Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Egon Konsand
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. november 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-24884
Tsiviilasi
Larissa Kozakevitši hagi KÜ Olevi 30 vastu juhatuse otsuse tühistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
25 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 07.04.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Larissa Kozakevitši apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) - Larissa Kozakevitš Vastustaja (kostja)- Korteriühistu Olevi 30, esindaja juhatuse liige Galina Plistkina
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 7. aprilli 2009. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Larissa Kozakevitš esitas Viru Maakohtule hagi KÜ Olevi 30 juhatuse 06.03.2007 otsuse p 2 tühistamiseks, millega tunnistati hageja süüdlaseks kanalisatsioonipüstiku ummistamises ja kohustati hagejat kandma ummistusega seotud kulud summas 900 krooni. Hagiavalduse kohaselt avastas hageja 2006. aasta suvel kanalisatsiooni rikke, millest teatas korteriühistu esimehele. Rikke tagajärjel tekkis hageja korteris 2007. aasta veebruaris uputus, mille põhjustas korteris nr x toimunud kanalisatsiooni rike. Rikke kõrvaldamise käigus rebis lukksepp hageja korteris ära valamut püstikuga ühendava toru. 08.03.2007 oli maja teadetetahvlil KÜ Olevi 30 juhatuse 06.03.2007 koosoleku protokolli väljavõte, mille kohaselt otsustati sisse nõuda sissekäigu nr x kanalisatsioonist ummistuse eemaldamise kulud korteri x omanikult. Hageja leidis, et ühisomandis oleva kanalisatsioonipüstiku puhastamise kulud 900 krooni on ebaseaduslikult lisatud tema veebruarikuu korterimaksete arvele, kuna ettekirjutust hagejale allkirja vastu teatavaks ei tehtud. Hageja leidis, et tõendatud ei ole tema süü kanalisatsioonipüstikus ummistuse tekitamises ning juhatuse 06.03.2007 otsuse teatavakstegemisel on rikutud korteriühistu põhikirja p-des 6. 6.16 ja 6.6.17 sätestatud juhatuse otsuse teatavakstegemise korda. Hageja sai koosoleku protokolli täisteksti kätte alles kohtumenetluse käigus. Kostja väitis, et hageja korteris oli kanalisatsioonitorus ummistus. Pärast hageja korteris oleva köögivalamu äravoolutoru liigutamist püstiku ühenduskohast kukkus ummistuse põhjustanud tükk alla. Lukksepale maksis töö eest KÜ ning sellest tulenevalt otsustas KÜ juhatus koosolekul, et lukksepa töö eest peab maksma hageja, kuna ummistus oli hageja korteris. Hagejat informeeriti juhatuse otsusest 07.03.2007. KÜ esimees pani hageja postkasti 14.02.2007 ülevaatuse akti ja väljavõtte juhatuse 06.03.2007 koosoleku protokollist, kuna keegi hageja korteri elanikest dokumente vastu ei võtnud. Samuti tehti otsus teatavaks 08.03.2007 koridori teadetahvlile ülesriputamisega.
Viru Maakohus jättis 7. aprilli 2009 otsusega L. Kozakevitši hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja kaotanud õiguse vaidlustada KÜ juhatuse 06.03.2007 otsust, kuna ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud KÜ juhatuse 15.03.2007 otsust, millega KÜ juhatus kinnitas 06.03.2007 otsuse.
Korteriühistu seadus (KÜS) korteriühistu juhatuse otsuse vaidlustamise korda ette ei näe. Korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seega tuleb korteriühistu juhatuse otsuse tühistamise osas juhinduda mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätetest. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 2, otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. MTÜS § 24 lg 1 ja lg 7 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja esitas 12.03.2007 KÜ juhatusele avalduse, milles nõudis KÜ juhatuselt juhatuse 06.03.2007 otsuse läbivaatamist ja äramuutmist. KÜ Olevi 30 juhatuse 15.03.2007 otsusega jäeti hageja avaldus rahuldamata ja KÜ juhatuse 06.03.2007 otsus muutmata. Hageja esitas KÜ juhatusele teistkordse avalduse, milles palus läbi vaadata KÜ juhatuse 06.03.2007 otsus ja tühistada hagejalt 900 krooni väljamõistmine. KÜ juhatus vaatas hageja teistkordse avalduse läbi juhatuse 04.06.2007 koosolekul ning jättis KÜ Olevi 30 juhatuse 06.03.2007 otsuse teistkordselt muutmata. Hageja esitas KÜ Olevi 30 juhatuse 06.03.2007 otsuse tühistamise nõude kohtule 05.07.2007. Nõude tühistada KÜ juhatuse 15.03.2007 otsuse esitas hageja kohtuistungil 26.05.2008. Hageja sai KÜ juhatuse 15.03.2007 otsuse kätte 11.06.2007 ja kinnitas kättesaamist oma allkirjaga. Sellest tulenevalt aegus hageja nõue KÜ juhatuse otsuse tühistamiseks 11.09.2007. Hageja esitas nõude tühistada KÜ Olevi 30 juhatuse 15.03.2007 otsuse kohtule 26.05.2008, s.o üle kaheksa kuu pärast nõude aegumistähtaja saabumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja leidis, et hageja nõue on alusetu, kuna hageja ei nõua KÜ juhatuse 15.03.2007 otsuse, millega jäeti muutmata KÜ juhatuse 06.03.2007 otsus, tühistamist, kuna seaduse kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui juhatus on otsust, mille tühistamist nõutakse, uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole hagi esitatud. Nimetatud seisukoha avaldamisega on kostja taotlenud hageja nõudele aegumise rakendamist. Hageja nõue KÜ Olevi 30 juhatuse l5.03.2007 otsuse osas on aegunud ning seetõttu ei saa hageja seda vaidlustada, kuna esitas vastavasisulise hagi 26.05.2008. KÜ Olevi 30 juhatuse 15.03.2007 otsusega kinnitas KÜ juhatus enda 06.03.2007 otsust, millega arvati hageja süüdlaseks kanalisatsioonipüstiku ummistamises ja kohustati hagejat kandma ummistamisega seotud kulud summas 900 krooni ning mille kohta esitas hageja 05.07.2007 hagi kohtule. Aegumise korral ei ole kohus kohustatud lahendama asja sisuliselt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS L. Kozakevitš esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 7. aprilli 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige kohtu seisukoht, et 15.03.2007 juhatuse otsus on aegunud. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜ juhatuse 15.03.2007 otsusest sai apellant teada 19.04.2008. Samal päeval sai apellant kätte vastuse, millele oli lisatud vastustaja juhatuse 15.03.2007 istungi protokolli ärakiri. Varem ei olnud apellant sellest otsusest teadlik. Nõude vastustaja juhatuse 15.03.2007 otsuse tühistamiseks esitas apellant kohtule 26.05.2008.
Vastustaja esindaja seletus, et juhatuse 15.03.2007 otsus oli apellandile kätte toimetatud postiga, ei vasta tõele. Postikviitungitest (lk 120-122) ei nähtu, milline kiri oli apellandile saadetud 07.06.2007. 15.03.2007 juhatuse koosoleku protokoll saadeti apellandile alles 07.06.2007. Seega ei saa väita, et apellant kinnitas oma allkirjaga vastustaja juhatuse 15.03.2007 otsuse kättesaamist. Vastavalt vastustaja põhikirja punktile 6.17 tehakse konkreetsele ühistu liikmele täitmiseks antud juhatuse otsus või ettekirjutus teatavaks liikmele endale või tema korteris elavale täisealisele isikule allkirja vastu. Kui ülalnimetatud isik keeldub allakirjutamisest, siis kahe tunnistaja kinnitusel loetakse otsus või ettekirjutus kätte antuks. KÜ juhatuse 15.03.2007 otsus ei olnud apellandile põhikirjas sätestatud korras kätte toimetatud enne 19.04.2008. Seega on hageja nõue on esitanud tähtaegselt ning kohus ei oleks tohtinud aegumist kohaldada. Vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 13 hagita asjad on korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või valitseja avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriomanike otsuste kehtivust. Kohus võib hagita menetluse asjades lähtuda kaalutlusõigusest. TsMS § 477 lg 4 alusel ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Apellant taotles tühistada vastustaja juhatuse otsused, millistega juhatus otsustas trepikojas nr x teostatud kanalisatsiooni puhastamisega seotud kulutused summas 900 krooni nõuda välja apellandilt. Seadus võimaldab vaidlustada korteriühistu organi otsuse kehtivust või tunnistada otsuse kehtetuks (KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 1) ning tuvastada otsuse tühisus (MTÜS § 241 lg 1). Käesoleva tsiviilasja menetlemisel pidanuks kohus läbi vaatama mõlemad võimalused, kuid kohus analüüsis ainult juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist. Sel juhul ei kohaldata otsuse kehtetuks tunnistamiseks nõude aegumistähtaega (KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 1). Seega oleks kohus pidanud lahendama asja sisuliselt. Vastustaja juhatuse 06.03.2007 otsus on tühine, kuna see ei vasta headele kommetele. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 86 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kui vastustaja juhatuse 06.03.2007 otsus on tühine, siis on tühine ka vastustaja juhatuse 15.03.2007 otsus, kuna MTÜS § 24 lg 2 alusel võib uus koosolek küll kinnitada eelneva seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse, s.o õiguslikult vigase otsuse, kuid mitte tühise otsuse (MTÜS § 241 lg 1). Maakohus määras hagihinna ebaõigesti. Käesoleva asja hind on 15 000 krooni. TsMS § 137 lg 1 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Apellant palus kohtul tühistada vastustaja juhatuse otsuse, millega juhatus otsustas trepikojas nr x teostatu kanalisatsiooni puhastamisega seotud kulutused summas 900 krooni nõuda välja apellandilt. Otsus oli vastuvõetud KÜ juhatuse otsusega 06.03.2007 koosolekul ning on kinnitatud KÜ juhatuse 15.03.2007 otsusega. Seega on tegemist ühe ja sama otsusega. Järelikult apellandi nõue tühistada vastustaja juhatuse 15.03.2007 otsus, on üks ja sama. Antud juhul on tegemist tuvastushagiga. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1
järgi tasutakse riigilõiv hagihinnalt vastatavalt riigilõivuseaduse lisale 1, mille kohaselt on hagihinna puhul kuni 15 000 krooni ette nähtud riigilõivu täismäär 1000 krooni. KÜ Olevi 30 leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning asub seisukohale, et kanalisatsiooni ummistamise süüdlane on apellant. Apellandi ettepanek tunnistada otsuse tühisust, mis justkui ei vasta headele tavadele, on arusaamatu.
ligikaudu 2 ja pool kuud hiljem otsuse vastuvõtmisest ning algselt oli kostja esindaja selgitanud maakohtule, et 07.06.2007 oli apellandile saadetud posti teel hoopis juhatuse 04.06.2007 koosoleku protokoll (vt tl-d 42-44). Kuna antud juhul on põhjust tuvastada, et hageja sai vaidlusaluse juhatuse 15.03.2007 otsuse kätte alles 19.04.2008 ning ta on esitanud hagi maakohtule selle otsuse vaidlustamiseks 26.05.2008, siis on hageja järginud MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaega ja maakohtul ei olnud alust jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Arvestades, et maakohtu otsuses puudub eeltoodu tõttu hageja nõude põhjendatuse osas sisuline seisukoht, tuleb kohtuotsus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks TsMS § 657 lg 1 p 3 kohaselt.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.