Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-56-12 Tartu, 17. mai 2012. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi Korteriühistu Salme 24 vastu 3010 euro 8 sendi (47 097 krooni 52 sendi) ja lisanduva viivise saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-34126 Korteriühistu Salme 24 kassatsioonkaebus 4102 eurot 81 senti (64 195 krooni 4 senti) Hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826), esindaja vandeadvokaat Triin Raudsepp Kostja Korteriühistu Salme 24 (registrikood 80129268), esindaja vandeadvokaat Marina Valge 23. aprill 2012. a, kirjalik menetlus
1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2011. a otsuse (tsiviilasi nr 2-09-34126) põhjendusi. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Arvata riigituludesse Korteriühistu Salme 24 eest 19. detsembril 2011 tasutud kautsjon 30 (kolmkümmend) eurot 10 senti.
4.Mõista Korteriühistult Salme 24 riigituludesse 10 (kümme) eurot 93 senti. Raha tuleb maksta 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata rahalt maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Määrata asja hinnaks apellatsioonimenetluses 4102 (neli tuhat ükssada kaks) eurot 81 senti (64 195 krooni 4 senti).
6.Jätta rahuldamata vandeadvokaat Marina Valge riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Danske Bank A/S Eesti filiaal (hageja) esitas 16. juulil 2009 Tartu Maakohtusse hagi Korteriühistu Salme 24 (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 17 097 krooni 52 senti ja intressi 19 766 krooni 19 senti. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja viivise 16. juuli 2009. a seisuga 10 233 krooni 81 senti ja alates 17. juulist 2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni tasumata summalt 0,3% päevas. Hageja väitel sõlmisid hageja (õiguseellane AS Sampo Pank) ja kostja 11. juulil 2005 laenulepingu, mille alusel hageja laenas kostjale 18 758 eurot 7 senti (293 500 krooni) (laenuleping). Laen tuli graafiku järgi tagastada 25. juuniks 2020. Kostja nimel sõlmis lepingu Tõnis Tammekivi, kes oli kostja juhatuse liikmena kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register). Kostja
palvel sõlmiti 20. oktoobril 2006 ja 11. mail 2007 kokkulepped laenu põhiosa tagastamise maksepuhkuse kohta. Pärast maksepuhkust ei tagastanud kostja kokkulepitud graafiku järgi laenu põhiosa ega intressi. Hageja palus korduvalt, et kostja tasuks võla, kuid kostja ei ole seda teinud. Laenu tagasimaksmise ja maksepuhkuse palumisega on kostja laenulepingut tunnustanud. Samuti on kostja hallatavat hoonet laenulepingu alusel saadud rahaga remonditud. Kostjalt tuleb laenu põhiosa, tasumata intress ja viivis välja mõista.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja sai 2006. a suvel teada, et tema üldkoosoleku protokollis on liikmete allkirju võltsitud ja juhatuse liikmeks on valitud T. Tammekivi. Kostja liikmed pöördusid avaldusega politsei poole, kes algatas kriminaalasja. Katrin Vähi, kes oli 2006. a oktoobris kostja juhatuse liige, taotles hagejalt maksepuhkust kriminaalmenetluse alustamise tõttu. Kostja oli sunnitud tekkinud võla tasuma maksepuhkuse saamiseks. Teise maksepuhkuse võttis juhatuse liige Harri Varep samadel asjaoludel, et oodata ära kohtuotsus kriminaalasjas. Ükski kostja liige ei ole laenu võtmist heaks kiitnud. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostjateks peaksid olema T. Tammekivi ja Kersti Lõuk, kes panid hagejaga laenulepingut sõlmides toime kelmuse. Hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.
3.30. juulil 2009 tagas Tartu Maakohus hageja taotlusel hagi ja arestis hageja kasuks kostja arvelduskontod krediidiasutustes 47 097 krooni 52 sendi ulatuses.
4.Tartu Maakohus rahuldas 6. detsembri 2010. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 47 097 krooni 52 senti (põhivõla 17 097 krooni 52 senti, intressi 19 766 krooni 19 senti ja viivise 16. juuli 2009. a seisuga 10 233 krooni 81 senti) ja viivise 0,3% päevas 17 097 kroonilt 52 sendilt alates 17. juulist 2009 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 17 097 krooni 52 senti. Maakohus jättis kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o kostja arvelduskontodel 47 097 krooni 52 sendi arestimine. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Otsuse järgi sai kostja hagejalt laenu 18 758 eurot 7 senti (293 500 krooni). Laenu tagastamise tähtpäev oli 25. juuni 2020 ja laenu kasutamise eesmärk Tartus Salme 24 asuva elamu renoveerimine. EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU 10. märtsi 2008. a ekspertiisiakti järgi on Osaühing (OÜ) Grinbau teinud elamu renoveerimiseks töid 150 751 krooni 50 sendi eest. Tööde tegemist kinnitab ka asjaolu, et kostja arvelduskontolt tehti OÜ-le Grinbau väljamakseid. Registrikaardi väljatrükist nähtub, et laenulepingu sõlmimise ajal, s.o 11. juulil 2005 oli kostja juhatuse liige T. Tammekivi, kes sõlmis kostja nimel laenulepingu. Kostja on kohustust talunud ega ole midagi teinud, et tehingut tühistada. Laenu tagasi makstes ja maksepuhkust taotledes on kostja laenulepingut tunnistanud. Seega on tegemist taluvusvolitusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 mõttes. Tähtsust ei ole, et laen võidi anda kostjale tühise üldkoosoleku protokolli alusel. Laenulepingu järgi oli kostjal raha maksmise kohustus. Kostja ei ole tagastamata krediidisumma suurust vaidlustanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 17 097 krooni 52 senti ja intress 19 766 krooni 19 senti. Pooled leppisid laenulepingus kokku, et hageja võib nõuda nõuetekohaselt tasumata summalt iga maksmisega
viivitatud päeva eest viivist laenulepingu põhitingimustes fikseeritud määras. Laenulepingu põhitingimuste järgi on viivis 0,3% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja viivisenõue hagi esitamise seisuga on 10 354 krooni 85 senti. Kostja ei ole esitanud viivise määrale vastuväiteid. Nõutud viivis ei ole ebamõistlikult suur, sest see on põhinõudest väiksem ja vastab hageja õigustatud huvile. Hageja palus mõista kostjalt välja ka viivise 0,3% tagastamata krediidisummast päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel tuleb ka see nõue rahuldada, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa ulatuses.
5.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Hageja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 21. novembri 2011. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud kohtutes jättis ringkonnakohus kostja kanda. Otsuse järgi kohaldas maakohus õigesti menetlusnormi ja materiaalõiguse normi ning hindas õigesti tõendeid. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et T. Tammekivi võltsis kostja 11. märtsi 2005. a üldkoosoleku protokolli, millest nähtub, et kostja juhatuse liige Imre Vähi kutsuti tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti T. Tammekivi. Seetõttu tugines ringkonnakohus kostja väitele protokolli võltsituse kohta. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 1 järgi on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid kande tegemisest registris, juhatuse liikme kohta registrisse tehtud kanne on deklaratiivne. Lähtudes eeltoodust, ei olnud T. Tammekivil kostja esindamise õigust, sh õigust sõlmida kostja nimel laenulepingut. Tulenevalt TsÜS § 84 lg-st 1 ja § 129 lg-st 1 peaks kostja ka laenulepingu tühisuse korral saadud laenu tagastama alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja ei ole aga oma nõudes tehingu tühisusele tuginenud. Laenulepingu järgi on lepingu pooleks kostja ja asjaolu, et T. Tammekivi on sõlminud kostja nimel laenulepingu esindusõiguseta, ei muuda teda lepingu pooleks. Praegustel asjaoludel on talumisvolituse koosseis täidetud. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et laenuleping kehtib ja TsÜS § 118 lg 2 järgi ei ole tegemist tühise tehinguga. Asja materjalide järgi kanti laenusumma hageja kontole. Kuna üldkoosoleku otsus T. Tammekivi juhatuse liikmeks valimise kohta oli võltsitud, oli selle alusel tehtud kanne registris väär. 2005. a-l oli kostja seaduslikuks esindajaks juhatuse liige I. Vähi, kes pidi aru saama, et kostja nimel on elamu renoveerimiseks võetud laenu. Laenusumma kanti kostja kontole ja samalt kontolt maksti ka laenu tagasi. Kuna I. Vähi nägi elamu renoveerimist ega nõudnud tööde lõpetamist, nõustus ta kostja seadusliku esindajana sellega, et laenu kasutati elamu renoveerimiseks. Samuti on kostja seaduslikud esindajad sõlminud laenulepingu muudatused ja sellega möönnud, et leping on sõlmitud kostja huvides. Kostja esitatud asjaolud ei tõenda hageja käitumist hea usu põhimõtte vastaselt. Lepingu täitmise nõue ei saa olla hea usu põhimõttega vastuolus. Kuna pooled ei vaidle hageja nõutud summade suuruse üle, ei kontrolli ringkonnakohus nende õigsust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja väitel kohaldasid kohtud vääralt TsÜS § 118 lg-t 2, sest laenulepingu sõlmimise ajal ei teadnud kostja ega pidanudki teadma, et tundmatu isik tegutseb tema nimel võltsitud protokolli alusel esindajana. TsÜS § 118 lg 2 järgsed eeldused peavad olema täidetud tehingu tegemise ajal. Seetõttu ei ole õige ringkonnakohtu seisukoht, et kuna kostja talus 2006. a-l ehitustegevust, maksis osa laenu tagasi ja taotles maksepuhkust, oli 2005. a-l lepingut sõlmides olemas talumisvolitus. Volituse andmine saab kõne alla tulla äärmisel juhul üksnes edasiulatuvalt alates 2006. a-st. Seega on laenuleping tühine. Ringkonnakohus jättis hindamata kostja väite, et ta ei ole laenulepingu alusel raha saanud. Kostja ei saanud raha kasutada, kuna laenuraha kanti spetsiaalselt selleks tarbeks avatud kontole AS-is Sampo Pank. Ringkonnakohus leidis ennatlikult, et ehitustöid taludes pidi kostja olema teadlik laenu võtmisest, ning leidis paljasõnaliselt, et laenuleping sõlmiti kostja huvides, kuna kostja esindaja palus maksepuhkust, ega arvestanud seejuures kostja selgitusi maksepuhkuse põhjuste kohta.
8.Hageja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata.
9.Kostjat esindanud vandeadvokaat M. Valge esitas taotluse määrata kindlaks riigi õigusabi tasu suurus. Taotluse järgi kulus esindajal kostjale riigi õigusabi osutades kokku kümme pooltundi, mille eest on ette nähtud tasu koos käibemaksuga 191 eurot 76 senti. Kostja on kuluarvestusega nõustunud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada, kuid TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 2 alusel tuleb muuta selle otsuse põhjendusi. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
11.Kolleegium käsitab esmalt vaidluse eset ja lahendab kaebuse (I), seejärel aga käsitab menetlusega seotud küsimusi (II). I
12.Kohtud on tuvastanud järgmised olulised asjaolud: hageja sõlmis 11. juulil 2005 laenulepingu kostjaga, keda esindas sel ajal kostja juhatuse liikmena registrisse kantud T. Tammekivi; laenulepingu alusel anti kostjale laenuna 18 758 eurot 7 senti (293 500 krooni), raha on osaliselt tagastatud ja kaks korda on sõlmitud kokkulepe maksepuhkuse kohta; saadud raha on vähemalt osaliselt kasutatud kostja hallatava elamu remondiks; T. Tammekivi ei ole kehtivalt kostja juhatuse liikmeks valitud, st kanne registris T. Tammekivi kui kostja juhatuse liikme kohta oli ebaõige.
13.Kohtud on asja lahendamisel kohaldanud vääralt TsÜS § 118 lg-t 2. Need põhjendused tuleb ringkonnakohtu otsusest välja jätta ja asendada Riigikohtu põhjendustega.
14.Esindusõiguse võib TsÜS § 117 lg 2 järgi anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1
järgi suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 118 lg 2 nagu ka TsÜS § 118 tervikuna reguleerib üksnes volitust ehk tehingulist esindust ega puuduta juriidilise isiku kui seadusjärgse esindaja esindusõigust. Kuna T. Tammekivi esines laenulepingut kostja nimel allkirjastades kostja juhatuse liikmena, kellel on seadusjärgne esindusõigus, ei saa asjas kohaldada TsÜS § 118.
15.Korteriühistu esindamisele kehtivad korteriühistuseaduse § 1 lg 2 järgi mittetulundusühingute seaduse sätted. Mittetulundusühingu juhatuse igal liikmel on MTÜS § 27 lg 1 järgi õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama tuleneb juriidiliste isikute kohta üldiselt TsÜS § 34 lg 2 esimesest lausest. Kohtute tuvastatud asjaoludel ei olnud laenulepingu sõlmimisel kostjat juhatuse liikmena esindanud T. Tammekivi tegelikult juhatuse liikmeks saanud. Seega ei saanud tal olla üldistel alustel ka kostja esindamise õigust.
16.Siiski on asjas keskse tähtsusega see, et T. Tammekivi oli kostja juhatuse liikmena (ja seega esindajana) kantud registrisse. Registrikanne kehtib MTÜS § 80 lg 2 esimese lause järgi aga kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seega võis hageja laenulepingu sõlmimisel usaldada registrikannet T. Tammekivi esindusõiguse kohta. Kostja ei ole väitnud, et hageja teadnuks või pidanuks laenulepingu sõlmimisel teadma, et T. Tammekivi ei ole tegelikult kostja juhatuse liige. Samuti ei ole pooled väitnud, et registrisse olnuks T. Tammkivi esindusõiguse kohta kantud piiranguid, mida sinna saab kanda MTÜS § 27 lg 2 järgi ühise esinduse kohta (ja lg 4 järgi kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise kohta). Kuigi juhatuse liikmed on mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel MTÜS § 27 lg 3 järgi kohustatud mittetulundusühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid, ei kehti selline esindusõiguse piiramine kolmandate isikute kohta. Seetõttu sõlmis T. Tammekivi tuvastatud asjaoludel laenulepingu kostja nimel kehtivalt, st tema toimingud seovad registrikandele tuginedes kostjat (registrikanne asendab esindusõigust). Kolleegiumi põhjendused asendavad selles osas ringkonnakohtu põhjendusi.
17.Muud kassatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale, mistõttu kolleegium ei pea vajalikuks neile vastata. Hageja nõude arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud ega ole taotlenud ka viivise alandamist. Kolleegium märgib, et esitatud asjaoludel võib kostjal olla kahju hüvitamise nõue T. Tammekivi vastu. See ei muuda riskijaotust registris juhatuse liikme kohta tehtud kannete osas. II
18.Kolleegium märgib, et asja hind apellatsiooniastmes on TsMS § 137 lg-t 4 arvestamata määratud valesti ja seda tuleb TsMS § 137 lg 11 alusel muuta (vt ka nt Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p-d 80-81). Hageja palus 16. juulil 2009 esitatud hagis mõista kostjalt välja põhivõla 17 097 krooni 52 senti ja intressi 19 766 krooni 19 senti, samuti viivise 16. juuli 2009. a seisuga 10 233 krooni 81 senti ning
alates 17. juulist 2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni õigel ajal tasumata summalt viivise 0,3% päevas. Lähtudes TsMS §-st 123, § 124 lg 1 esimesest lausest ja § 133 lg-test 1 ja 2, oli asja hind maakohtus 30 000 krooni (1917 eurot 35 senti) (hõlmates põhinõuet ja kõrvalnõudeid seda ületavas osas), nagu märkis hagis õigesti ka hageja (I kd, tl 8) ja otsuses maakohus. Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna (sh kõrvalnõuete osas), moodustavad asja hinna apellatsioonimenetluses TsMS § 137 lg-st 4 tulenevalt hageja põhinõue ja kõrvalnõuded arvestatuna maakohtu otsuse tegemise, s.o 6. detsembri 2010. a seisuga. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 47 097 krooni 52 senti (põhivõla 17 097 krooni 52 senti, intressi 19 766 krooni 19 senti ja viivise 16. juuli 2009. a seisuga 10 233 krooni 81 senti), kuid lisaks ka viivise 0,3% päevas 17 097 kroonilt 52 sendilt alates 17. juulist 2009 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 17 097 krooni 52 senti. Seega lisandub apellatsioonimenetluses asja hinda arvestades 47 097 kroonile 52 sendile viivis 17. juulist 2009 kuni 6. detsembrini 2010, s.o 51 krooni 29 senti päevas ehk kokku 508 päeva eest 26 055 krooni 32 senti, millest lähtuvalt maakohtu otsuses tehtud piirangust saab arvestada 17 097 krooni 52 senti. Eeltoodut arvestades on asja hind apellatsioonimenetluses 64 195 krooni 4 senti (4102 eurot 81 senti), mitte ringkonnakohtu otsuses märgitud 47 097 krooni 52 senti (3010 eurot 8 senti).
19.Lähtudes TsMS § 137 lg-test 1 ja 4 ning arvestades maakohtu seatud piirangut viivise arvestamisel, on asja hind kassatsioonimenetluses sama mis apellatsioonimenetluses, s.o 64 195 krooni 4 senti (4102 eurot 81 senti). Tulenevalt sellest on kostja tasunud ka ettenähtust vähem kautsjonit. Kostja tasus 30 eurot 10 senti (II kd, tl 59), kuid TsMS § 140 lg 2 järgi tuli tasuda kautsjonit 41 eurot 3 senti. Seega tasus kostja kautsjoni vähem 10 eurot 93 senti, mis tuleb temalt TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista. Raha võib maksta kautsjoni tasumiseks ette nähtud kontole. Tasumisega viivitamisel tuleb maksta TsMS § 179 lg 9 esimese lause järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juba tasutud kautsjon arvatakse kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel samuti riigituludesse.
20.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
21.Kolleegium näeb olulist probleemi selles, kas M. Valgel on õigus praeguses asjas kostjat esindada, eelkõige esindada teda riigi õigusabi korras. M. Valge on kohtumenetluses esinenud läbivalt kostja esindajana riigi õigusabi korras. Seejuures ei ole menetluses tehtud määrust kostjale riigi õigusabi andmise kohta tsiviilkohtumenetluses. Toimikust nähtuvalt on nii maa- kui ka ringkonnakohus aktsepteerinud M. Valge esindust talle riigi õigusabi tasu kindlaks määrates (vt I kd, tl 176-177; II kd, tl 43), lähtudes kriminaalmenetluses kostjale kannatanuna riigi õigusabi määramise 9. oktoobri 2009. a määrusest (I kd, tl 95-96), tuginedes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg-le 1.
Kolleegiumi arvates on kohtud tõlgendanud RÕS § 17 lg-t 1 vääralt. Viidatud säte näeb küll mh ette võimaluse, et kriminaalmenetluses isikule antud riigi õigusabi säilitatakse ka sellele järgnevas tsiviilkohtumenetluses, kuid seda üksnes juhul, kui tegemist on asja ülekandumisega, st kui isik jätkab muus menetluses sisuliselt samas rollis. Kostja osales kriminaalmenetluses T. Tammekivi jt suhtes kannatanuna, st ülekandumiseks saaks pidada tema hagi esitamist T. Tammekivi vastu. Praegusel juhul on aga tegemist hagiga kostja enda vastu, kohustamaks viimast laenulepingut täitma. Seetõttu ei ole tegu asja ülekandumisega RÕS § 17 lg 1 mõttes.
22.Lisaks välistab kostjale riigi õigusabi andmise see, et esitatud asjaoludel ei ole kostja kui juriidilise isiku näol tegemist isikuga, kellel oleks RÕS §-st 6 ja TsMS §-st 183 tulenevalt õigus riigi õigusabi saada. Korteriühistu tegevusest tulenevate nõuete menetlemist ei saa vähemalt üldjuhul pidada hõlmatuks RÕS § 6 lg-ga 3 ega TsMS § 183 lg-ga 1. Kostja ei ole põhistanud, et ta oleks kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja või oleks sellega võrdsustatud mittetulundusühing, ega seda, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks.
23.Eelneva põhjal (vt otsuse p-d 21 ja 22) saab asuda seisukohale, et M. Valgel ei ole olnud kostja esindamise õigust riigi õigusabi korras. Eelkirjeldatud erandlikel asjaoludel (õigusabi määramine kriminaalmenetluses, edasine ekslik esindusõiguse aktsepteerimine kahes kohtuastmes) on kolleegiumi arvates teda siiski võimalik lugeda kostja lepinguliseks esindajaks kassatsioonimenetluses. Kostja on M. Valge esindust menetluses talunud ja on pealegi Riigikohtule M. Valge esindusõigust kinnitanud (II kd, tl 64) ja sellega sisuliselt esinduse TsMS § 227 lg 7 mõttes heaks kiitnud. Kuna M. Valge ei ole kostjale riigi õigusabi osutanud advokaat, jääb rahuldamata tema taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu suurus. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.