2.Tühistada Korteriühistu Olevi 30 juhatuse 06.03.2007 otsuse p 1, (millega otsustati kanalisatsioonipüstiku ummistuse põhjustanud krt 46 omanikult L. K.ilt nõuda 900 krooni kanalisatsiooni puhastamise ja diagnostika eest) ja 15.03.2007 otsus (millega kinnitati juhatuse 06.03.2007 otsus).
3.Hageja alternatiivne nõue vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata.
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.L. K. esitas 05.07.2007 Viru Maakohtule hagi KÜ Olevi 06.03.2007 otsuse tühistamiseks. Nimetatud otsusega tunnistati hageja süüdlaseks kanalisatsioonipüstaku ummistamises ja kohustati hagejat kandma ummistuse kõrvaldamisega seotud kulud summas 900 krooni. Hagiavalduses märgib hageja, et avastas 2006. aasta suvel kanalisatsiooni rikke ja informeeris sellest ühistu esimeest. Rikke tagajärjel toimus hageja korteris 2007. a veebruaris uputus, mille hageja hinnangul põhjustas krt 49 toimunud kanalisatsioonirike. Maja pööningult rikke põhjustaja kindlakstegemiseks teostatud diagnostikaseadme ekraanilt oli näha mingi ese, mille kohta ütles lukksepp, et see ese on malmtoru küljest murdunud ja kanalisatsioonitorusse kinni jäänud tükk. Rikke kõrvaldamise käigus rebis lukksepp hageja korteris ära valamut püstikuga ühendava toru. 08.03.2007 oli maja teadetetahvlil KÜ Olevi 30 juhatuse 06.03.2007 koosoleku protokolli väljavõte, mille kohaselt otsustas juhatus nõuda 4. sissekäigu kanalisatsioonist ummistuse kõrvaldamise kulud krt 46 omanikult ehk hagejalt. Hageja leidis hagiavalduses, et ühisomandis oleva kanalisatsioonipüstiku puhastamise kulud 900 krooni on ebaseaduslikult lisatud tema veebruarikuu korterimaksete arvele. Ettekirjutust hagejale allkirja vastu teatavaks ei tehtud. Hageja on seisukohal, et tema süü kanalisatsioonipüstikus ummistuse tekitamises ei ole tõendatud. Hageja leiab, et juhatuse 06.03.2007 otsuse teatavakstegemisel on rikutud KÜ põhikirja p 6.6.16 ja 6.6.17 sätestatud juhatuse otsuse teatavakstegemise korda. Hageja sai koosoleku protokolli täisteksti kätte alles kohtumenetluse käigus. 26.05.2008 kohtuistungil esitas hageja nõude tühistada ka KÜ juhatuse 15.03.2007 otsus, millega juhatus jättis rahuldamata hageja avalduse ja juhatuse 06.05.2007 otsuse muutmata.
2.Kostja on väitnud, et hageja korteris oli kanalisatsioonitorus ummistus. Pärast hageja korteris oleva köögivalamu äravoolutoru liigutamist püstiku ühenduskohast kukkus ummistuse põhjustanud tükk alla. Lukksepale maksis töö eest korteriühistu ning seetõttu otsustas ühistu juhatus koosolekul, et lukksepa töö eest tuleb maksta hagejal. Kostja leiab, et ummistuse põhjustas hageja. Hagejat informeeriti juhatuse otsusest 07.03.2007. Kuna keegi hageja korteri elanikest dokumente vastu ei võtnud, siis pani korteriühistu juhatuse esimees hageja postkasti 14.02.2007 ülevaatuse akti ja väljavõtte juhatuse 06.03.2007 koosoleku protokollist. Otsus tehti teatavaks 08.03.2007 koridori teadetetahvlile ülesriputamisega.
3.Viru Maakohus jättis 07.04.2009 otsusega L. K.i hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hageja on kaotanud õiguse vaidlustada KÜ juhatuse 06.03.2007 otsust, kuna ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud KÜ juhatuse 15.03.2007 otsust millega KÜ juhatus kinnitas 06.03.2007 otsuse. Nõude tühistada korteriühistu juhatuse 15.03.2007 otsuse esitas hageja kohtuistungil 26.05.2008. Kohus märkis, et hageja sai KÜ juhatuse 15.03.2007 otsuse kätte 11.06.2007 ja kinnitas kättesaamist oma allkirjaga. Sellest tulenevalt aegus hageja nõue KÜ juhatuse otsuse tühistamiseks 11.09.2007. Kostja taotles aegumise kohaldamist ning maakohus leidis, et hageja on mööda lasknud MTÜS § 24 lg 1 sätestatud kolmekuulise aegumistähtaja.
4.L. K. esitas apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 07.09.2009 otsuse peale ning palus tühistada maakohtu 07.09.2009 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Apellatsioonkaebuse kohaselt pidas hageja ebaõigeks kohtu seisukohta, et hageja nõue on aegunud.
5.Tartu Ringkonnakohus rahuldas L. K.i apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu vaidlustatud otsuse aegumise ebaõige kohaldamise tõttu ning saatis maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.10.10.2011 pooltele saadetud kirjas palus kohus teatada, kas pooled on nõus kirjaliku menetlusega või soovivad asja arutamist kohtuistungil. Nii hageja kui kostja teatasid kohtule, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus andis 31.10.2011 pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teatas otsuse teatavaks tegemise aja. Hageja esitas kohtule alternatiivse nõudena tunnistada tühiseks nii KÜ juhatuse 06.03.2007 kui 15.03.2007 otsused kuna viidatud otsused ei vasta headele kommetele. Kostja täiendavaid avaldusi ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et L. K.i hagi tuleb rahuldada.
8.Hageja on esitanud kohtule nõuded KÜ Olevi 30 juhatuse 06.03.2007 otsuse ja 15.03.2007 otsuse tühistamiseks. Nõude tühistada KÜ juhatuse 15.03.2007 otsus esitas hageja kohtule 26.05.2008 kohtuistungil. (I kd tl 113) Alternatiivselt esitas hageja viidatud otsuste tühisuse tuvastamise nõude otsuste vastuolu tõttu heade kommetega (MTÜS § 24 1 ). (II kd, tl 36)
9.Kostja leidis, et hageja on süüdi kanalisatsioonipüstiku ummistuses ning kuna ummistuse kõrvaldamise kulud tasus korteriühistu, tuleb 900 krooni (57, 52 eurot) sisse nõuda hagejalt. Kostja leiab, et hageja nõue ühistu juhatuse 15.03.2007 tühistamiseks on aegunud (esitatud rohkem kui 3 kuu möödudes otsuse kättetoimetamisest). Kostja väitel sai hageja KÜ juhatuse 15.03.2007 otsuse kätte 11.06.2007 ja kinnitas seda oma allkirjaga. Viru Maakohus leidis 07.04.2009 otsuses, et hageja nõue KÜ Olevi 30 juhatuse 15.03.2007 otsuse osas on aegunud ning seetõttu ei saa hageja seda vaidlustada, kuna vastavasisuline hagi esitati alles 26.05.2008. KÜ Olevi 30 juhatuse 15.03.2007 otsusega kinnitas KÜ juhatus enda 06.03.2007 otsust, millega arvati hageja süüdlaseks kanalisatsioonipüstiku ummistamises ja kohustati hagejat tasuma ummistuse likvideerimisega seotud kulud summas 900 krooni.
10.Aegumise kohaldamise osas on ringkonnakohus (otsus II kd tl 18-22) leidnud, et hagi aegunud ei ole, mistõttu ei pea maakohus vajalikuks ega põhjendatuks korrata ringkonnakohtu otsuses aegumise osas toodud põhjendusi.
11.Hageja tugineb korteriühistu 06.03.2007 ja 15.03.2007 otsuste tühistamise nõudes MTÜS § 24 lg 1, leides et otsused on vastuolus seaduse ning ühistu põhikirjaga. Alternatiivselt tugineb hageja otsuste tühisusele vastuolu tõttu heade kommetega (MTÜS § 24 1 lg 1) (II kd tl 36).
Korteriühistuseadus (KÜS) sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused ning korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse ühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid (KÜS § 1). Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud otsuse vastuvõtmisest arvates. MTÜS § 24 lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda kui üldkoosolek on oma otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole § 24 lg 1 nimetatud kolmekuulise tähtaja jooksul esitatud hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks. KÜS § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 4 aga sätestab, et § 24 lõigetes 1-6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist (antud tsiviilasjas korteriühistu juhatuse otsuse). KÜS § 13 lg 2 kui erinorm sätestab, et korteriühistu juhatuse otsus jõustub 10.-ndal päeval arvates päevast mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Hageja väitel rikkus ühistu juhatus põhikirja p 6.6.16 ja 6.6.17 KÜ Olevi 30 põhikirja p 6.6.16 järgi jõustub ühistu juhatuse otsus kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile ühistu liikmetele ning p 6.6.17 järgi konkreetsele ühistu liikmele täitmiseks antud juhatuse otsus või ettekirjutus tehakse teatavaks liikmele endale või tema korteris elavale täisealisele isikule allkirja vastu (I kd, tl 13) Hageja sai ühistu juhatuse otsuse allkirja vastu kätte tegelikult alles kohtumenetluse käigus koos hagimaterjalidega so 19.04.2008. Kostja seevastu leiab, et juhatuse 15.03.2007 otsus toimetati hagejale allkirja vastu kätte 11.06.2007. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus on oma otsuses märkinud, et antud juhul on hageja poolt tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega (ehk et ta ei ole enne 19.04.2008 juhatuse otsust kätte saanud), mida tal on raske teha. Kostja on väitnud, et hagejale toimetati juhatuse 15.03.2007 otsus kätte 11.06.2007. Seega peab kostja tõendama, et kostja seda nimetatud kuupäeval tegelikult ka tegi. Tartu Ringkonnakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma sellekohast väidet. Ainuüksi tähtkirja saatmine hagejale ja hageja allkiri kättetoimetamisdokumendil (tl 120-122) ei tõenda, et hageja sai selle postisaadetisega kätte just KÜ Olevi 30 juhatuse 15.03.2007 otsuse. Hageja ei võtnud kostja sellekohast väidet (et võttis 11.06.2007 postisaadetisega vastu juhatuse 15.03.2007 otsuse) omaks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sai selle kätte enne 19.04.2008. Muuhulgas märkis ringkonnakohus oma lahendis, et kostja väited hagejale 15.03.2007 otsuse kättetoimetamisest 11.06.2007 on mitteusutavad ka seetõttu, et kostja esitatud asjaoludest nähtuvalt oli 15.03.2007 juhatuse koosoleku protokoll saadetud hagejale ca 2,5 kuud hiljem otsuse vastuvõtmisest ning algselt selgitas kostja esindaja maakohtule, et 07.06.2007 oli apellandile saadetud posti teel hoopis juhatuse 04.06.2007 koosoleku protokoll (tl 42-44). Pooltele saadetud kirjaliku menetluse teates andis kohus kooskõlas TsMS § 403 lg 1 pooltele tähtaja täiendavate avalduste, tõendite esitamiseks. Kohtu määratud tähtajaks pooled seda ei
teinud. Seega oli kostjal veelkord võimalus oma väiteid tõendada (muuhulgas ka väidet, et hageja sai KÜ juhatuse otsuse kätte11.06.2007). Kostja seda ei teinud. Seega lähtub kohus asja lahendamisel olemasolevatest tõenditest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on rikkunud MTÜS § 24 lg 1 ja KÜ Olevi 30 põhikirja p 6.6.17 sätestatut.
12.Hageja leiab, et kuna kanalisatsioonipüstik on elamu ühiskommunikatsioon, mis on kõigi korteriomanike kaasomandis ning kaasomandis olevate elamu osade haldamiseks ongi korteriühistu asutatud, siis kuulub korteriühistu kohustuste hulka ka kanalisatsioonipüstakute korrashoid ja selle puhastamine. Vastavalt KÜS § 2 lg 1 on korteriühistu on korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ Olevi 30 põhikirja p 1.3 kohaselt on KÜ Olevi 30 tegevuse eesmärgiks Olevi 30 elamu ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühiste liimmete ühiste huvide esindamine. Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu üheks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et kanalisatsioonipüstak on elamu ühiskommunikatsioon, mis on korteriomanike kaasomandis ning mille haldamine ja korrashoid seega ühistu kohustus. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi kanalisatsioonipüstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. Kostja pole tõendanud, et toru tükk kui ummistuse põhjustaja sattus kanalisatsioonipüstakusse hageja tegevuse tõttu, mistõttu puudub õiguslik alus kohustada hagejat ainuisikuliselt kandma elamu kanalisatsioonipüstaku puhastamise kulusid. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud Stanislav K. selgitas, et santehnilised remonditööd (köögis vahetati torud) tehti hageja korteris 2005. aastal (I kd tl 188). Vahetult enne ummistust, korteris 46 sanitaartehnika remondi- ega paigaldustöid ei teostatud. Kohus leiab, et kostja juhatuse 06.03.2007 ja 15.03.2007 otsused on vastuolus ka KÜS § 2 lg 1 ja ühistu põhikirja p 1.3. Ühiskommunikatsiooni korrashoid on ühistu ülesanne ning kostja ei ole tõendanud, et L. K.i tegevuse tulemusena oleks ühistule kahju tekkinud, mis õigustaks kanalisatsiooni ummistuse likvideerimise kulusid hagejalt nõuda.
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja tühistab KÜ Olevi 30 juhatuse 06.03.2007 otsuse, millega otsustati kanalisatsioonipüstiku ummistuse põhjustanud krt 46 omanikult L. K.ilt nõuda 900 krooni kanalisatsiooni puhastamise ja diagnostika eest ja 15.03.2007 otsuse millega kinnitati juhatuse 06.03.2007 otsus. Hageja esitatud alternatiivse nõude vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamiseks jätab kohus rahuldamata. Vastavalt TsMS § 442 lg 8, ei pea kohus alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja KÜ Olevi 30 kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1)
Kohtunik Evi Kool
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.