 lõikes 1 sätestatud süüteokoosseisu, vaid ainult hinnangut sellele. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtide suhtes väärteomenetlust nende võimaliku süü tuvastamise või selle välistamise väljaselgitamiseks läbi ei viidud. Kostja II ei vaidlusta väärteomenetluses välja selgitatud ja kohtus uuritud asjaolusid selle kohta, et valesti paigaldatud märgistuse tõttu tekkis liiklusohtlik olukord. See asjaolu aga iseenesest ei välista muid võimalusi, mida menetluse käigus ei ole arvesse võetud ega uuritud, kuid mis selguvad menetluses antud ütlustest ning muudest väärteomaterjalidest. Liiklusõnnetus toimus pimedal ajal, kuid valgustatud asulasisesel sirgel teel. Hageja alustas liikumist raudteeviaduktilt Kreenholmi tänava suunas. Kõnealune viadukt kulgeb üle raudteesõlme ning on seetõttu piisavalt kõrge, et tagada hea nähtavus Kreenholmi tänava suunas, ja seda ka pimedal ajal. Tänavavalgustus ning sõidukituled on samuti abiks nähtavuse tagamisel antud tänavas. Kuigi hagimaterjalidele lisatud fotokoopiad ei saa olla tõendiks asjaolude kirjeldamisel sündmuskohal, kuivõrd nende halva kvaliteedi tõttu ei ole võimalik fotodelt olukorra üksikasju eristada ega välja lugeda, annavad nad kinnituse asjaolule, et tegemist oli sirge, mõlemas suunas hästi nähtava teelõiguga, nagu nähtub ka maa-ameti kaardiserveri andmetest. 7(22)

2-09-70997 Kostja II nõustub hagiavalduses toodud viitega LS § 2 lõikes 1, mis sätestab iga liikleja kohustuse järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagada liikluse sujuvus, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Hageja enda kirjelduse kohaselt veeres hageja juhitud sõiduauto vabakäigul viaduktilt parempoolses sõidureas alla ning hageja märkas viadukti jalamil paremal pool pargitud kahte sõiduautot. Juht reastas sõiduki ümber vasakpoolsesse ritta jätkates samal ajal teeäärde pargitud sõidukite jälgimist. Sõidukitest möödumisel märkas ta paremal pool liiklusmärki Reversiivne liiklus. Hageja ei märganud vasakpoolses reas vastu liikuvat sõidukit ning selle tagajärjel põrkas vastutuleva sõiduautoga kokku. Seega oli hageja enda tegevus vastuolus LS § 2 põhimõtetega, kuna juht suunas oma tähelepanu vaid teepervel liiklusjärelevalvet teostanud sõidukile ega pannud tähele vastu tulnud teist sõidukit. Jättes kõrvale küsimuse, millisel põhjusel sõidukid samale teepoolele sattusid ning kummal neist oli õigus antud teepoolel liigelda, tuleb arvesse võtta, et piisava tähelepanu korral oli võimalik vastu tulevat sõidukit aegsasti märgata ning otsasõitu vältida. Hageja ütlustest selgub aga, et kogu tema tähelepanu oli keskendunud ainuüksi politseisõidukile ning teisele paremal pool teeääres seisvale sõiduautole. Kostja on seisukohal, et hageja ütlused selle kohta, et ta sõitis umbes 40 km/h ja vahetas aegsasti sõidurida, on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega, kelle sõnade kohaselt toimus manööver ootamatult. Tunnistaja Ruslan Kaljumäe: „... juht, liikudes meiega suunas viadukti juurest Kreenholmi maja nr 30 poole, kaotas juhitavuse ja liikus vastassuunavööndis, vaatamata vastassuunas liikuvate sõidukite olemasolule“. Tunnistaja Andrei Markov: „Viadukti poolt liikus tumedat värvi sõiduk (pikap) kiirusega orienteeruvalt 50 km/h, pargitud sõidukite ees keeras vasakule, sõites nendest mööda, ning osutus ühel sõidurajal koos heleda sõidukiga ...“. Tunnistaja Igor Merkušin: „Ma sõitsin otse edasi ning jõudsin eraldussaare (vööndid) lõppu, kui äkki nägin enda ees laternatulesid“. Hageja nimetatud liikumiskiiruse seab kahtluse alla ka asjaolu, et tema enda sõnul sõiduk veeres vabal käigul kõrgelt viaduktilt alla sõidukiirusega 40 km/h. Vabal käigul veeremise 40 km/h sõidukiiruse säilitamiseks pidanuks juht hoidma jalga piduripedaalil. Kui juht olnuks sõidu ajal piisavalt tähelepanelik, et märgata tee ääres sisselülitatud ohutuledega sõidukeid ning vasakul reas vastu tulevaid sõidukeid, oli tema kohustuseks käituda kooskõlas liikluseeskirja § ga 123 ja LS § 47 lõikega 5. Ohu märkamisel on antud asjaoludel juhil võimalus kohe reageerida ning sõiduki kiirust alandada sõltumata sellest, kas antud teelõigul olid üles seatud kiirust piiravad liiklusmärgid või mitte. LS § 7467 defineerib mõiste „liiklusoht" järgnevalt: „Liiklusoht käesoleva seaduse tähenduses on olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma". LE § 123 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Vastavalt LS § 47 lõikele 5 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning tee] etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. 8(22)

2-09-70997 Nagu eelpool öeldud, märgates teel ohtu, ei käitunud hageja kooskõlas liikluseeskirjas ning seaduses sätestatud nõuetega. Juht ei olnud tähelepanelik, ei järginud liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ei olnud liikluses piisavalt hoolikas ja ettevaatlik vältimaks kahju tekkimist. Salva Kindlustuse AS otsus ei saa olla tõendiks ega anna alust kostja seisukoha ümberlükkamiseks hageja süü puudumise suhtes liiklusõnnetuse tekkimisel. Kostja teo õigusvastasus Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate kahju tekitanud s.o põhjustanud liiklusõnnetuse peatudes (parkides) sõiduki teise sõiduauto kontrollimiseks varjates kiirust piirava liikluskorraldusvahendi. Kostja nõustub hagejaga selles osas, et peatudes Kreenholmi tänavas sõiduki kontrollimiseks, täitis politseiametnik temale pandud Ida Politseiprefektuuri ülesandeid. Kuid samas ei nõustu kostja hagis toodud väidetega, mille kohaselt oli kostja teenistuja käitumine õigusvastane ning mille tagajärjel on hagejale tekitatud varalisi kahju. Tunnistaja Ruslan Kaljumäe ütluste kohaselt patrullteenistuse ajal märkas patrulltoimkond sõidukit, mis selle ebakindla juhtimise ja ootamatute manöövrite tõttu võis ohustada teisi liiklejaid. Peatumismärguannetele kohe kahtlust äratanud sõiduki juht ei reageerinud ja peatus alles mõne aja pärast viaduktist edasi. Vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal reguleeris politsei tegevust, s.h politseiametnike Õigusi ja kohustusi politseiorganisatsioonile pandud ülesannete täitmisel politseiseadus (PolS), mille § 12 lõike 1 punkt 13 sätestab politseiametniku kohustuse reguleerida liiklust ja teostada liiklusjärelvalvet. Sama paragrahvi 3. lõige märgib, et kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud politseikadett osutub õigusrikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele. PolS § 13 lõike 1 punkt 2 sätestab politseiametniku õiguse kontrollida õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente ning ohutuse tagamiseks teostada kohapeal kahtlustatava isiku ja tema asjade läbivaatust. Politseiametnik, hinnanud antud olukorra ohtlikkust, peatas kahtlust äratanud sõiduki kontrollimiseks, Sõiduki peatamisel tegutses politseipatrull kooskõlas LS § 46 lõike 2 alusel kehtestatud liiklusjärelevalve teostamise korraga (edaspidi Kord), Nimetatud Korra § 14 punkti 1 alusel on liiklusjärelevalve teostaja kohustatud muuhulgas tagama liiklejate turvalisuse, § 15 punkt 1 annab Õiguse sõiduk §-s 30 loetletud juhtudel peatada. Viimatinimetatu kohaselt oli õigustatud sõiduki peatamine, kuna sõiduki liikumise iseloom viitas sellele, et juht ei valitse sõidukit nõuetekohaselt. Sõiduk peatati kooskõlas Koma § 30 lõikega 3 tee paremal äärel selliselt, et see ei ohustaks ega takistaks liiklust. Nimetatud paragrahvi lõikes 5 käsitletud peatumist välistavaid asjaolusid politseiametnike hinnangul ei esinenud. Sõidukid olid tee äärde pargitud nii, et sealt oli võimalik vabalt mööduda. Politseisõidukil olid sisse lülitatud ohutuled, et juhtida möödujate tähelepanu teeääres seisvatele sõidukitele ning kutsuda üles ettevaatusele neist möödasõidul. Kuivõrd LS § 46 lõike 2 puhul on tegemist eriregulatsiooniga liiklusseaduse üldnõuete suhtes, siis laienevad liiklusseaduse sätted liiklusjärelevalvet teostavate isikule suhtes niivõrd, kuivõrd 9(22)

2-09-70997 politseiseadus ja Kord ei sätesta teisiti. Sellest tulenevalt ei ole sõiduki kontrollimiseks peatamine sõiduki peatumine ega parkimine liiklusseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt tegutsesid politseiametnikud igati õiguspäraselt. Samuti tuleb silmas pidada politseiametnike kiirel reageerimist ning tegutsemist kohe, kui läheduses oli toimunud liiklusõnnetus. Selline käitumine tõendab veelkord ametnike professionaalset käitumist erinevates liiklussituatsioonides. Kostjale ei saa hooletul käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel. Kostja II ei nõustu hagis toodud väidetega, mille kohaselt oli kostja teenistuja käitumine õigusvastane ning mille tagajärjel on hagejale tekitatud varalist kahju. Kostja teenistuja käitumise ja hagejale kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Kostja ei saanud ära hoida hageja ettevaatamatut käitumist sõidukijuhtimisel. Põhjuslik seos Kostja ei saanud käesoleval juhul teise sõiduki kontrollimisel ette näha, liiati ära hoida hageja ettevaatamatut käitumist sõidukijuhtimisel. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja õigusvastase teota ei oleks kahju tekkinud. Nimelt põhjendab hageja oma seisukohta üksnes väitega, et kui liiklusmärke ei oleks varjatud, siis ei oleks ka hagejale kahju tekkinud. Oma põhjenduste kinnituseks viitab hageja tunnistajate Markovi ja Merkušini ütlustele, kelle sõnul seisid politsei sõiduk ning politseiametnike poolt kontrollimiseks peatatud teine sõiduk selliselt, et varjasid liikluskorraldusvahendid viadukti suunast tulevatele sõidukitele. Nimetatud tunnistajate ütlused politseisõiduki asukoha kohta ei ole arvestatavad, kuna kumbki tunnistaja ei asunud viadukti poolt liikuja olukorras ega saanud seetõttu tõeseid ütlusi anda. Tunnistaja Andrei Markov vaatas aknast õue ning võis näha toimuvat Kangelaste tänava suhtes küljelt. Seetõttu on tema väited politseisõiduki ja teise sõiduki paiknemise kohta liiklusmärkide suhtes oletuslikku laadi ega anna kinnitust nende tegeliku paiknemise osas. Tunnistaja Igor Merkušin juhtis sõidukit, mis liikus vastassuunast viadukti poole. Seega puudus ka temal võimalus hinnata objektiivelt politseisõiduki asukohta liikluskorraldusvahendite suhtes ning viadukti poolt lähenevate liiklejate võimalust nimetatud märke näha. Viaduktilt alla sõites oli aga nähtav kogu eesolev tänavalõik, mida võib tõendada asjaolu, et viadukt on tänavaga ühel sirgel ning sõiduk asus sillalt laskumise ajal ülejäänud tee suhtes kõrgemal. Tunnistaja Merkušin sai hinnata sõidukite vahemaid alles pärast kokkupõrget, olles sõidukitega samal tasandil. Tulles tagasi põhjusliku seose juurde, siis on kostja seisukohal, et käesoleval juhul ei saa ajaliselt eelnev sündmus (sõiduki peatamine ja liikluskorraldusvahendi varjamine) olla hilisema sündmuse (liiklusõnnetus) põhjuseks, kuivõrd politseipatrulli peatumine liikluskorraldusvahenditest kaugemal ei saanuks liiklusõnnetust ära hoida. Kui eeldada, et politseisõiduk varjas liiklusmärgi, milline kehtestas kiiruse piirangu, siis liiklusõnnetuse põhjuseks oli mitte eelkõige valesti valitud sõidukiirus, vaid sõiduki ootamatu ümberreastumine vasakpoolsele sõidureale märkamata samas sõidureas vastu tulevat teist sõidukit. Liigsuur sõidukiirus oli üksnes põhjuseks, mis raskendas otsasõidu vältimist ja löögijõu vähendamist. Sarnases olukorras, kui sõiduk kaldub vastassuuna vööndisse, ei hakata välja selgitama, kummal oli õigus, vaid püütakse halvimat ära hoida. Samuti ei saa võimaliku põhjusliku seosena välja tuua liiklusmärgi nr 164 Kahesuunaline liiklus varjamist, kuivõrd viimane asus vales kohas ning selle varasem tähelepanemine ei saanud ära hoida liiklusõnnetust, mis juhtus samal sõidureal teineteisele vastu sõitnud sõidukite kokkupõrke tagajärjel. 10(22)

2-09-70997 Kostja näeb siinkohal põhjuslikku seost hageja tegevuse ja kahju tekkemise vahel. Kui hageja, nähes sisselülitatud ohutuledega sõidukit, oleks võtnud arvesse teatud ohu võimalust, oli tal kohustus reageerida võimalikule ohule kooskõlas LS-s sätestatud nõuetega. Juht oleks pidanud vähendama sõidukiirust (mis ei saanud viaduktilt vabakäigul alla sõites olla väike). Seejärel sisselülitatud ohutuledega sõidukile lähenedes, oli tal võimalus ettevaatlikult teeservas peatunud sõidukitest mööduda vasakpoolsesse ritta ümber reastumata. Liiklusõnnetuse skeemist nähtub, et tee kogulaiuseks antud kohas oli 7 meetrit ning vasakul teepoolel kokku põrganud sõidukites! parempoolse tee servani oli 4,3 meetrit. Aastal 2002 välja lastud Volkswagen Polo laius on tema tehniliste andmete järgi 1650 mm. Seega oli hageja juhitud sõidukil võimalik liikuda parempoolsel sõidurajal. Kui hageja juhitud sõiduk ei oleks vasakusse ritta pööranud, ei oleks liiklusõnnetusi toimunud ning kahju tekkinud. Kuna kostja Eesti Vabariik tema vastu esitatud hagi ei tunnista, ei võta ta ka seisukohta hagi väidete osas, mis käsitlevad kostjate solidaarvastutust. Nõude ulatus Hageja peab tõendama, milline oli sõiduki väärtus vahetult enne kahju tekkimist, samuti seda, millises ulatuses on ta pidanud tegema kulutusi. Hageja on hinnanud temale tekitatud kahju suuruseks 75 296 krooni, mis on muutunud sissenõutavaks kahju tekkimise ajast alates, s.o liiklusõnnetuse toimumise päevast 02. jaanuaril 2007. Kahjunõude ulatuse tõendamiseks on hageja esitanud kohtule hinnapakkumise OÜ-lt RKS. Kostja on seisukohal, et hinnapakkumine ei ole tõendiks, kuna pakkumine ei sisalda endas ega tõenda asja parandamiseks tehtud tegelikke kulutusi. Samuti ei ole tegemist sõltumatu eksperdi arvamusega. Hinnapakkumine on oma olemuselt prognoos võimalike kulutuste kohta. Tegemist ei ole kuludokumendiga. Tõendiks kahjusumma suuruse kohta saab olla arve, millel on näidatu tegelikult tehtud kulutused. Antud juhul ei ole tõendatud millises ulatuses on sõiduki taastamisele kulutusi tehtud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Käesoleval juhul ei ole kulude hindamisel arvestatud sõiduki amortisatsiooni ega asja väärtust enne kahju tekkimist. Samuti ei vasta hinnapakkumine küsimusele, kas kõik prognoositavad kulutused on seotud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjuga. Tõendit asja parandamiseks reaalselt tehtud kulutuste kohta hageja esitanud ei ole. Vastuväited viivise osas Hageja hinnangul said kostjad kahju tekkimisest hagejale teada 02. jaanuaril 2007, mistõttu muutus viivisenõue sissenõutavaks alates 03. jaanuarist 2007. Alates 22. detsembrist 2009, s.o hagi esitamisest taotleb hageja viivise väljamõistmist kostjatelt kuni nõuete kohase täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Võttes aluseks, et kostja II on seisukohal, et tema vastu esitatud kahjunõue on alusetu ning peaaegu kolme aasta jooksul ei ole hageja kostja vastu sellekohast kahju hüvitamise nõuet ei kohtuväliselt ega kohtu korras esitanud, siis on põhjendamatu ka hagis toodud seisukohi viivisenõude osas. Hagiavalduse väide, mille kohaselt sai isik tema poolt kahju tekkimisest teada liiklusõnnetuse toimumise päeval, on alusetu. Viivist on õiguskaitsevahendina võimalik nõuda, kui isik on põhjendamatult maksetega viivitanud. Kostjale ei ole teada, et ta oleks hagejale kahju tekitanud, sellest tulenevalt ei saa ta ka olematu võla tasumisega viivituses olla. Seaduse mõtteks kahju sissenõutavaks muutumise aja kohta saab 11(22)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks liiklusõnnetusega hageja sõidukile tekitatud varalise kahju hüvitis 75 296 krooni ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 21 456,06 krooni ja edaspidi alates 23. detsembrist 2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostjad hagi õigeks ei võta ja vaidlevad hagile vastu. Kohus tuvastas, 02. jaanuaril 2007 kell 22.55 Narva linnas Kreenholmi 24 maja juures toimus liiklusõnnetus - kahe sõiduauto kokkupõrge, milles sõiduautot Volkswagen Polo juhtis hageja sõiduki omanikuna. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis hageja sõidukile varaline kahju. Nimetatud teelõigul toimusid teetööd, mida teostas 02. jaanuarist 2007 kuni 03. jaanuarini 2007 kostja I. Teetööde teostamisel oli vastutavaks isikuks määratud kostja I töötaja meister Ivan Jefimov. Kostjale I oli Narva Linnavalitsuse poolt 27. detsembril 2006 väljastatud luba nr 106 nimetatud teetööde teostamiseks. Salva Kindlustuse AS hagejale liiklusõnnetusega tekitatud kahju ei hüvitanud. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Kohus kohaldab liiklusseaduse (LS) ja Vabariigi Valitsuse 02. veebruari 2001 määruse nr 48 „Liikluseeskiri“, teeseaduse (TeeS) ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ ning võlaõigusseaduse (VÕS) redaktsioone, mis olid kehtivad kahju tekkimise aja seisuga, s.o 02. jaanuaril 2007. Kahju olemus Hageja väitel oli kostjate poolt tekitatud hageja omandi, sõiduauto rikkumisega otsene varaline kahju vastavalt hinnapakkumisele 75 296 krooni ulatuses. Kostja I vastuväidet kahju suuruse osas ei esitanud. Kostja II esitas vastuväite, et hinnapakkumine ei ole tõendiks, kuna pakkumine ei sisalda endas ega tõenda asja parandamiseks tehtud tegelikke kulutusi. Samuti ei ole tegemist sõltumatu eksperdi arvamusega. Hinnapakkumine on oma olemuselt prognoos võimalike kulutuste kohta. Tegemist ei ole kuludokumendiga. Tõendiks kahjusumma suuruse kohta saab olla arve, millel on näidatu tegelikult tehtud kulutused. Antud juhul ei ole tõendatud millises ulatuses on sõiduki 12(22)

2-09-70997 ajale vastava olukorra taastamiseks vajalikke kulusid. Hinnapakkumist saab lugeda tõendina sõiduautole tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramisel. Hageja on kahju hüvitamise nõude esitanud sõiduki taastamiseks vajalike kulude osas, sõiduki turuväärtuse vähenemist ei ole hageja nõudnud. Seega ei ole kostja II vastuväide, et kulude hindamisel ei arvestatud sõiduki amortisatsiooni ega asja väärtust enne kahju tekkimist, põhjendatud. Hinnapakkumises märgitud teenustööde ja materjalide maksumus ei sõltu sõiduki amortisatsioonist või turuväärtusest, kuna tegemist on liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud detailide asendamiseks soetatud uute osade ja auto taastamiseks tehtavate teenustöödega. Kohus leiab, et hageja varale, sõiduautole Volkswagen Polo tekitatud kahju 75 296 krooni ulatuses on tõendatud. Kostja I osa kahju tekitamisel Hageja väitel põhjustas liiklusõnnetuse ja selle läbi kahju hageja varale kostja I tegevusetus, s.o kostja jättis teetöö objektil nõuetekohaselt paigaldamata liiklusmärgid ja muud liikluse ajutise reguleerimise vahendid, mis oli liiklusõnnetuse põhjuseks, st. hagejale kahjulik tagajärg ei oleks saabunud, kui kostja oleks toiminud õiguspäraselt ja paigaldanud märgid majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ nõuetele kohaselt. Hageja leiab, et kostja töötaja hooletus seisnes eelkõige märkide oluliselt ebapiisavas ja ebakorrektses paigaldamises, puudulikus järelvalves ning töökohustuste hooletus täitmises. Nii ürituse plaan iseenesest, kui ka faktiline liikluskorraldus teetööde ajal ei vastanud olulisel määral Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ nõuetele. Paremale poole tee äärde olid märgid paigaldatud 7,9 m kaugemale kui plaanis märgitud, võrreldes omavahel liikluskorralduse projekti ja liiklusõnnetuse skeemi. Eraldusribale, selle algusesse vasakule, märki 361 Peatumise keeld paigaldatud ei olnud. Ei olnud täidetud määruses sätestatud nõudeid suletud teelõigu lõpu tähistamise osas, puudusid liikluskorraldusvahendeid, mis oleks olnud ka pimedas hästi nähtavad ja millest hageja oleks saanud juhinduda ning vältida kokkupõrget. Enne ohtlikku teelõiku ei olnud paigaldatud mõlemale poole kaherealisele ühesuunalisele teele, kus hageja liikus, osutusmärki nr 537, keelumärki nr 352 ja edasi juhatusmärke vilkuritega nr 684 (määruse joonis nr. 39) ja teisele reale märki nr. 522 ja seetõttu ei olnud ühesuunalise tee muutmine kahesuunaliseks pimedas hästi nähtav ega tajutav. Määrusele vastavate liikluskorraldusvahendite puudumise tagajärjel liikus hageja suunavööndi teises reas, mis oli muudetud vastassuunavööndiks ja selle tagajärjel toimus liiklusõnnetus, millest tekkis kahju hageja varale. Kostja I esitas vastuväite, et kostja I tegevus ei põhjustatud liiklusõnnetust, kuna kostja I on täitnud kõik teesseadusega ettenähtud nõudeid liiklusohutuse tagamiseks teehoiutööde ajal. Asjaolud, et põhjuslik seos puudub nii kostja I töötajal Ivan Jefimovil kui ka kostjal I, on ka tuvastatud jõustunud kohtuotsusega asjas nr 4-07-3224 ja ei või olla vaidluse esemeks. Hageja ei ole põhjendanud, milline on põhjuslik seos kostja I tegevuse või tegevusetuse ja liiklusõnnetuse vahel. Seoses sellega puuduvad seadusega ettenähtud alused kahjunõude esitamiseks. Kostja II vastuväiteid kostja I tegevuse osas ei esitanud. Kohus nõustub hageja väitega.

2-09-70997 Vaidlust ei ole, et teetöid teostas kostja I ja liikluskorraldusvahendite õige paigutuse eest oli vastutavaks isikuks määratud kostja I meister ehk töötaja Ivan Jefimov, kelle tööülesannete hulka kuulus vajalike lubade kooskõlastamine ja liiklusmärkide ning muude liikluskorraldusvahendite paigaldamise juhatamine. Lähtuvalt VÕS § 127 lg 4, isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt LS § 45 lg 2 ja lg 3, liikluse korraldamine toimub liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, piirete ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt teeseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. TeeS § 10 lg 2 kohaselt, tee ohutusrajatiste, liiklusmärkide, fooride, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ § 16 lg 3 p 1 ja p 2 kohaselt, märgid pannakse järgmiselt: /---/. sõltuvalt kohalikest oludest võib hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 11 ja 12, suurima lubatud sõidukiiruse või projektkiiruse 30 km/h või alla selle korral panna mitte lähemale kui 10 m enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. keelumärgid pannakse kohta, kus keeld või piirang algab. Sama määruse § 55 lg 1 ja lg 2 kohaselt, ajutiselt suletud sõiduteelõigust ümbersõidukoha ja ümbersõidu lõpu ning parempoolsele sõiduteele tagasireastumise koha näitamiseks peab kasutama märke 672 ja 673 «Ümbersõidu skeem» (joonised 38, 39). Suletava teepoole ette peab panema hoiatustõkked või märgid 684 «Hoiatustara», millest moodustatakse 3 m kuni 4 m laiune värav. Liiklus juhitakse teisele sõiduteele märkide 686 «Ohtlik koht või teeäär», tähiskoonuste, märgi 684 «Hoiatustara» või märkide 681 ja 682 «Kurvisuund» elementide, hoiatusnööride vms abil (joonised 38, 39) ning § 29, liikluskorralduse projekti koostamisel võib juhinduda liikluskorralduse näidisskeemidest (joonised 1 kuni 41), mida vajaduse korral sõltuvalt tööde iseloomust ja kohalikest oludest kohandatakse, sealjuures kinni pidades kehtestatud normdokumentide nõuetest ja määruse erisustest. Vastavalt liiklusõnnetuse skeemile (t.l.-30-31) olid teetöö kohale paigaldatud liiklusmärgid järgmiselt: hageja sõidusuunas Kerese tn ristmiku ehk „uue viadukti“ poolt vaadatuna paremale tee servale 9,7m kaugusele eraldusriba algusest liiklusmärk 351 Suurim lubatud kiirus 30 km/h, paremal teeserval 1,8m kaugusel eraldusribast kõrvuti ühel alusel liiklusmärk 164 Kahesuunaline liiklus (teele lähemal) ja liiklusmärk 361 Peatumise keeld, eraldusriba algusesse selle keskele oli paigaldatud liiklusmärk 421 Ümberpõike suund paremalt. Gerassimovi tn ristmiku ehk „kaubanduskeskuse“ poolt vaadatuna olid paigaldatud suletud sõiduraja ette liiklusmärgid nr 684 Hoiatustara kolm tükki, nr 158 Teetööd kaks tükki, nr 331 Sissesõidu keeld ja nr 422 Ümberpõike suund vasakult ja hoiatustõkked kolm tükki, mis sulgesid parempoolse sõiduraja terves ulatuses. Tee keskel eraldusriba alguses olid paigaldatud liiklusmärgid nr 164 kahesuunaline liiklus, nr 351 Suurim lubatud kiirus 30 km/h ja nr 361 Peatumise keeld. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et liiklusõnnetuse skeem ei ole visuaalselt õige, kuna liiklusmärkide paigutus joonisel ei vasta mõõtkavale. Joonisel märgitud liiklusmärkide ja vahemaade kandmisel joonisele mõõtkavas 1:100 asuvad liiklusmärgid visuaalselt skeemil märgitud objektide suhtes erinevalt võrreldes liiklusõnnetuse skeemiga. Seega saab liiklusõnnetuse skeemi kasutada tõendina vaid objektide loetelu ja mõõtmistulemuste osas. 15(22)

2-09-70997 Tunnistajate Ruslan Kaljumäe, Andrei Markovi, Igor Merkušini ja Aleksei Lavrovski ütlused ja fotod nr 2,3,4,5 (t.l.-43-46) kinnitavad liikluskorraldusvahendite asukohtade vastavust liiklusõnnetuse skeemile. Tunnistaja Ivan Jefimovi ütlustest selgub, et ta on kostja I töötaja meister, kelle töökohustuste hulka kuulub sõidutee sulgemine ja lahtikaevamine. Sõidutee sulgemise skeem antakse talle Maanteeametist ning liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt juhendile. Konkreetne liiklusmärkide paigaldamise skeem oli läbi vaadatud spetsialisti Lakissovi poolt. Liiklusmärgid olid teetöö teostamise kohas paigaldatud vastavalt skeemile. Vastavalt liiklusmärkide paigaldamise skeemile (t.l.-38-39) pidi olema paigaldatud hageja sõidusuunas Kerese tn ristmiku ehk „uue viadukti“ poolt vaadatuna paremale tee servale liiklusmärk 164 Kahesuunaline liiklus, liiklusmärk 351 Suurim lubatud kiirus 30 km/h (kohus loeb, et skeemil on ekslikult liiklusmärgi nr 351 asemel märgitud liiklusmärgi number 451 Vähim kiirus, kuna sellise märgi paigaldamine ei ole olukorrast lähtuvalt mõeldav) ja liiklusmärk 361 Peatumise keeld, eraldusriba algusesse selle keskele oli paigaldatud liiklusmärk 361 Peatumise keeld, vasaku sõiduraja ette pidi olema paigaldatud liiklusmärk 684 Hoiatustara. Gerassimovi tn ristmiku ehk „kaubanduskeskuse“ poolt vaadatuna pidi olema paigaldatud suletud sõiduraja ette liiklusmärgid nr 684 Hoiatustara, nr 158 Teetööd, nr 331 Sissesõidu keeld ja nr 422 Ümberpõike suund vasakult. Tee keskel eraldusriba alguses pidi olema paigaldatud liiklusmärgid nr 164 kahesuunaline liiklus, nr 351 Suurim lubatud kiirus 30 km/h (kohus loeb, et skeemil on ekslikult liiklusmärgi nr 351 asemel märgitud liiklusmärgi number 451 Vähim kiirus, kuna sellise märgi paigaldamine ei ole olukorrast lähtuvalt mõeldav) ja nr 361 Peatumise keeld. Liiklusmärkide kaugusi skeemil märgitud objektidest skeemil märgitud ei ole. Kohus leob tõendatuks, et kostja I meister paigaldas liikluskorralduse vahendid vastavalt Maanteeameti spetsialisti Lakissovi poolt 28. detsembril 2006 (t.l.-38) heaks kiidetud liikluskorralduse projektile. Vaidlust ei ole, et hageja ja vastutuleva sõiduki kokkupõrge toimus hageja pärisuunavööndi vasakus sõidureas, mis oli seoses teetöödega muudetud ühesuunalisest kahesuunaliseks. Kohus nõustub hageja väitega, et vastavate liikluskorraldusvahendite puudumine oli liiklusõnnetuse põhjuseks, st. hagejale kahjulik tagajärg ei oleks saabunud, kui kostja oleks toiminud õiguspäraselt ja paigaldanud liikluskorralduse vahendid majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ kohaselt. Kohus järeldab, et kostja I töötaja tegu on liiklusõnnetuse ja selle läbi hagejale tekkinud varalise kahju põhjuseks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et liiklusõnnetus toimus kostja I töötaja hooletusest, s.o töötaja süül, kuna kostja I töötaja paigaldas liikluskorralduse vahendid vastavalt selleks koostatud projektile. Asjaolu, et kaks liiklusmärki, s.o nr 164 ja nr 361 olid paigaldatud määruses sätestatud asukohast 7,9m lähemale ohtlikule kohale, ei saa lugeda kostja I töötaja hooletuseks, kuna projektil puudusid mõõdud liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks. Kohus leiab, et liikluskorralduse projekt ei vastanud majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ § 55 lg 1 ja lg 2 nõuetele, mis kehtestavad eraldusribaga teel ühe suunavööndi sulgemise tingimused. Liikluskorralduse projektil oli märkimata ajutiselt suletud sõiduteelõigust ümbersõidu koht ja ümbersõidu lõpp ning 16(22)

2-09-70997 parempoolsele sõiduteele tagasireastumise koha näitamiseks puudusid liiklusmärke 672 ja 673 Ümbersõidu skeem. Liiklus ei olnud peale ajutiselt kahesuunaliseks muudetud teelõiku juhitud tagasi teisele sõiduteele märkide 686 Ohtlik koht või teeäär, tähiskoonuste, märgi 684 «Hoiatustara» või märkide 681 ja 682 Kurvisuund elementide, hoiatusnööride vms abil. Lähtuvalt VÕS § 1054 lg 1, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Vaidlust ei ole, et teetööd olid seotud kostja I majandustegevusega. Kostja I on vastutav oma töötaja ehk meistri poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest. VÕS § 1054 lg 3 kohaselt, kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt, teetöid võib teha tee omaniku kirjalikul loal või tee omanikuga sõlmitud lepingu alusel. /---/. Teetööde tegemiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. /---/ ning vastavalt sama määruse § 7 lg 1 ja lg 2, teetööde loa taotleja on kohustatud täitma tee omaniku nõudeid rahaliste ja tehniliste vahendite, tööde projekti või kirjelduse ja liikluskorralduse projekti ning tööde teostamise ajagraafiku suhtes. Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele kohustatud täitma tee omaniku poolt temale esitatud nõudeid tehnoloogia, kvaliteedi, tööde teostamise tähtaegade ning liikluskorralduse ja -ohutuse osas. Vastavalt TeeS § 403 lg 1 ja lg 2, teehoiutööde ja teehoiuväliste tööde tegemise, töövahendite, ehitus- ja metsamaterjali paigutamise, hoone, rajatise ehitamise, istandiku või muu objekti paigutamise, maavara kaevandamise ning metsa lageraie või muu keskkonda ümberkujundava töö tegemise eest teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku loata – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni ja TeeS § 407 lg 1 ja lg 2, liikluskorraldusvahendi paigaldamata jätmise, nõuetevastase paigaldamise või ettenähtud ajaks kõrvaldamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni ning TeeS § 409 lg 2 p 1, käesoleva seaduse §-des 40–408 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maanteeamet. Kostja I meister tegi toimingu, s.o paigaldas liikluskorralduse vahendid teetööl Maanteeameti poolt heaks kiidetud projekti alusel. Projekti kooskõlastamise kohustus tuleb kostjal I seadusest, mille täitmist kontrollib Maanteeamet, rikkumise korral on Maanteeametil õigus teha otsus kostja I karistamiseks. Kohus leiab, et kostja I töötaja ja seega ka kostja I, täites teetöödel liikluse korraldamisel Maanteeameti poolt heaks kiidetud liikluskorralduse projekti, ei vastuta kahju eest, mis tekkis liikluskorralduse vahendite puuduliku paigaldamise tagajärjel toimunud liiklusõnnetuse läbi. Kohus märgib, et kostja I vastuväide väärteoasjas tehtud kohtuotsusega tuvastatud asjaolude osas, s.o et kostja I töötaja väärtegu ei õnnestunud tuvastada ja seetõttu ei ole kostja I hagejale kahju põhjustanud, on põhjendamata, kuna väärteoasjas antud hinnang kostja töötaja süüteo osas ei vabastaks kostjat I tsiviilvastutusest. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et Viru Maakohtu

2-09-70997 suhtes kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus tühistatud väärteoprotokollis esitatud väärteokirjelduse puudulikkuse tõttu, s.o väärteokirjelduses ei olnud märgitud, milliseid liiklusmärkide paigaldamise nõudeid kostja I töötaja eiras. Et kohus on väärteomenetluse seotud väärteoprotokollis esitatud teokirjeldusega, ei saanud kohus omal initsiatiivil tuvastada, milliseid norme kostja I töötaja rikkus ning seetõttu on jäänud kostja I töötaja võimalik väärtegu tuvastamata ja kohtuvälise menetleja otsus tühistatud. Kostja II osa kahju tekitamisel Hageja väitel oli kostja II õigusvastane tegu, mille tagajärjel talle kahju tekkis, politseiametnike poolt ametisõiduki ja nende poolt kontrollimiseks peatatud teise sõiduki poolt ajutiste liikluskorraldusvahendite varjamine. Hageja leiab, et politsei sõiduk ega ka viimase poolt peatatud sõiduk ei tohtinud liiklusõnnetuse kohas parkida, kuna pargitud sõidukid varjasid ajutisi liikluskorralduse vahendeid ehk liiklusmärke. Sõidukite poolt oli varjatud märk nr 164 (kahesuunaline liiklus), mis näitas, et ühesuunalise kaherealise sõidutee (kus hageja liikus) teine rida on muudetud vastassuunareaks, st. kahesuunalise liiklusega teeks ja märk nr 351 (suurim lubatud kiirus 30 km/h). Kui politseisõidukid ei oleks varjanud ajutisi liikluskorraldusvahendeid, oleks hagejale olnud nähtavad vajalikku informatsiooni sisaldavad märgid, millest hageja oleks saanud juhinduda. Tulenevalt sellest, et märgid ei olnud nähtavad ja et mööduda pargitud sõidukitest, reastus hageja ümber teise sõiduritta, teades, et tegemist on ühesuunalise kaherealise teega ning vastutulevaid sõidukeid teisel real olla ei saa, mille tagajärjel põrkas kokku vastutuleva autoga. Hageja väitel juhul, kui kostja töötajad ei oleks liiklusmärke varjanud (need oleks olnud nähtavad), poleks hagejal kahju tekkinud, kuna hageja oleks olnud teadlik sellest, et teises reas liiguvad vastutulevad sõidukid ja oleks osanud sellise ohuga arvestada ning poleks teise ritta ümber reastunud. Samuti oleks hageja kiirus olnud 40 km/h asemel 30 km/h. Hageja leiab, et kahjulik tagajärg ei oleks saabunud ilma kostja väidetava teota, mis näitab, et kostja tegu on kahju põhjuseks. Hageja leiab, et politseiametnikud olid oma ametikohustuste täitmisel raskelt hooletud. Arvestades politseiametnike kutseoskusi, väljaõpet ja igapäevase töö praktikat pidid nad teadma nii liiklusjärelvalve teostamise korra, liikluseeskirja, kui ka liiklusseaduse nõudeid. Tegemist on ametnikega, kelle igapäevaseks teenistusülesandeks on liiklusjärelvalve teostamine. Kostja I vastuväiteid kostja II tegevuse osas ei esitanud. Kostja II esitas vastuväite, et kostja II tegevus ei põhjustanud hageja sõidukiga 02. jaanuaril 2007 toimunud liiklusõnnetust, kuna ametiülesannete täitmisel liikluseeskirju rikkunud isiku sõiduki peatamisel ei varjanud politseisõiduk ja peatatud sõiduk hageja eest liikluskorralduse ajutisi vahendeid ning seega puudub põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja II tegevuse vahel. Kostja II leiab, et liiklusõnnetus toimus hageja enda hooletu käitumise tagajärjel, kuna hageja ei olnud sõiduki juhtimisel piisavalt tähelepanelik ja hageja ei valinud asjaoludele vastavat õiget sõidukiirust. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Lähtuvalt VÕS § 127 lg 4, isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 18(22)

2-09-70997 Liiklusõnnetuse skeemist (t.l.-30) selgub, et hageja sõiduk liikus suunaga Kerese tn ristmikult ehk „uuelt viaduktilt“ Gerassimovi tn ristmiku ehk „kaubanduskeskuse“ poole. Sõiduraja laius eraldusribast hageja jaoks parempoolse kõnniteeni on 7m. Kokku põrganud autode esiosade kokkupuutepunkt asub eraldusriba lõpust 2,45-0,5=1,95m uue viadukti suunas. Politsei sõiduki tagatelg on eraldusriba lõpust 28,4m kaugusel, politseisõiduki ees peatunud sõiduki tagatelg on politseisõiduki tagateljest 5,9m eespool. Liiklusmärk 351 Suurim kiirus 30 km/h asub politseisõiduki tagateljest 18,7m kaugusel ja liiklusmärgid 164 Kahesuunaline liiklus ja 361 Peatumise keeld asuvad politseisõiduki tagateljest 18,7+7,9=26,6m kaugusel. Et politseisõiduki mark on Nissan ja politsei poolt peatatud sõiduki mark BMW ja politseisõiduki ja tema ees peatunud sõiduki tagatelgede vahe on 5,9m, siis loeb kohus, et tegemist oli maksimaalselt kuni 5m pikkuste sõidukitega ja seega saab arvutada, et vahemaa politseisõiduki ees peatunud sõiduki ja liiklusmärgi 351 vahel oli vähemalt 8m. Vahemaa politseisõiduki ees peatunud sõiduki ja liiklusmärkide 164 ja 361 vahel oli vähemalt 8+7,9=15,9 ehk ligikaudu 16m. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et liiklusõnnetuse skeem ei ole visuaalselt õige, kuna objektide paigutus joonisel ei vasta mõõtkavale. Joonisel märgitud objektide ja vahemaade kandmisel joonisele mõõtkavas 1:100 asuvad objektid visuaalselt teineteise suhtes erinevalt võrreldes liiklusõnnetuse skeemiga. Seega saab liiklusõnnetuse skeemi kasutada tõendina vaid objektide loetelu ja mõõtmistulemuste osas. Tunnistaja Ruslan Kaljumäe ütluste (t.l.-12) kohaselt seisid politseisõiduk ja peatatud sõiduk enne sõidutee kitsenemist ning liiklusmärgini 164 oli ligikaudu 15m, mis vastab liiklusõnnetuse skeemil märgitud mõõtmete alusel kohtu poolt arvestatud tulemusele 16m. Eksimus 1m ei ole arvestatav, kuna tunnistaja hindas vahemaad visuaalselt. Tunnistaja teatab, et kohas, kus politseisõiduk seisis, ei ole peatumine või parkimine keelatud. Tunnistaja Andrei Markovi ütlused (t.l.-17) vahemaa kohta, et vahemaa märkidest kuni esimese pargitud autoni oli 3-5m, ei ole kohtu arvates usaldusväärsed, sest isik hindas vahemaad sõiduteega külgneva elamu aknast visuaalselt, liiklusõnnetus toimus kell 22.55 jaanuari kuus, mis on pime aeg üldteadaoleva asjaoluna, hinnang vahemaale on vastuolus liiklusõnnetuse skeemiga, mille tegemisel on kasutatud mõõdulinti, ja tunnistaja Kaljumäe ütlustega. Samuti ei ole usaldusväärsed tunnistaja Markovi hinnang selle kohta, et liiklusmärgid olid suletud politseisõiduki ja peatatud sõidukiga kui vaadata viadukti poolt. Tunnistaja ei saanud näha liiklusmärke viadukti poolt, kuna tunnistaja elukoht on Kreenholmi 24 ja vastavalt väljavõttele kaardiserverist (t.l.-119) asub elamu Kreenholmi 24 liiklusõnnetuse paiga kõrval paremal pool teed lähtudes hageja liikumissuunast. Tunnistaja ei saanud aknast näha, kas politseisõiduk ja peatatud sõiduk varjasid märke või mitte. Tunnistaja Aleksei Lavrovski ütlustest (t.l.-25) selgub, et hageja märkas liiklusmärki 164 olles jõudnud kohakuti politseisõidukiga, s.o ligikaudu vähemalt 16+5=21m kauguselt. Liiklusmärki 351 nägi hageja peale liiklusõnnetust autost väljudes. Hageja teatab, et liiklusmärk 351 oli paigaldatud enne eelmist märki paremal pool. Kohus loeb liiklusõnnetuse skeemi ja tunnistajate ütlustega tõendatuks, et politseisõiduk ja kontrollimiseks peatatud sõiduk seisid hageja sõidusuunda arvestades paremal pool sõidutee servas, vahemaa peatatud sõiduki esiosast kuni liiklusmärgini 351 oli mitte vähem kui 8m ja kuni liiklusmärkideni 164 ja 361 mitte vähem kui 16m. Arvestades hageja enda ütlust, et ta märkas liiklusmärki 164 olles politseisõidukiga kohakuti, saab lugeda tõendatuks, et märk 164 Kahesuunaline liiklus oli nähtav 21m kauguselt. 19(22)

2-09-70997 Et liiklusseadus või muud õiguse allikad ei sätesta, millisel kaugusel võib peatada või parkida sõidukit liiklusmärgi ees nii, et sõiduk ei varjaks liiklusmärki, kohaldab kohus analoogiat. Lähtuvalt LS § 3 lg 2, liikluskorra määrab vabariigi valitsus liikluseeskirjaga. Vabariigi Valitsuse 02. veebruari 2001 määruse nr 48 „Liikluseeskiri“ § 151 p 6 kohaselt, peatuda ei tohi ülekäigurajal või jalgrattatee sõiduteega ristumise kohal või lähemal kui 5 m enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui 5 m pärast neid kohti ning vastavalt sama määruse § 152 p 1, parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. Peatumine ja parkimine on keelatud lähemal kui 5m ülekäigurajale. Nimetatud sätte eesmärgiks on keelata sõiduki peatamine ja parkimine kohas, kus peatunud või pargitud sõiduk võiks varjata ülekäigurada mööda sõiduteed ületavaid jalakäijaid teiste sõidukijuhtide eest. Kohus asub seisukohale, et nimetatud sättes märgitud vahemaa 5m on kohaldatav ka liiklusmärkide osas, s.o peatunud või parkiva sõiduki ja samal teepoolel asuva liiklusmärgi vahe peaks olema vähemalt 5m, kui liiklusmärk ei ole sõiduki tagant nähtav (üle peatunud või parkiva sõiduki). Kohus tuvastas, et vahemaa politsei poolt peatatud sõidukist liiklusmärgini 351 oli mitte vähem kui 8m ja kuni liiklusmärkideni 164 ja 361 mitte vähem kui 16m, kusjuures liiklusmärk 164 oli nähtav 21m kauguselt, s.o vahemaa politsei poolt peatatud sõiduki ja liiklusmärkide vahel oli suurem kui 5m. Kohus leiab, et politseisõiduk ja kontrollimiseks peatatud sõiduk asusid sõidutee servas selliselt, et ei varjanud ajutisi liikluskorraldusvahendeid ning hagejale pidid olema nähtavad vajalikku informatsiooni sisaldavad märgid, millest hageja pidi ka juhinduma. Seega ei ole tuvastatud, et politseisõiduk ja politsei poolt kontrollimiseks peatatud sõiduk oleks põhjustanud liiklusohtliku olukorra, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus ja hageja varale tekitati kahju. Et kohus ei tuvastanud seost kahju tekkimise ja kostja II tegevuse vahel (põhjuslikku seost), ei pea kohus andma hinnangut kostja II süü osas. Kuna kohus ei tuvastanud kostja II tegevust või tegevusetust, mis viiks hagejale kahju tekkimiseni, ei pea kohus andma hinnangut kostja II vastuväitele, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja enda hooletu käitumine. Kohtu järeldus Kohus tuvastas, et kostja I ei vastuta kahju eest, mis tekkis hagejale 02. jaanuaril 2007 toimunud liiklusõnnetuse läbi. Lähtuvalt VÕS § 1043, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus tuvastas, et puudus põhjuslik seos kostja II tegevuse ja hagejale 02. jaanuaril 2007 toimunud liiklusõnnetuse läbi kahju tekkimise vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt, isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 20(22)