Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
21.november 2011, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-49450
Tsiviilasi
AAkaebus Tallinna kohtukohtutäitur Kristiina Feinmani 04.10.2011 otsusele täiteasjas Avaldaja (võlgnik): AA(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja esindaja: vandeadvokaadi abi Rait Sarjas (Advokaadibüroo Küllike Namm, Raekoja plats 20, 51004 Tartu; [email protected]) Puudutatud isik I: Tallinna kohtukohtutäitur Kristiina Feinman (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn; [email protected]) Puudutatud isik II (sissenõudja): OÜ WSE (registrikood XXX, XXX) Puudutatud isiku II esindaja: Oliver Ennok ([email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kohtumääruse resolutsioon
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue
Kohtule esitatud kaebuse kohaselt mõistis kohtukohtutäitur 13.09.2011 täitekulu väljamõistmise otsusega avaldajalt välja täitekulu toimikust ärakirja tegemise eest. Otsuse põhjenduse kohaselt on täitemenetluse kuluks täiteasja toimiku ärakirja valmistamine Harju Maakohtu 09.09.2011 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-11-38952. Täitekulude väljamõistmise aluseks nähtuvalt otsusest olid TMS §-d 37 ja 38. Kohtukohtutäitur mõistis avaldajalt välja täitekulu 111.97 eurot (sh käibemaks 20% 18.66 eurot). Avaldaja arvates on otsus vastuolus TMS ja TsMS-ga, mistõttu vaidlustas avaldaja kohtutäituri 13.09.2011 otsuse. 04.10.2011 otsusega jättis kohtukohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtukohtutäituri otsusega mittenõustumise tõttu esitas avaldaja kaebuse kohtule. Antud juhul soovib kohtukohtutäitur avaldajalt mitte täitekulude, vaid kohtus kantavate menetluskulude hüvitamist. TMS § 37 lg 1 sätestab täitekulude koosseisu. Vaidlustatud otsuses on kohtukohtutäitur toonud täitekulu väljamõistmise aluseks tsiviilasjas nr 2-11-38952 Harju Maakohtu poolt 09.09.2011 tehtud kohtumääruse. Õige on iseenesest kohtutäituri väide, et nimetatud tsiviilasja esemeks on täitemenetlusest tulenev nõue tühistada kohtukohtutäituri otsus, ent väär on seisukoht, et kuna tsiviilasjas lahendatakse täitemenetluse läbiviimise käigus esitatud kaebust, on ka kohtumenetluse näol tegemist täitemenetlusega. Vaidlus poolte vahel on kohtu menetluses, mis päädib kohtulahendiga ning lahendis, milliseks antud juhul on määrus, otsustab kohus muuhulgas ka menetluskulude jaotuse vastavalt TsMS regulatsioonile. Seega ei ole antud juhul pädevaks organiks, kes kulude kandmise üle otsustab, mitte kohtukohtutäitur, vaid kohus. Kohtutäitur asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et toimikust ärakirjade tegemise eest nõutav kulu on menetluskulu TsMS § 143 p 41 mõttes. Kohtukohtutäituri poolt viidatud norm ei ole antud juhul aluseks, mis võimaldab toimikust ärakirja tegemist lugeda menetluskuluks. TsMS § 143 p 41 käsitleb menetlusdokumentide väljastamiseks tehtavaid kulutusi. Kaebuse esitaja leiab, et viidatud säte käsitleb olukorda, kus menetlusosaline soovib mõne toimikus oleva menetlusdokumendiga tutvuda, taotledes selleks dokumendi väljastamist. Juhul, kui menetlusosalisel tuleb dokumendi väljastamise eest tasuda, siis on võimalik need kulud menetluse positiivse lõppemise korral teiselt poolelt sisse nõuda kui kohtukulu. Kohtutäitur saab menetluse lõppedes kaebuse rahuldamata jätmisega ärakirjade tegemise kulusid nõuda TsMS § 144 p 2 alusel. Toimikust koopiate tegemise näol on tegemist TsMS § 144 p-s 2 märgitud muude kuludega. Vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on viidanud väärale alusele, on kohtutäitur kaebuses väljendatud seisukohaga üheselt omaks võtnud, et tegemist on menetluskuluga. Kohtukohtutäiturile ei ole antud seaduse alusel õigust nõuda kohtumenetluse kulude hüvitamist, selle välistab TMS § 37 lg 2. Erinevalt TsMS § 175 lg-s 31 toodud erisusest menetluskulude hüvitamise nõude esitamisel (kohtukohtutäituri puhul on välistatud lepingulise esindajale tehtud õigusabikulude hüvitamine) ei piira täitetoimikust ärakirjade tegemise kulude kui kohtuväliste kulude hüvitamist ükski tsiviilkohtumenetluse seadustikus toodud norm. Seetõttu on kohtutäituril õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kohtule üldises korras. Kuna kohtukohtutäituril puudub pädevus kohtus kantavate menetluskulude sissenõudmiseks ilma kohtulahendita, kohtulahendit aga käesolevas asjas tehtud ei ole, taotleb avaldaja kohtutäituri 04.10.2011 otsuse tühistamist ja menetluskulude jätmist kohtutäituri kanda. Puudutatud isiku I (kohtukohtutäituri) vastuväited
4.08.2011 otsusega jättis kohtukohtutäitur avaldaja 28.07.2011 esitatud kaebuse rahuldamata. 19.08.2011 esitas võlgnik Harju Maakohtule kaebuse kohtukohtutäituri 4.08.2011 otsuse peale. Harju Maakohus võttis võlgniku kaebuse menetlusse ja kohustas kohtukohtutäiturit esitama kohtule täiteasjas koostatud täitetoimiku ärakirja. Ärakirja tegemise tõttu koostas kohtukohtutäitur 13.09.2011 täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõistis võlgnikult välja täitekulu toimikust ärakirja tegemise eest KTS § 42 sätestatud määras – A4 formaadis lehekülje eest 0,31 eurot, millele lisandub käibemaks. Täitekulu otsusega mõistis kohtukohtutäitur võlgnikult välja kokku 111,97 eurot (sh käibemaks). 4.10.2011 otsusega jättis kohtukohtutäitur võlgniku 26.09.2011 esitatud kaebuse kohtukohtutäituri tegevuse peale rahuldamata. Kaebuse esitaja taotles 13.09.2011 täitekulu väljamõistmise otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohtukohtutäitur on seisukohal, et 13.09.2011 täitekulu väljamõistmise otsuse on õiguspärane ja palub kohtul jätta võlgniku kaebus rahuldamata. KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtukohtutäituri ametitoiming tasuline. TMS § 37 lg 1 p 2 kohaselt on täitekuluks kohtukohtutäituri poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, muuhulgas täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud. Täitekulud kannab võlgnik (TMS § 38 lg 1). Täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtukohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse (TMS § 38 lg 2). Kohtutäituril on õigus võlgnikult välja mõista täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Vajalikud kulutused võivad seisneda nii kohtukohtutäituri, sissenõudja kui kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist tehtud kulutustes, olenemata sellest, mille tõttu kulud on tekkinud. See, kas kulutused on „vajalikud“ olenevad konkreetsetest elulistest asjaoludest, TMS § 37 lg 1 loetelu on näitlik. Täitekulude väljamõistmise otsuse õiguspärasust tuleb hinnata TMS pinnalt. See, millistena need TsMS järgi kvalifitseerida, ei ole antud vaidluse lahendamiseks oluline. TMS § 37 lg 2 kohaselt otsustab menetluskulude kandmise kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras (TsMS § 172 lg 1, § 173 lg 1, 3, § 174 lg 1). 9.09.2011 määrusega kohustas Harju Maakohus kohtukohtutäiturit kohtule tegema ärakirja täitetoimikust. Seega on tegemist täitemenetlusega seotud vajaliku kulutusega. Vastavalt täitemenetluse seadustikule kannab täitekulud võlgnik kohtukohtutäituri poolt koostatud täitekulude väljamõistmise otsuse alusel. Kohus otsustab menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. Kui kohus jätab menetluskulud kohtukohtutäituri kanda, on võlgnikul õigus nõuda seaduses sätestatud ulatuses kohtumenetluse tõttu tekkinud kulude rahalist kindlaksmääramist kohtult. Hüvitatavate kulutuste hulka saab kuuluda ka kõnesoleva täitekulude otsuse alusel tasutud summa. Täitekulude otsus ise on sellisel juhul menetluskulusid tõendav dokument. Juhindudes TMS § 37 lg 1,2, § 38 lg 1, KM § 62 lg 1, TsMS § 172 lg 1, § 173 lg 1,3, § 174 lg 1, § 403 lg 1, § 475 lg 1 p 15, § 477 lg 1 taotleb puudutatud isik I kaebuse rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist avaldaja kanda. Puudutatud isik II (sissenõudja) vastust ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ja kohtukohtutäituri vastusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtukohtutäitur Kristiina Feinmani 04.10.2011 otsusele tuleb rahuldada ning kohtutäituri otsus tühistada.
Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja poolt esitatud kaebuse lahendamiseks peab kohus võtma seisukoha selles, kas avaldajalt väljamõistetud täitetoimiku ärakirja tegemise tasu on täitekulu TMS mõistes või menetluskulu TsMS mõistes. 09.09.2011 määrusega võttis Harju Maakohus menetlusse AAkaebuse Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani 04.08.2011 otsusele täiteasjas . Määruse resolutsiooni p-ga 5 kohustas kohus kohtutäitur Kristiina Feinmanit esitama kohtule täitetoimiku täiteasjas . Avaldaja kaebus on kohtu poolt lahendamata. TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekuludeks kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: 1) isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud; 2) täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; 3) arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud; 4) ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud; 5) täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud; 6) võlgniku sundtoomise kulud; 7) enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Vajalikeks kulutusteks ei loeta täitemenetluse alustamisel või menetluse käigus tekkinud õiguslike küsimuste lahendamiseks kohtutäituri või sissenõudja poolt kasutatud õigusabi kulusid. Samuti ei loeta vajalikeks kulutusteks kohtutäituri büroo majandamise kulusid. Sama paragrahvi 2.lõike järgi otsustab kohtus menetluskulude kandmise kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. TsMS § 143 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks muuhulgas dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud (p 2). Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-11-38952 täitetoimikust kohtu jaoks ärakirja tegemise kulu on menetluskuluks tsiviilasjas nr 2-11-38952 ja mitte täitekulu täiteasjas . Täitetoimikust ärakirja tegi kohtutäitur kohtu määruse alusel avaldaja kaebuse lahendamiseks kohtu poolt, mitte kohtutäituri poolt läbiviidava täitemenetluse tarbeks. TsMS § 172 lg 1 sätestab, kes hagita menetluses kannab menetluskulud ja põhimõtte, et mitme isiku osalemisel hagita menetluses võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Tsiviilasjas nr 2-11-38952 on kohtulahend tegemata, mistõttu kohus ei ole määranud, millise menetlusosalise kanda jäävad menetluskulud (TsMS § 172). Menetlusosaline, kelle menetluskulud jäetakse kohtulahendiga teise menetlusosalise (mitte tema enda) kanda, võib
seaduses sätestatud tähtaja jooksul (30 päeva kohtulahendi jõustumisest) esitada kohtule menetluskulude kindlaksmääramise nõude (TsMS § 174 lg 1). Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus rahuldada. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 tuleb käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta kohtutäituri kanda kuna avaldaja pidi esitama kohtule kaebuse kohtutäituri tegevusest tingituna. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on avaldajal õigus esitada 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule. Puudutatud isikul II menetluskulusid ei ole, kuna ta ei teinud menetluses mingeid toiminguid – ei vastanud avaldusele.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.