lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-3963/65

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-3963/65
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3884
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Floberg Capital11278419(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-3963

Tsiviilasi

Leonid Kovalenko hagi OÜ Folberg Capital vastu kahju hüvitamiseks 667,24 eurot (10 440 krooni)

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. märtsi 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Leonid Kovalenko apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Leonid Kovalenko (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga Vastustaja (kostja) Floberg Capital OÜ: (registrikood: 11278419), esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kolmas isik: Vitali Prokopjev (IK: XXXXXXXXXXX) Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Jätta Viru Maakohtu 14. märtsi 2011 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda, ringkonnakohtus Leonid Kovalenko kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Leonid Kovalenko esitas kohtule hagi AS UVZ ja AVR õigusjärglase Floberg Capital OÜ vastu kahju hüvitamiseks ajavahemiku 01.03.2007 - 31.08.2009 eest igakuiselt 1 100 krooni ja alates 01.09.2009 igakuiselt 1 280 krooni. Hüvitise suurenemine alates 01.09.2009 on seotud sellega, et nimetatud ajast ei saa hageja enam riiklikku pensioni. Hüvitis 1 280 krooni on 20% hageja endisest töötasust 6 400 krooni. Hagiavalduse kohaselt toimus hagejaga 12.04.2005 tööõnnetus, mille tagajärjel sai ta raskeid kehavigastusi: vasaku puusaliigese nihestuse, põrna rebendi, roide murrud, vasaku kodarluu murru närvide vigastusega. Tööõnnetuse raporti ja Ida-Virumaa Tööinspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõttega tuvastati, et tööõnnetuses oli süüdi AS UVZ & AVR ehitaja – monteerja Vitali Prokopjev. Uurimiskokkuvõtte järgi ei taganud tööandja töötajale ohutuid töötingimusi, rikkudes seega TTOS § 12 lg 1. Arstliku ekspertiisi otsusega 08.08.2005 nr 210020 tuvastati hagejal püsiv töövõimetus 80%. Hageja leiab, et kostja on rikkunud töölepingut ning hagejale on tekitatud varaline kahju saamata jäänud töötasu ning majanduslike võimaluste vähenemise näol. Hageja tugineb Viru Maakohtu 19.02.2007 otsusele tsiviilasjas 2-05-18687, millega mõisteti hageja kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest. Hageja varaline kahju seisneb nii sissetulekute vähenemises kui ka edasiste majanduslike võimaluste halvenemises. Hageja keskmine töötasu kostja juures oli 6 400 krooni, käesoleval ajal (18.03.2010) on töötasu 5 830 krooni kuus. Hageja sissetulek on oluliselt vähenenud arvestades keskmise palga tõusu 2005 kuni 2009. a. Hageja omandas 1999. a Eesti Mäehariduskeskuses autojuhi, autolukksepa ja traktoristi eriala ning kostja juures atesteeriti ka 2004. a ehitaja erialal. Kõik nimetatud erialad on tihedalt seotud käelise tegevusega, mistõttu sõrmede jõudluse vähenemine vähendab oluliselt tema edasisi majanduslikke võimalusi omandatud erialal.
2.Floberg Capital OÜ ei tunnistanud hagi, leides, et hageja ei ole tõendanud, et tingituna 12.04.2005 tööõnnetuse tagajärjel saadud kehavigastusest oleksid tema sissetulekud alates 01.03.2007 vähenenud või majanduslikud võimalused halvenenud. Juhul, kui hageja tõendab sissetuleku vähenemist 12.04.2005 tööõnnetuse tagajärjel, tuleks hagejale väljamõistetavat kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada, kuna hageja ise on samuti vastutav talle kahju tekkimise eest. Kostja tugineb Tööinspektsiooni Ida-Virumaa Tööinspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõttele, mille järgi lammutatava seina ebakindel sidusus ilmnes juba 11.04.2005. Hageja asus 12.04.2005 lammutatava ja ebakindla seina vahetus läheduses korjama telliseid, olles ise seljaga lõhutava seina poole. Kostja leiab, et sel viisil käitudes on hageja ise kaasa aidanud talle kahju tekkimisele kui kahju tekkimine hagejale leiab tsiviilasjas tõendamist. Kostja on seisukohal, et tööandja töölepingut rikkunud ei ole ning 12.04.2005 hagejaga juhtunud tööõnnetuse põhjustasid V. Prokopjev ja hageja ise. Ajavahemikus 31.08.2009 - 31.08.2011 on hagejale määratud töövõime kaotuse suuruseks 20%. Kostja märgib, et 20% töövõime kaotus on määratud kahe sõrme jõudluse vähesel määral alanemise tõttu ja määratud 2 aastaks, kuigi võimalik on maksimaalselt määrata 5 aastaks. Kuna hagejale on 20% töövõime kaotuse protsent määratud kuni 31.08.2011, saaks hageja kahju hüvitamise nõue kuuluda rahuldamisele üksnes kuni 31.08.2011 juhul, kui hageja tõendab tööõnnetusest tingitud sissetuleku vähenemise kui kahju olemasolu.

Hageja ei ole tõendanud, et talle on kahju tekkinud sissetulekute vähenemise või edasiste majanduslike võimaluste halvenemise näol. Kuna hageja töötab autojuhina, ei saa tema II ja III sõrme tundlikkuse häire nimetamisväärselt tema elukorraldust ja toimetulekut takistada. Kostja on seisukohal, et enne 12.04.2005 tööõnnetust oli hageja brutopalk väiksem kui 6 400 krooni. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusega nr 275 kehtestatud keskmise palga arvutamise korra § 2 lg-st 1 ja SEB Panga väljastatud hageja laekumiste aruandele oli hageja keskmine brutokuupalk ajavahemikul oktoober 2004 - märts 2005 5 617,29 krooni, hageja sissetulek peale tööõnnetust 2007. a 12 469,50 krooni, 2008. a 13 921,90 krooni. 2009. a keskmine palgatulu ja pension kokku 7 651,70 krooni. Arvestuste saab teha järelduse, et hageja sissetulekud võrreldes tööõnnetusele eelnenud ajaga suurenesid, mitte ei vähenenud. Hageja töölepingu lisast tulenevalt on alates 01.01.2010 hageja brutotöötasu 5 830 krooni millele lisandub 8% töötasumäärast tervistkahjustavates tingimustes töötamise eest. Seega ei ole hageja tõendanud sissetulekute vähenemist pärast 12.04.2005 toimunud tööõnnetust.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohtu 14. märtsi 2011 otsusega jäeti L. Kovalenko hagi Floberg Capital OÜ vastu varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kuulub kahju hüvitamise nõue lahendamisele VÕS § 130 järgi. Vastavalt VÕS § 130 lg-le 1 isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Viru Maakohtu 19.02.2007 otsusega tsiviilasjas 2-05-18687 mõisteti kostja õiguseellaselt AS-lt UVZ ja AVR hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 153 600 krooni. Tööinspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte järgi põhjustas tööõnnetuse kostja töötaja ehitaja-monteerija V. Prokopjev, kes olles teadlik vaheseina ebakindlast sidususest, lammutas seina perforaatori abil ca 1 m kõrgusel põrandapinnast ning tähelepanelikuma suhtumise korral oleks pidanud ette nägema varingu ohtu. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu rikkumine kostja kui tööandja poolt on nagu lepingulise kohustuse rikkumine üldiselt vabandatav VÕS § 103 järgi. Töölepingu rikkumise korral tuleb muuhulgas arvestada TsÜS § 132 lg-ga 1, mille järgi vastutab tööandja töölepingu täitjana oma teiste töötajate käitumise ja nendest tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest ning lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimist välistab üldjuhul vääramatu jõu esinemine VÕS § 103 lg 2 tähenduses (Riigikohtu lahend 3-2-1-53-06 p 12). Et hagejal oleks õigus nõuda hüvitist töölepingu rikkumisest tulenevalt, tuleb lisaks põhjuslikule seosele tuvastada, et kannatanu (hageja) sai tööõnnetusega kehavigastusi seetõttu, et kostja rikkus kannatanuga sõlmitud töölepingut. Kahju hüvitamise nõude esmaseks vajalikuks tingimuseks on kahjustatud isikul kahju olemasolu. Poolte vahel on vaidlus selles, kui suur oli enne tööõnnetuse toimumist hageja keskmine töötasu. Hageja väitel oli keskmine töötasu 6 400 krooni kuus. Hageja tugineb Viru Maakohtu 19.02.2007 otsusele (tsiviilasi 2-05-18687) ja Viru Ringkonnakohtu 09.11.2007 otsuses nimetatule. Käesoleval ajal on hageja töötasu SA-s Ida-Viru Keskhaigla 5 830 krooni kuus. Kostja leidis, et hageja keskmine palk kostja juures töötades oli 5 351 krooni. Kohus nõudis kostja taotlusel SEB Pangast välja andmed hageja sissetulekute kohta ajavahemikul 01.10.2004 31.03.2005. Pangaväljavõtte kohaselt on ajavahemikul 01.10.2004-31.03.2005 (s.o tööõnnetusele eelnenud kuuel kuul) AS UVZ & AVR teinud L. Kovalenkole väljamakseid järgmiselt: 2004 oktoober 3 223 krooni; 2004 november 3 194 krooni; 2004 detsember 7714 krooni; 2005 jaanuar 2 148 krooni; 2005 veebruar 2 861 krooni ja 2005 märts 3 748 krooni. Kostja esindaja esitas kohtule hageja keskmise palga arvetuse kasutades Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusega nr 275 kehtestatud Keskmise palga arvutamise korda ja on arvestanud konto väljavõttel nimetatud netotöötasule juurde aasta maksuvaba tulu, tulumaksu,

töötuskindlustusmaksu, kogumispensioni ning arvestanud, et igakuiselt arvestati hageja töötasust maha elatist 500 krooni jõustunud kohtulahendi alusel. Arvestuse tulemusena oli hageja keskmine brutokuupalk ajavahemikus 2004. a oktoober – 2005. a märts 5617.29 krooni. Kohus ei nõustunud hageja nimetatud keskmise palga suurusega ning märkis, et tsiviilasja nr 2-05-18687 kohtuotsuses nimetatud keskmise palga suurus 6 400 krooni on ligikaudne ning lähtub hageja sõnadest kohtuistungil mitte raamatupidamise esitatud palgatõendist või keskmise palga arvestusest. Kostja esitatud keskmise palga arvestus põhineb SEB Panga väljavõttest nähtuvatel töötasu andmetel ning arvestuse käik on jälgitav, seetõttu leidis kohus, et L. Kovalenko keskmine töötasu enne tööõnnetust oli 5 617.29 krooni. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõendi ning hageja 2007-2009. a tuludeklaratsioonide andmetel sai L. Kovalenko perioodil 01.01.2007 - 31.12.2009 sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu järgmiselt: 2007. a OÜ Virukallas 3 229 krooni, OÜ I.V.P Teed 7 318 krooni, SA Ida-Viru Keskhaigla 35 095 krooni (kokku 45 642 krooni), 2008. a SA Ida-Viru Keskhaigla 74 792 krooni ja 2009. a SA Ida-Viru keskhaigla 78 128 krooni. Jagades aasta tulu kuude arvuga, oli hageja 2007. a igakuine keskmine palgatulu 3 803,50 krooni (45 642:12), 2008. a igakuine palgatulu 6 232,67 krooni (74 792:12) ja 2009. a igakuine keskmine palgatulu 6 510, 67 krooni (78 128:12). Hageja ja SA Ida-Viru Keskhaigla vahel sõlmitud töölepingu järgi on L. Kovalenko töötasu alates 01.01.2010 5 830 krooni kuus, millele lisandub 8% tervistkahjustavates tingimustes töötamise eest. Seega on koos lisatasuga hageja brutotöötasu alates 01.01.2010 6 296, 40 krooni. Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et hageja keskmine tulu suurenes 2007. a 6852,21 krooni võrra võrreldes hageja keskmise brutopalgaga enne tööõnnetuse toimumist 12.04.2005, 2008. a 8 304,61 krooni võrra ja 2009. a 2034,20 krooni võrra. Kostja on keskmise tulu arvestamisel lisaks palgatulule liitnud töövõimetuspensioni ning tööõnnetuse hüvitise maksed, kuid kohus sellega ei nõustud. Sissetulekuks VÕS § 130 lg 1 mõttes on kõik inimese töö eest saadavad tasud, st palk vms lepingu alusel saadav tasu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-03) Töövõimetuspension ning töövõimetushüvitis selle alla ei kuulu. Kohus leidis, et hageja keskmine palgatulu kalendrikuus ajavahemikus 2007. a kuni käesoleva ajani on 5 710,81 krooni (jagades aasta tulu kuude arvuga), seega suurem, kui keskmine palk enne tööõnnetuse toimumist. Hageja ei ole mingil viisil tõendanud seda, kas ja kuidas oleks üldine keskmise palgatõus mõjutanud ka hageja töötasu kui tööõnnetust poleks olnud. Keskmise palga tõus ei pruugi tähendada automaatselt kõigi erafirmade töötajate töötasu suurenemist. Äriühing lähtub töö tasustamisel ennekõike oma äriühingu majandustulemustest. Tööõnnetuse toimumise hetkel töötas hageja ehituse abitöölise ametikohal. Hageja ei ole tõendanud, et ajal, mil hageja pärast tööõnnetust ei töötanud ning sai töövõimetuspensioni, oleks sama ametikoha töötajatel samas firmas töötasu oluliselt tõusnud. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et hagejal ei ole töövõimekaotuse tõttu võimalik saada samaväärset tööd või talle oleks sellest keeldutud või et käesoleval ajal oleks tema töötasu sõltuvuses tema töövõimest ehk seda, et keegi saaks samas ettevõttes samaväärsel ametikohal suuremat töötasu. Hageja ei ole tõendanud, et tema töötingimusi oleks osalise töövõimetuse tõttu kergendatud või ta töötaks osalise tööajaga tervislikel põhjustel. Sissetuleku vähenemine peab olema põhjuslikus seoses töövõimetusega, mis tähendab, et olema sellest tingitud. Kui sissetulek väheneb muude asjaolude tõttu, ei tule antud säte kohaldamisel. Kohus märkis, et tööandja ei pea hüvitama töötaja tervisekahjustusest tekitatud kahju seda osa, mida katab tervisekahjustuse tõttu saadav toetus või pension (Riigikohtu lahend nr 3-2-114-02). Kui 20%-ne töövõimetusprotsent ei näe enam ette riikliku töövõimetuspensioni maksmist, siis järelikult on hageja tervenemas ning toetuse või pensioni maksmise lõpetamine ning töövõimetusprotsendi vähenemine (töövõime taastumise tõttu) ei anna kohustust tööandjale hüvitada saamata toetuse või pensioni osa. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja tervislik seisund on paranenud. 31.08.2009 31.08.2011 on töövõimekaotus 20%. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti otsuse nr 549453 järgi on hagejal III ja III sõrmede tundlikkuse häire, kerge funktsiooni alusel

määratud 20% töövõimetust, põrna puudumine ei põhjusta püsivat töövõimetust. Seega ei põhjusta kõik hagiavalduses nimetatud tööõnnetuse tagajärjel saadud kehavigastuste tüsistused püsivat töövõimetust ja sellega koos ka järelikult ei saa olla sissetuleku vähenemise põhjuseks. Pidevalt paranev tervislik seisund ning töövõimekaotuse protsendi vähenemine annavad hagejale võimaluse majanduslike võimaluste paranemisele. Riigikohus on seisukohal, et varaline kahju võib jätkuvalt suureneda juhul, kui kehavigastuse saanud kannatanu tervis ei parane ja ta peab seetõttu üha uusi kulutusi meditsiinilise abi saamiseks tegema. Hageja tervisetõendi kohaselt juhi terviseseisundi tõttu rakendatavad erinõuded ja piirangud puuduvad. Hageja kaotas küll 2005. a tööõnnetuse tõttu töö, kuid alates 2007. a ta töötab SA Ida-Viru Keskhaigla autojuhina, s.o õpitud erialal ning hagejal on olemas püsiv sissetulek. Hageja arvamus, et tema töötasu võiks olla suurem ning majanduslikud võimalused paremad ei ole põhjuslikus seoses 12.04.2005 toimunud tööõnnetusega. Kohus leidis, et hageja tervislik seisund ei ole mingil viisil takistuseks hageja töötamisel erialasel tööl. Hageja sissetulek VÕS § 130 lg 1 mõttes tööõnnetuse tagajärjel vähenenud ei ole. Seega ei ole hagejal ka tekkinud varalist kahju saamata jäänud tulu ning majanduslike võimaluste halvenemise näol ning hüvitise väljamõistmise nõue alates 01.03.2007 tuleb jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.L. Kovalenko esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 14. märtsi 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus tõlgendanud kitsendavalt VÕS § 130 lg 1; 2) on maakohus jätnud ebaõigesti rahuldamata apellandi nõude, et sissetuleku vähenemisel tuleb arvestada keskmise palga tõusuga Eestis 2005-2009. a. Eestis tõusis keskmine palk nimetatud ajavahemikul (samas ka ehitajate palk) oluliselt. Kui hageja oleks jätkanud oma tööd, oleks ka tema keskmine palk tõusnud. Maakohus on sidunud ebaõigesti keskmise palga tõusu konkreetse ettevõttega. Kuna AS UVZ & AVR enam ei eksisteeri, ei ole hagejal võimalik esitada andmeid selle ettevõtte keskmiste palkade kohta; 3) ei ole hageja taotlenud tervisekahjustusest tekitatud kahju selle osa hüvitamist, mida katab tervisekahjustuse tõttu saadav toetus või pension. Kui hagejal oli 2007-2009. a töövõime kaotus 50 %, kuid ta sai töövõimetuspensioni, siis ta taotles sellel ajavahemikul väiksemat hüvitist, kui alates 01.09.2009, mil tema töövõime kaotus oli 20%. Hageja ei nõudnud 2007-2009. a sissetuleku 50% vähenemise hüvitamist, vaid arvestas ka saadud pensioni; 4) on hageja nõue mõistlik. 2007 kuni 2009. a eest taotles hageja kostjalt 1 100 krooni hüvitise väljamõistmist. Sellist hüvitist maksis kostja hagejale vabatahtlikult, kuid lõpetas selle maksmise põhjendamatult. Hageja on taotlenud hüvitist alates 01.09.2009 mõistlikus suuruses võttes aluseks tsiviilasjas nr 2-05-18687 tuvastatud 6 400 kroonise keskmise sissetuleku. Arvestades töövõime kaotust 20%, kujunes hüvitise suuruseks 1 280 krooni; 5) ei ole maakohus põhjendanud, et kuigi hageja keskmise sissetuleku arvestamisel ajavahemikul 2007-2009. a ja ka 2010. a välja arvestatud igaaastased keskmised sissetulekud ja leitud, et 2007. a oli igakuine palgatulu 3803,5 krooni, mis on vähem kui kohtu tuvastatud hageja 5617,29 krooni suurune keskmine töötasu enne tööõnnetust, kuid ka 2007. a pole kohus tuvastanud sissetulekute vähenemist. Kohtu loogikast lähtudes vähenes vähemalt 2007. a hageja sissetulek ja see tulnuks kostjal hüvitada; 6) lõpetas SA Ida-Viru Keskhaigla hagejaga 2010. a lõpus töölepingu ja praegusel ajal töötab ta Partner Veod OÜ-s palgaga 4350 krooni. Kohtu loogikast lähtudes on tegemist sissetuleku vähenemisega ja hagejal on õigus nõuda hüvitist;

7) leidis maakohus, et hagejal pole tekkinud kahju majanduslike võimaluste halvenemise näol, samas märgib kohus otsuse p-s 22.2, et edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju on eelkõige kahju, mis tuleneb sellest, et isikul ei ole osalise töövõimetuse tõttu võimalik enam samas ametis jätkata. Hageja pole pärast tööõnnetust oma tervisliku seisundi tõttu päevagi ehitajana töötanud. Samuti pole ta tööd leidnud autolukksepana. Ta leidis küll tööd autojuhina, kuid ka selles ametis on tema võimalused vähenenud, arstid välistavad tema puhul arstliku läbivaatuse läbimise D ja E kategooriate omandamiseks.

5.Floberg Capital OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle tahuldamata jätmist ning menetluskulude jätmist apellandi kanda. 1) on maakohus õigesti jõudnud järeldusele, et apellandi sissetulek 12.04.2005 tööõnnetusele eelnenud ajaga võrreldes ei ole vähenenud ning apellandi majanduslikud võimalused 12.04.2005 tööõnnetusele eelnenud ajaga võrreldes halvenenud ei ole; 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, nagu oleks apellandi keskmise kuusissetuleku suuruseks olnud 2007. a 3 803,5 Eesti krooni, 2008. a 6 232,67 Eesti krooni ja 2009. a 6 510,67 Eesti krooni. Asja materjalide juures on L. Kovalenko tuludeklaratsioonid, mille järgi oli apellandi 2007. a keskmine sissetulek 12 469,50 krooni, 2008. a 13 921,90 krooni ja 2009. a 7 651,70 krooni. Vastustaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei tuleks tööõnnetuspensioni ja tööõnnetushüvitist VÕS § 130 lg 1 kohaldamisel arvesse võtta. Tähtsust omab, et apellandile maksti tööõnnetuspensioni ja tööõnnetushüvitist 12.04.2005 tööõnnetuse tagajärjel. Seega, kui tööõnnetust 12.04.2005 ei oleks toimunud, ei oleks apellandile ka tööõnnetuspensioni ja tööõnnetushüvitist makstud. Seisukohale, et hüvitamisele ei kuulu töötaja tervisekahjustusest tingitud kahju see osa, mida katab tervisekahjustuse tõttu saadav toetus või pension, on asutud nii VÕS-i kommenteeritud väljaandes kui ka Riigikohtu praktikas. Seega otsustamaks, kas 12.04.2005 tööõnnetusele eelnenud apellandi keskmine palk oli suurem apellandi sissetulekutest perioodil 2007-2009, tuleb arvesse võtta ka apellandile ajavahemikus 2007-2009 makstud tööõnnetuspensioni ning tööõnnetushüvitist; 3) on apellandi väited üldise keskmise palga tõusu kohta ajavahemikus 2005-2009 tõendamata ning vastustaja hinnangul ei saa lugeda väidet, et ajavahemikus 2005-2009 oli palgatõus, ka üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 mõttes. Pigem tuleks vastustaja arvates lugeda üldtuntuks asjaolud, et 2008. a algas üleilmne majanduskriis, Eestis said mainitud kriisi tõttu enim kannatada ehitusja kinnisvarasektor ning majanduskriisist tulenevalt vähendati Eestis ka palku. VÕS § 130 lg 1 kohaldamisega seonduvalt ei oma tähendust küsimus, milline oli ajavahemikus 2005-2009 Eestis keskmise palga muutus. Seonduvalt VÕS § 130 lg-ga 1 tuleb tuvastada, kas 12.04.2005 tööõnnetuse toimumine tõi kaasa apellandi sissetulekute vähenemise; 4) jääb mõistetamatuks apellandi väide, et AS-i UVZ & AVR enam ei eksisteeri ja apellandil polnud võimalik esitada andmeid selle ettevõtte keskmiste palkade suhtes, kuna keskmise palgaga seonduv ei saa olla asjakohaseks argumendiks VÕS § 130 lg 1 kohaldamisel. Seonduvalt VÕS § 130 lg-ga 1 omab tähtsust üksnes küsimus selle kohta, kas 12.04.2005 tööõnnetuse tagajärjel apellandi sissetulekud vähenesid või mitte. Keskmise palgaga seonduv viimatisele küsimusele vastust ei anna. Vastustaja on AS-i UVZ & AVR õigusjärglane ning andmete esitamist vastustaja poolt makstava palga keskmise suuruse kohta oleks apellandil olnud kohtumenetluses võimalik taotleda. Apellant vastavasisulist taotlust ei esitanud, kuid see taotlus oleks olnud ka asjassepuutumatu, kuna keskmise palga abil ei ole võimalik tuvastada apellandi sissetuleku väidetavat vähenemist 12.04.2005 tööõnnetuse tagajärjel; 5) ei saa tsiviilasjas nr 2-05-18687 Viru Ringkonnakohtu 09.11.2007 otsuses tuvastatud apellandi 6 400 krooni suurust keskmist kuusissetulekut võtta aluseks apellandi keskmise sissetuleku kindlakstegemisel, kuna Viru Ringkonnakohtu otsuse näol on praeguses tsiviilasjas tegemist vaid dokumentaalse tõendiga. Tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 ei saa Viru

Ringkonnakohtu 09.11.2007 leheküljel 5 toodud brutotöötasu suurus 6 400 krooni olla menetlusosalistele kohustuslik käesolevas tsiviilasjas; 6) esitas apellant väite, nagu oleks apellandi ja SA Ida-Viru Keskhaigla vahel sõlmitud tööleping lõppenud 2010. a lõpus, esmakordselt apellatsioonkaebuses. Tulenevalt TsMS § 652 lg-dest 3 ja 4 on apellatsioonimenetluses oluliselt piiratud nii uute asjaolude ja tõendite esitamine kui ka ringkonnakohtu poolt uute asjaolude ja tõendite hindamine. Käesoleval juhul ei ole apellant esitanud ühtegi põhjendust, miks väide apellandi ja SA Ida-Viru Keskhaigla vahel sõlmitud töösuhte lõpetamise kohta esitati alles apellatsioonimenetluses. Seetõttu palub vastustaja TsMS § 652 lg-st 4 lähtudes jätta apellandi apellatsioonkaebuses esitatud uued väited – tööleping apellandi ja SA Ida-Viru Keskhaigla vahel olevat 2010 lõpust alates lõppenud ja nüüd olevat apellandi palga suuruseks 4 350 Eesti krooni ehk 278,01 eurot kuus – tähelepanuta; 7) on apellandi väited, et oma tervisliku seisundi tõttu ta pärast 12.04.2005 tööõnnetust ei saanud päevagi ehitajana töötada ja samuti ei saa apellant töötada terviseseisundist tulenevalt autlukksepana, tõendamata. Käesoleva kohtuasja materjalide juures puuduvad igasugused andmed ja neid kinnitavad tõendid, et apellant oleks soovinud peale 12.04.2005 tööõnnetuse toimumist ehitajana töötada ja et just nimelt apellandi tervislik seisund olevat saanud takistuseks ehitajana töötamisele. Samuti puuduvad asja materjalide juures igasugused andmed ja neid kinnitavad tõendid, et apellant oleks üldse kunagi soovinud töötada autolukksepana ja et just nimelt apellandi tervislik seisund oleks põhjuseks, miks apellant väidetavalt ei saa töötada autolukksepana. Samuti on paljasõnalised apellandi väited selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda tal D ja E kategooria sõidukite juhtimisõigust omandada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Viru Maakohtu
14.märtsi 2011 otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja hageja nõude rahuldamiseks. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on tõlgendanud kitsendavalt VÕS § 130 lg 1. Vastavalt VÕS § 130 lg-le 1 isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist seoses sissetulekute vähenemise ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisega. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja sissetulek võrreldes 12.04.2005 toimunud tööõnnetusele eelnenud ajaga vähenenud ei ole ning samuti ei ole hageja majanduslikud võimalused võrreldes tööõnnetusele eelnenud ajaga halvenenud. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et hageja keskmine palk (sissetulek) enne 12.04.2005 toimunud tööõnnetust oli 5 617,29 krooni, mitte hageja väidetud 6 400 krooni. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, millega lahendatakse hagiga esitatud nõue. Tsiviilasjas nr 2-05-18687 nõudis hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ning kohus ei ole nimetatud tsiviilasjas tuvastanud, et hageja palk oli enne tööõnnetust 6 400 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on hageja keskmine palk arvutatud lähtudes SEB Panga väljavõttest hagejale töötasu maksmise kohta ning suuremat palk (sissetulekut) ei ole hageja tõendanud. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tsiviilasjas nr 2-05-18687 on kohus tuvastanud hageja keskmise palga, on ekslik.

Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks 30.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-02; 13.02.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-14-02) asunud seisukohale, et kahju tekitaja (tööandja) ei pea hüvitama töötaja tervisekahjustusest tingitud kahju seda osa, mida katab tervisekahjustuse tõttu saadav toetus või pension. Sellest tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et töövõimetuspensioni ja töövõimetushüvitist ei saa VÕS § 130 lg 1 kohaldamisel arvesse võtta. Oluline on see, kas töövõimetuspensioni ja töövõimetushüvitist makstakse isikule seoses tööõnnetusega. Antud juhul nähtub hageja 2007-2009 tuludeklaratsioonidest (t.l 97-104), et hagejale maksti 2007 pensioni 19 284 krooni ja tööõnnetuse hüvitist 84 709 krooni, 2008 pensioni 21 936 krooni ja tööõnnetuse hüvitist 73 415 krooni ning 2009 pensioni 15 784 krooni. Arvestades maakohtu poolt hagejale makstud palgatulu, oli hageja keskmine tulu 2007 12 469,50 krooni, s.o 6 852,21 krooni võrra suurem tema keskmisest palgast enne tööõnnetust (12 469-5 617,29=6 852,21); hageja keskmine tulu 2008 13 921,90 krooni, s.o 8 304,61 krooni võrra suurem tema keskmisest palgast enne tööõnnetust (13 921,90-5 617,29=8 304,61) ja hageja keskmine tulu 2009 7 651,70 krooni, s.o 2 034,40 krooni võrra suurem tema keskmisest palgast enne tööõnnetust (7 651,70-5 617,29=2 034,41). Hageja tuludeklaratsioonidest nähtuvad ja eelnimetatud summad maksti hagejale seoses tööõnnetusega. Seetõttu puudub alus hagejale kahju hüvitamiseks seoses sissetulekute vähenemisega ning maakohtu sellekohane lõppjäreldus on õige. Apellatsioonkaebuses esitatud tõendamata väide üldisest keskmisest palga tõusust Eestis aastatel 2005-2009 ei tähenda seda, et ka hagejal oleks palk tõusnud. Samas ei ole ka apellant nimetatud väidet seostanud endal kahju tekkimisega (sissetuleku vähenemisega). Oluline on, et hageja oleks pidanud tõendama endal sissetulekute vähenemise kui kahju hüvitamise nõude eelduse seoses töövigastusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud enda majanduslike võimaluste halvenemist võrreldes 12.04.2005 toimunud tööõnnetuse eelnenud ajaga. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada vastupidist. Tõendamata on apellandi väide, et pärast tööõnnetust oleks ta soovinud ehitajana (samas ametis) töötada ning et tema tervislik seisund oleks takistanud tal ehitajana töötada. Samuti on tõendamata apellandi väide, et ta ei ole leidnud tööd autolukksepana ning tema tervislik seisund ei võimalda tal omandada D ja E kategooria sõidukite juhtimise õigust. Ringkonnakohus rõhutab, et TsMS § 230 lg-s 1 märgitust tulenevalt on hageja jätnud täitmata omapoolse tõendamiskoormise ning seepärast on tema eelnimetatud väited paljasõnalised. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud tõendamata asjaolu, mille kohaselt SA Ida-Viru Keskhaigla lõpetas temaga töölepingu 2010. a lõpus ning käesoleval ajal töötab ta Partner Veod OÜ-s 4 350 kroonise palgaga. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuna viimane kohtuistung antud asjas toimus 12.01.2011, siis oleks hageja saanud nimetatud asjaolule maakohtus tugineda ja seda ka tõendada. See, et apellandil esineb jätkuvalt (alates 31.08.2011, 28.10.2011 ringkonnakohtule esitatud püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus 22.09.2011) töövigastusest tingitud töövõime kaotus 20%, ei anna iseenesest alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja