Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja
23.november 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
koht Tsiviilasja number
2-11-43176
Tsiviilasi
P. S. M. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: P. S. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx xxx xx-x xxxxx; e-posti aadress) Puudutatud isikud: Kohtutäitur Aive Kolsar (asukoht Aasa 5-10 Põlva; e-post: [email protected]) OÜ xxxxxxx (registrikood xxxxxxxx; asukoht xxx–xxxxxx xx-xxx xxxxxxx; e-post:)
esindajad
Kirjalik menetlus
Avaldus jätta läbi vaatamata. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Avaldaja nõue ja põhjendused P. S. M. esitas 09.09.2011.a. Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale. Kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja 05.08. 2011.a. oma Swedbankis olevat arveldusarvet kasutada soovides teada, et see on kohtutäitur Aive Kolsari poolt
arestitud. Kaebaja e-kirjaga 17.08.2011.a. saadetud järelepärimisele vastas kohtutäitur 19.08.2011.a., et kaebaja suhtes on algatatud täitemenetlus Põlva Maakohtu 10.10.2000.a. otsuse (jõustus 24.10.2000.a.) tsiviilasjas nr.2-268/2000 alusel võlgnevuse 73102,55 krooni sissenõudmiseks, millisele summale lisandus veel kohtutäituri tasu 2100 krooni ning käibemaks 420 krooni. Kaebuse esitaja andis kohtutäiturile põhjaliku selgituse Põlva Maakohtu 10.10.2000.a. otsusega tsiviilasjas nr.2-268/2000 välja mõistetud võlasumma tasumise kohta, mille tulemusena kohtutäitur teatas e-kirjaga 22.08.2011.a., et vabastas arveldusarve arestist. 24.08.2011.a. andis kohtutäitur e-kirjaga kaebajale teada, et täitmisele kuuluv võlg eelnimetatud kohtuotsuse alusel on 298,25 eurot, mõni aeg hiljem muutis kohtutäitur võlasumma 292,48 euroks. Kaebajale teadaolevalt on Põlva Maakohtu 10.10.2000.a. otsusega tsiviilasjas nr.2-268/2000 kaebajalt välja mõistetud summad tasutud täies ulatuses. Kaebaja esitas kohtutäiturile 26.08.2011.a. taotluse aegumise kohaldamiseks Põlva Maakohtu 10.10.2000.a. otsusega tsiviilasjas nr.2-268/2000 kaebajalt välja mõistetud võlgnevuse sissenõudmise osas ning selleks puhuks algatatud täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur teatas oma kirjaga 31.08.2011.a., et taotlus jääb rahuldamata. Kaebaja esitas kohtutäiturile 02.09.2011.a. kaebuse tema tegevuse kohta, mis seisnes selles, et ta jättis kohaldamata aegumise Põlva Maakohtu 10.10.2000.a. otsusega tsiviilasjas nr.2268/2000 kaebajalt välja mõistetud võlgnevuse sissenõudmise osas ning jättis lõpetamata selleks puhuks algatatud täitemenetluse. Samal päeval vastas kohtutäitur e-kirja teel, et jätab kaebuse rahuldamata, aegumise kohaldamata ning täitemenetluse lõpetamata. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäituri poolt aegumise kohaldamata jätmine ning täitemenetluse lõpetamata jätmine on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Kaebaja on seisukohal, et täitetoimingud Põlva Maakohtu 10.10.2000.a. otsuse nr.2-268/2000 alusel on aegunud, mistõttu täitemenetlus selle võlgnevuse sissenõudmiseks kuulub lõpetamisele. TsÜS (redaktsioon, mis kehtis 24.10.2000.a. ) § 123 lg 1 alusel on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat; aegumistähtaja alguseks on kohtuotsuse jõustumine. TsÜS (kehtiv redaktsioon ) § 157 lg 1 alusel jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS (kehtiv redaktsioon) § 157 lg 2 alusel nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. VÕSRS (kehtiv redaktsioon ) § 9 lg 1 alusel kohaldatakse aegumise algusele enne 01.07.2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud enne 01.07.2002.a. Järelikult Põlva Maakohtu 10.10.2000.a. otsusega tsiviilasjas nr.2-268/2000 (jõustus 24.10.2000.a.) välja mõistetud võlgnevuse sissenõudmise aegumistähtaeg algas 25.10.2000.a.; aegumistähtajaks oli 10 aastat; aegumistähtaeg lõppes 15.10.2010.a. TsÜS § 143 nõuete täitmiseks taotles kaebaja aegumise kohaldamist kohtutäiturile saadetud taotluses 26.08.2011.a. Tuginedes täitemenetluse seadustiku §-dest 218 lg 1 ja 2; 48 p 4 palub kaebuse esitaja kohaldada aegumist Põlva Maakohtu 10.10.2000.a. otsusega tsiviilasjas nr.2-268/2000 välja mõistetud võlgnevuse sissenõudmisel ning määrata sundtäitmise lõpetamine Põlva kohtutäitur Aive Kolsar menetluses olevas täiteasjas nr.170/2001/28. Puudutatud isikute seisukoht Puudutatud isik ( täitemenetluses sissenõudja) OÜ xxxxxxx on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha ( tl 35-36), milles palutakse kaebus jätta rahuldamata. Täitemenetlus algatati avaldaja suhtes 27.10.2000.a. Seega kohaldab aegumisele enne 01.07.2002 kehtinud seadus. Puudutatud isik on seisukohal, et nii kaebuse esitaja kui kohtutäitur on põhjendamatult on tähelepanuta jätnud 2000.a. kehtinud TsÜS § 123 lg 2, mille kohaselt täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkes. Avaldaja ei ole nimetatud sättele tuginenud, samuti pole nimetatud sättele tähelepanu pööranud kohtutäitur. 27.10.2000.a. algatati avaldaja suhtes
2 (5)
täitemenetlus, seega aegumine katkes alates 27.10.2000.a. Seega ei saa kaebuse esitaja väita, et aegumine hakkas kulgema 24.10.2000.a. ning kohtuotsusest tulenev nõue aegunud. Ka on asjas tõendatud, et võlgnik on osa nõuet tasunud. 24.10.2000.a. kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 4 kohaselt aegumistähtaja kulg katkes kohustatud isiku poolt võla tunnistamist tõendava teo tegemist. Seega ei saa puudutatud isiku arvates aegumist kohaldada ka TsÜS § 121 lg 1 p 4 alusel ning taotlus aegumise kohaldamiseks on alusetu. Puudutatud isik on seisukohal, et isegi kui käesolevas vaidluses kuuluksid kohaldamisele käesoleval ajal kehtiva TsÜS sätted, siis ikkagi ei saaks aegumist kohaldada. Kuna avaldaja on osa võlast tasunud, on aegumine TsÜS §-st 158 lg 1 ja 2 tulenevalt katkenud. Kohtutäitur Aive Kolsar on esitanud kirjaliku seisukoha ( tl 40-41), milles leitakse esmalt, et võlgniku P. S. M. poolt esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Avaldaja ei ole läbinud TMS §-s 218 lg 1 ettenähtud kohustuslikku kohtueelse menetluse korda, milleks on kaebuse esitamine kohtutäiturile. Kui kohus ei jäta kaebust eespoolnimetatud põhjusel läbi vaatamata, tuleb kaebus kohtutäituri hinnangul jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevusele ei ole võimalik lahendada aegumise küsimust. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Sundtäitmisele esitanud nõuete täitmise aegumise kohaldamist kohtutäituri poolt reguleerivad TMS §-d 202, 207 ja 210. Nimetatud sätetest nähtub, et kohtutäituri pädevusse kuulub aegumise kohaldamise lahendamine väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvide, kriminaalasjas rahaliste karistuste ja varaliste karistuste ning muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete osas vastavalt nende nõuete alusel alustatud täitemenetluse lõpetamise otsustamine. Käesolevas asjas on tegemist tsiviilnõude täitmisega, mille osas kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1. Aegumise kohaldamise otsustamine on materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel. Tallinna Ringkonnakohus on oma 23.09.2011.a lahendis nr 1-11-8999 asunud seisukohale, et aegumisele tuginemiseks peab võlgnik esitama TMS § 221 järgi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Täiteasja nr 170/2001/28 täitetoimikust nähtuvalt on P. S. M. suhtes täitemenetlus alustatud Põlva Maakohtu Täitevosakonnas 02.11.2000.a. Põlva Maakohtu 10.10.2000.a otsuse nr 2268 alusel võlgnevuse 73 102,55 krooni nõudes AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks. Kohtuotsus on jõustunud 24.10.2000.a. Võlgnikule on 09.11.2000.a väljastatud täitekutse. AS Eesti Maapank (pankrotis) nõude tagatiseks oli panditud xxxx xxxxxx kuuluv korter asukohaga xxxxxxxxx x-xx Põlva. 01.02.2001.a arestis Põlva Maakohtu täitevosakonna kohtutäitur Aive Kolsar korteri. Seoses tsiviiltäitereformiga on täitetoimik antud üle kohtutäitur Aive Kolsar menetlusse 09.03.2001.a. 26.03.2001.a on väljastatud võlgnikule täitekutse. 04.03.2022.a. toimus xxxx xxxxxx korteri enampakkumine. Ajavahemikul 13.03.2002 - 01.11.2002.a toimus enampakkumise vaidemenetlus. Enampakkumine tühistati ning enampakkumise tulemist nõuet ei rahuldatud. 26.11.2002.a teavitas sissenõudja AS Eesti Maapank (pankrotis) kohtutäiturit, et võla katteks on laekunud 35 000 krooni ning nõude jääk seisuga 26.11.2002.a on 17 231.75 krooni. 30.12.2004.a on sissenõudja AS Eesti Maapank (pankrotis) teavitanud nõude loovutamisest ning uueks sissenõudjaks on O. T. I. (registrikood xxxxxxxx). 11.01.2005.a on sissenõudja O. T. I. edastanud teatise nõude omandamise ja sissenõudja asendamise kohta.05.08.2009.a omandas nõude OÜ xxxxxxx. 05.08.2011.a arestis kohtutäitur Aive Kolsar võlgniku pangakontod.
3 (5)
19.08.2011.a esitas võlgnik teabenõude, milles väitis, et on kogu nõude täitnud. Teabenõudele vastas kohtutäitur 19.08.2011.a. selgitades võlgnikule täitemenetluse kulgu ja kinnitades, et võla jääk on 01.08.2011.a. seisuga 1262,36 eurot. 22.08.2011.a kinnitas sissenõudja OÜ xxxxxxx kohtutäiturile, et nõude jääk nõude ülevõtmise hetkel oli 411,06 eurot ja peale viimase nädala laekumisi 194,63 eurot. 24.08.2011.a on kohtutäitur edastanud võlgnikule veelkordse selgituse täitemenetluse kulu ja nõude jäägi kohta. 26.08.2011.a esitas võlgnik taotluse aegumise kohaldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. 31.08.2011.a vastas kohtutäitur avaldajale, et nõue ei ole aegunud ja avaldus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. 02.09.2011.a esitas P. S. M. uue taotluse aegumise kohaldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. 02.09.2011.a elektronkirjas avaldajale teatab kohtutäitur, et jääb 31.08.2011.a vastuskirjas esitatud seisukoha juurde. Peale seda on P. S. M. esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale maakohtule. Õige on kohtutäituri seisukoht, et täitemenetluse seadustikus on ette nähtud kohtutäituri tegevuse peale esitatavate kaebuse kohtueelne menetlus. Sellist kohtueelset menetlust reguleerivad TMS § 217 sätted, mille kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kaebuse kohtutäiturile. TMS § 218 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Küll aga ei nõustu kohus kohtutäituri seisukohaga, et P. S. M. poleks antud juhul kohtueelse menetluse korda järginud. Avaldaja esitas 26.08.2011.a taotluse aegumise kohaldamiseks ning täitemenetluse lõpetamiseks, mille kohtutäitur oma 31.08.2011.a. kirjaga jättis rahuldamata. Kohtu hinnangul on avaldaja 02.09.2011.a esitatud taotluse näol sisuliselt tegemist juba kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, kuigi see pole kaebusena pealkirjastatud. Avaldaja on selgesõnaliselt väljendanud oma mittenõustumist kohtutäituri seisukohtadega ning taotlenud veelkordselt aegumise kohaldamist ning täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja on muuhulgas viidanud ka TsMS § 218 lg 1 sätetele, mis samuti viitab tema soovile kohtutäituri tegevust vaidlustada. Vastuseks avaldaja viimasele pöördumisele on kohtutäitur teatanud, et jääb oma varasema seisukoha juurde. Sisuliselt on tegemist kohtutäituri otsustusega jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Asjaolu, et kohtutäitur ei ole ühtegi oma otsustust vormistanud kohtutäituri otsusena, ei saa kohtu arvates iseenesest takistada avaldajal kohtusse pöördumist. Oluline on asjas see, et avaldaja on pöördunud kohtutäituri poole taotlusega lahendada teatav täitemenetluse küsimus, kohtutäitur on selle avalduse läbi vaadanud ja teinud sisulise otsustuse avaldaja taotlus jätta rahuldamata. Eeltoodu võimaldab asuda seisukohale, et avaldaja on läbinud TMS § 217 lg-s 1 ettenähtud kohtueelse menetluse. Kohtu arvates on avaldaja teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Seetõttu kohus leiab, et puudub alus P. S. M. avaldust jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata põhjusel, et läbimata on kohustuslik kohtueelse menetluse kord. Kohus nõustub kohtutäituri poolt kohtule avaldatud seisukohaga, et avaldaja poolt tõstatatud küsimus täiteasjas nr 170/2001/28 toimuva täitemenetluse lõpetamisest otsuse täitmise aegumise tõttu on sisuliselt materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel. Avaldaja kui puudutatud isikud on õigesti olnud seisukohal, et nõude aegumise üle otsustamisel tuleb lähtuda TsÜS ja VÕSRakS vastavatest sätetest. Seda ei saa aga teha täitemenetluse raames või kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust läbi vaadates. Erinevalt kriminaalmenetluses rahalise või varalise karistuse või väärteomenetluses rahatrahvi või süüteomenetlustes muude avalik-õiguslike nõuete osas toimuvast täitemenetlustest ei kuulu tsiviilõigusliku nõude täitmise aegumise üle otsustamine kohtutäituri pädevusse. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sellise nõude täitmise aegumisele tuginemiseks peab võlgnik esitama TMS § 221 alusel sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise
4 (5)
hagi. TMS § 221 lg-s 1 on sätestatud lahtine loetelu alustest, millega võlgnik võib põhjendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mistõttu on võimalikud ka selles sättes nimetamata alused. TMS § 221 lg 3 kohaselt sellise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on sellekohane kohtulahend TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldaja esitatud kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei ole kohane õiguskaitsevahend, kuna sellega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu kohus leiab, et P. S. M. avaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui sellega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS §-st 477 lg 1 kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest, mis reguleerivad hagi läbivaatamata jätmist. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotamist hagita menetluses reguleerib TsMS § 172, kuid viimases puuduvad sätted menetluskulude jaotamise kohta juhul, kui hagita menetluses jäetakse avaldus läbi vaatamata. Tuginedes TsMS §-le 477 lg 1 saab kohtu arvates käesoleval juhul juhinduda ka TsMS § 168 sätetest, mis reguleerivad menetluskulude jaotust hagimenetluses, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohtu arvates ei esine käesoleval juhul TsMS §-s 168 lg 3-5 märgitud asjaolusid, mistõttu kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad puudutatud isikud nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Menetluskuludeks käesolevas asjas on ilmselt eelkõige avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot. Kohus juhib siinkohal avaldaja tähelepanu TsMS §-le 150 lg 1 p 3, mille kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud samas loetletud juhtudel. Kohtu arvates ei esine käesoleval juhul TsMS §-s 150 lg 1 p 3 loetletud riigilõivu tagastamist välistavaid asjaolusid. Avaldaja soovil saab tasutud riigilõivu peale käesoleva määruse jõustumist tagastada. Selleks tuleb avaldajal kohtule esitada riigilõivu tagastamise avaldus, milles kindlasti ära näidata konto number, kuhu tagastatav riigilõiv kanda.
Kohtunik Rita Kulberg
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.