Välja mõista hagejalt, OÜ Capital Kinnisvara riigi tuludesse 383,47 eurot. Viidatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, OÜ Capital Kinnisvara kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-09-27820 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.06.2009.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kohustada kostjat vabastama hagejale kuuluv eluruum ja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 26 154,01 krooni (1 671,55 eurot). 07.02.2011 täpsustas hageja kohtu nõudel oma hagi ja palus välja mõista kostjalt 1 600,60 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel üürisuhe, mille alusel kasutas kostja Vilde tee 9614/17 eluruume. Seoses kostja võlgnevusega ütles hageja tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles. Kuivõrd kostja oma võlgnevust hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud, lõppes poolte vaheline üürileping seoses hagejapoolse ülesütlemisega. Ülesütlemisavaldus on kehtiv, st kostjal oli üürivõlgnevus, ning hageja oli õigustatud nõudma kostjalt eluruumi vabastamist tulenevalt hagejapoolsest lepingu ülesütlemisest. Elamu haldaja ROLLEKS OÜ esitas kuni 2005. augustini kostjale arveid seonduvalt eluruumidega nr 14 ja
17.Kostja tasus esitatud arveid osaliselt, mitte arvel märgitud summas. 2005. augusti seisuga oli kostjal ROLLEKS OÜ ees võlgnevus ning kõik kostja poolt ROLLEKS OÜ-le teostatud maksed peale 2005.a augustit on katnud kostja senist võlgnevust ROLLEKS OÜ ees. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest ei selgu, mille eest on kostja ROLLEKS OÜ-le ülekandeid teinud (st millise kuu eest). Seega ei ole kostja tõendanud, et tema poolt ROLLEKS OÜ-le tehtud ülekanded on tehtud 2005. september kuni 2006. september arvete tasumiseks, mitte muude kohustuste katmiseks. ROLLEKS OÜ ei esitanud kostjale arveid peale 2005. septembrit ja seega puudus kostjal alus 2005. septembrist kuni 2006. septembrini ROLLEKS OÜ-le arveid tasuda. Perioodil 2005. september kuni 2006. september koostas ja esitas KÜ Vilde tee 96 arved ise ja pani need kostja postkasti. Kostja hakkas vastavalt KÜ Vilde tee 96 arvetele kõrvalkulude eest tasuma 2006. septembrist, jättes eelneva võlgnevuse tasumata. Kostja aktsepteeris oma tegevusega, et arved pannakse ühistu poolt tema postkasti ja need tuleb tasuda. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja ei teatanud kostjale korteriüüri suurust. Et juhtida kostja tähelepanu suurele võlale, saatis hageja kostjale tähitud kirjaga teatise/arve nr 14,17/11.10.07 summale 26 421,21 krooni, mis põhines KÜ Vilde tee 96 arvetel ja seal kajastatud võlgnevuse saldol. 21.04.2010 loobus hageja üürilepingu eseme väljanõudmisest, sest kostja vabastas hageja eluruumi, kuna talle eraldati munitsipaaleluruum. Hageja kinnitas avalduses, et on hagist loobumise tagajärgedest teadlik. Kostja vabastas eluruumi vabatahtlikult kohtumenetluse ajal, millest tulenevalt on kostja kohustatud hüvitama hagejale menetluskulud seoses eluruumi vabastamise nõude menetlusega. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulu kohtueelses menetluses summas 6 136 krooni ja õigusabikulu kohtumenetluses 8 160 krooni. Kuivõrd nii üürikomisjonis kui kohtumenetluses oli menetlemisel kaks nõuet korraga, palus hageja lugeda eelnimetatud summadest 50% seotuks eluruumi vabastamise nõudega ja mõista kostjalt hageja kasuks välja eluruumi vabastamise nõude menetlusega seotud menetluskulu 7 148 krooni.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-09-27820
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel kehtib tähtajatu üürileping. Üürileandja tugines ülesütlemisteates VÕS § 316 sätetele. Ükski nimetatud sättes märgitud ülesütlemise eeldustest ei ole täidetud. Hageja ei ole üüri suurust määranud ega esitanud kõrvalkulude kohta teatist, kuigi tal on lepingu p-de 4.1 ja 4.2 järgi vastav kohustus. Hageja ei ole esitanud ka üüriarveid. Kõik hageja poolt viidatud arved on väljastatud KÜ Vilde tee 96 poolt eluruumi omanikule, s.o hagejale ning nende tasumise kohustus oli hagejal, mitte kostjal. Kostjal ei olnud võlgnevust ROLLEKS OÜ ees, mistõttu puudus alus tasutud makseid arvestada varasema võlgnevuse katteks. 18.06.2010 otsusega lõpetas Harju Maakohus menetluse tsiviilasjas osaliselt, eluruumi Vilde tee 96-14/17 Tallinnas tagastamise kohustamiseks. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 26 154,01 krooni. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 09.05.2011. a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. 06.10.2008 esitas OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA avalduse üürikomisjonile, mille viimane jättis rahuldamata. Tsiviilasja juurde võetud Üürivaidluskomisjoni asja 2792/08 materjalide kohaselt ei ole kostja ajavahemikul 2005. juuli kuni 2006.a august arveid saanud. Kostja väidetel on ta tasunud kogu aeg ROLLEKS OÜ-le, ka sel ajal, mil talle arveid ei esitatud. Kostja poolt Üürivaidluskomisjonile esitatud 30.07.2005 kirjas koos 01.08.2005 väljastusteatega, teatas kostja hagejale, et seoses arvete mittesaamisega tasub ta üüriruumide eest kolme viimase arve alusel arvestatud keskmise hinna. Kostja selgitas kohtuistungil, et tasus ajavahemikul 2005.a juuli kuni 2006.a august ROLLEKS OÜ kontole arvestatud keskmise tasu. Tasumine ROLLEKS OÜ-le oli tingitud sellest, et nimetatud äriühing oli E.Vilde tee 96 elamu haldajaks ja väljastas kogu aeg kostjale arveid. Üürikomisjonile esitatud kostja pangakonto väljavõttega ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.12.2007 ja maksekorraldustega hilisemate tasumiste kohta on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et kostja tasus eluruumi kasutamise eest talle teadaolevale üürileandjale ROLLEKS OÜ-le ning hilisemalt KÜ-le Vilde tee 96. Hagetava võla tekkimise ajal oli ROLLEKS OÜ, OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA ja KÜ Vilde tee 96 juhatuse liikmeks üks ja sama isik Aleksei Poskatšev. Juhul kui hageja leidis, et maksed tasuti ebaõigele saajale, oli selline eksimus makse saaja osas võimalik tuvastada ja suunata makse edasi õigele saajale. Kui alates 2005.a juulist tuli eluruumide eest maksta teisele isikule, mitte ROLLEKS OÜ-le, pidi hageja 30.07.2005 kostja kirja saamisel seda teatama VÕS §-de 169 ja 170 kohaselt. Hageja ei ole kostja seisukohadele üürileandja vahetumise osas vastuväiteid esitanud. Kohtule on esitatud nõude loovutamise leping. Hageja ei ole ühegi tõendiga kinnitanud, et asjakohased üüriarved oleks kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja Nikolay Lukiyanov, et elas koos kostjaga Vilde tee 96 majas ning 2005. aastal mingisuguseid arveid ei esitatud. Korteriühistu poolt esitati arveid alates 2006. septembrist. Hagi kohaselt oli võlgnevus Vilde tee 96 korteri nr 14 eest 31.01.2009 seisuga 13 269,32 krooni ja korter nr 17 eest 11 548,489 krooni. Kostja pangakonto väljavõttest järeldas kohus, et ajavahemikul 01.09.2005 kuni 01.01.2009 tasuti kokku 41 921,89 krooni. Samal perioodil on ROLLEKS OÜ-le ja KÜ-le Vilde tee 96 tasutud makseid kokku 42 305,19 krooni. Hageja on arvestanud võlga põhimõttel, et kuivõrd ROLLEKS OÜ arveid ei esitanud, puudus alus kolmandale isikule arve tasumiseks. Seega ei eita hageja raha laekumist ROLLEKS OÜ-le. Kohtuistungist hageja esindaja osa ei võtnud ning üürivaidluskomisjoni istungil tõi ta esile, et üürnikku eraldi ei teavitatud, et ROLLEKS OÜ asemel tulnuks arveid tasuda
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-09-27820 OSAÜHINGULE CAPITAL KINNISVARA. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud nõuetekohase üüriarve esitamist kostjale sh üürileandja isiku vahetamist, leidis kohus, et kostja poolt esitatud tõenditega, mis tõendavad raha maksmist, on tõendatud kostjapoolne üüri tasumine. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Maakohus on hinnanud valesti ning jätnud hindamata asjas olulist tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ja otsuse tegemisel, rikkunud nii menetlusõiguse- kui ka materiaalõiguse norme. Elamu haldaja, ROLLEKS OÜ esitas kuni 2005.a augustini kostjale arveid seonduvalt eluruumidega nr 14 ja nr 17. Kostja tasus ROLLEKS OÜ poolt esitatud arveid juba eelmiste perioodide eest osaliselt, mitte arvel märgitud summas, vaid vähem. Seega oli 2005.a augusti seisuga kostjal tekkinud ROLLEKS OÜ ees võlgnevus. Kõik kostja poolt ROLLEKS OÜ-le teostatud maksed peale 2005.a augustit on katnud kostja senist võlgnevust ROLLEKS OÜ ees. ROLLEKS OÜ on kohtule sellekohase kirjaliku tõendi esitanud. Kohus ei ole eelnimetatud tõendit arvestanud ega põhjendanud, miks ta ei ole tõendit arvestanud. Antud hageja väite arvestamine ja tõendi hindamine mõjutab käesoleva tsiviilasja lahendamist hagejale soodsas suunas. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest ei selgu, mille eest kostja ROLLEKS OÜ-le ülekandeid tegi (st millise kuu ja millise konkreetse arve eest). Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt ROLLEKS OÜ-le tehtud ülekanded on tehtud 2005.a septembrist kuni 2006.a septembrini eluruumi arvete tasumiseks, mitte muude kohustuste katmiseks. See asjaolu on otsuses jäetud arvestamata ja hageja sellekohane kohtumenetluses esitatud väide kohtu poolt otsuses käsitlemata. Kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et ROLLEKS OÜ ei esitanud kostjale arveid peale 2005.a septembrit. Seega puudus kostjal alus peale 2005.a septembrit ja kuni 2006.a septembrini ROLLEKS OÜ-le arveid tasuda. Kohtu seisukoha kohaselt ei ole hageja tõendanud nõuetekohase üüriarve esitamist kostjale. Hageja arvates on kohtu selline käsitlus ebaseaduslik. Korteriühistu on esitanud alates 2005.a arveid kostja kasutuses olevate eluruumide postkasti ja puudub alus arvata, et korteriühistu ei ole arveid esitanud. On tavapärane praktika (üldteadaolev asjaolu), et arved pannakse eluruumide postkastidesse, mitte ei edastata tähitud kirjaga. Korteriühistu arved, mis on hageja nõude aluseks, on hageja esitanud kohtumenetluse käigus. Samuti on hageja esitanud kohtule OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA poolt kostjale saadetud teatise, milles on märgitud kostja võlgnevuse suurus (mis vastab korteriühistu arvetel märgitud võlgnevusele). Seega on ebaõige kohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud, et kostjale oleks arveid saadetud. Hageja ei ole andnud nõusolekut ROLLEKS OÜ-le tasutud ülekannete laekumised arvestada KÜ Vilde tee 96 poolt esitatud arvete tasumisena, samuti ei ole hageja seda hiljem heaks kiitnud. Seega ei saanud kohus järeldada, et kostja poolt alates 2005.a septembrist tehtud maksed ROLLEKS OÜ-le tuleb lugeda tasutuks kostja kasutuses olnud eluruumide eest tasumisele kuuluvate maksete katteks. Kohtu hinnangul ei ole hageja kinnitanud ühegi tõendiga, et asjakohased üüriarved oleks kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kohtu järeldus on ebaõige, kuna hageja on muuhulgas (lisaks korteriühistu poolt kostja postkasti pandavatele arvetele) saatnud kostjale tähitud kirjaga teatise/arve nr 14,17/11.10.07 summale 26 421,21 krooni, mille kostja on kätte saanud. Kohus ei ole seda otsuses arvesse võtnud. Hageja poolt väljastatud arve on vormistatud nõuetekohaselt ning põhines KÜ Vilde tee 96 arvetel ja seal kajastatud võlgnevuse saldol. Kohtul oli võimalik arveid, kui tõendeid, kontrollida, mida kohus ei ole
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-09-27820 teinud ega arvete olemasolu otsuse tegemisel arvestanud. Täielikult puudub hinnang hageja poolt kostjale esitatud arvele kuupäevast 11.10.2007. Arvete sisu ei ole kostja poolt vaidlustatud. Hageja on kohtu nõudel hagi täpsustanud 07.02.2011, mille tulemusena palub välja mõista kostjalt 1 600,60 eurot. Üürnikul on VÕS § 292 lg 1 kohaselt kõrvalkulude tasumise kohustus. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma kohustuse täitnud. Hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p-i 1 alusel ning seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 600,60 eurot. Maakohus on otsuses asunud seisukohale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nõuded ja vastuväited. Kostja on tunnistajana palunud arvese võtta Nikolay Lukiyanovi ütlusi, mida kohus on otsuse langetamisel teinud. Paraku ei saa kohus tugineda otsuse tegemisel antud tunnistaja ütlustele, kuna Nikolay Lukiyanovi ütlused on ebaselged ja ebamäärased. Ütlustest ei nähtu kelle poolt konkreetselt olid väljastatud kuni 2005.a septembrini arved nii üüri kui kõrvalkulude eest. Tunnistaja ütluse kohaselt esitas 2005.a septembrini arveid keegi „kinnisvara“. Tunnistaja ei ole kontrollinud kostja postkasti ja ei kinnita, et just kostja postkastis ei olnud eelmainitud ajaperioodi jooksul arveid. Kui KÜ Vilde tee 96 on arved väljastanud (lisatud kohtutoimikusse), siis ei saa eeldada, et arveid ei ole kostjale esitatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastuväiteid kostja seisukohtadele üürileandja vahetumise osas esitanud. Hageja on kohtule esitanud nõude loovutamise lepingu, millest selgelt, üheselt ja arusaadavalt nähtub, et üüri ja kõrvalkulude saajana õigustatud subjektiks on OSAÜHING
CAPITAL KINNISVARA.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude hageja kanda jätmise osas on seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb jätta selles osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS §-st 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohus oleks pidanud hagejalt välja mõistma riigilõivu, mille oleks kostja pidanud esimese apellatsioonkaebuse esitamisel tasuma, kuid mille tasumisest oli kostja 19.08.2010.a Tallinna Ringkonnakohtu määruse järgi vabastatud. Selle maakohtupoolse rikkumise saab aga ringkonnakohus ise kõrvaldada. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Kostja vaidles hagile täielikult vastu. Kostja ei võtnud ühtegi hageja faktiväidet omaks ning asjaoludest tulenevalt ei saa ka omaksvõtu eeldusest lähtuda. Eespool toodust tulenevalt tuli hagejal kõik hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud kohtu ette tuua ning hagejal tuli ka kõik asjaolud tõendada. Selleks, et nõuda üüri või kõrvalkulude tasumist, tuleb hagejal tõendada vastava nõude aluseks olevad asjaolud. Ei üüri ega kõrvalkulude nõude tekkimist ei saa tõendada ainuüksi arve esitamisega. Teatud raha maksmisele suunatud nõudeid ei saa ilma arveta täita ja seetõttu ei saa teatud raha maksmisele suunatud nõuded, eriti sellised, mille suurus kuude kaupa erineb, muutuda sissenõutavaks mitte enne arve esitamist. Samas ei saa nõude olemasolu tõendada ainuüksi sellega, et võlgnikule esitatakse arved. Arve esitamine nõude olemasolu ei tõenda. Selliste nõuete puhul, mille sissenõutavus on enne arve esitamist välistatud, saab arve esitamise tõendamisega tõendada, et üks nõude sissenõutavust välistanud
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-09-27820 asjaolu on kõrvaldatud. See aga ei vabasta hagejat nõude aluseks olevate asjaolude tõendamise koormisest. Nõude aluseks olevate asjaolude tõendamise koormisest ei vabasta hagejat ka see, et kostja ei ole nõude osas üksikasjalikke vastuväiteid esitanud. Kostja vaidles hagile vastu ja ühtegi elulist asjaolu omaks ei võtnud, samuti ei võtnud kostja hagi õigeks. Nendel põhjustel tulnuks hagejal kohtu ette tuua ja tõendada kõik need asjaolud, millest nõude olemasolu ja sissenõutavaks muutumine sõltub. Sisuliselt esitas aga hageja vaid omapoolse nõuete arvestuse (kalkulatsiooni) ning arved. Nõuete arvestus ja arved on aga hageja või siis isiku, kes hagejale nõuded loovutas, ühepoolne nägemus sellest, millises summas nõuded hageja hinnangul tal kostja suhtes eksisteerivad. Eespool toodud põhjustel ei ole hageja hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid kohtu ette toonud ning neid tõendanud ja see on täiendavaks põhjuseks, miks hagi ei saa rahuldada.
8.See hageja väide, et kostja tasus juba varasemate perioodide eest arveid ebapiisavalt ning seetõttu oli kostjal juba 2005.a augusti seisuga võlgnevus, ei ole tõendatud. Sellist asjaolu ei tõenda mitte ükski tsiviilasja toimikus olev tõend. Asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid maakohtust erinevat järeldust teha, ei ole hageja lisanud ka apellatsioonkaebusele, mille raames hageja viidatud järelduse tegemist maakohtule ette heidab (selles osas vt ka käesoleva kohtuotsuse eelmist lõiku).
9.See apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja ei ole tõendanud, milliste perioodide eest ta makseid tegi, ei ole õige. Teiseks, ka sellise väite õigsust eeldades ei saaks see olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Kostja esitas tõendina oma pangakonto väljavõtte, millest nähtus, et ta tasus kommunaalkulude (kõrvalkulude) eest perioodiliselt. Olukorras, kus kostjal varasema võlgnevuse olemasolu ei ole tõendatud, võib eeldada, et kostja soovis täita jooksvaid kohustusi. Selliselt pidi kohustuste täitmist mõistma ka hagejaga sarnane mõistlik isik. Teiseks, kui ka kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest ei saaks sellist järeldust teha, tuleb rõhutada, et kostja ei pea hagile vastuväiteid esitama ega neid tõendama mitte enne, kui hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid kohtu ette toonud ega neid tõendanud. Olukorras, kus hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid kohtu ette ei too ning neid ei tõenda, ei saa kohus hagi rahuldada põhjusel, et kostja ei ole esitanud hagi suhtes detailseid vastuväiteid või neid tõendanud. Seega ei saaks kostjapoolsete vastuväidete tõendamata jäämine olla aluseks hagi rahuldamisele.
10.See apellatsioonkaebuses esitatud väide, et OÜ Rolleks ei esitanud alates 2005nda aasta septembrist kostjale arveid ning seetõttu puudus kostjal alus OÜ-le Rolleks raha maksmiseks, ei ole õige ning ei saa tingida hagi rahuldamist. Olukorras, kus kostjal oli kohustus arveid OÜ-le Rolleks tasuda ning olukorras, kus mitte keegi ei teatanud kostjale, et raha saamise nõude õigus läks kolmandale isikule üle, võis ja pidi kostja lähtuma sellest, et tal tuleb kohustusi täita võlausaldajale. Kostja võis makseid teha ka ilma arveid saamata. Kostja ei saa maksta raha suvalisele isikule, kes ilma põhjendusi esitamata kostjalt raha maksmist nõuab.
11.Kuigi apellant väidab, et puudub alus arvata, et korteriühistu ei ole kostjale arveid esitanud, ei saa see väide olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Hagejal lasub hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise koormis ka olukorras, kus hageja esitab väited, mille osas hageja arvab, et nende tegelikkusele vastavuses ei ole põhjust kahelda. Hageja ei ole tõendanud, et korteriühistu oleks kostjale arved esitanud. Teiseks, ainuüksi korteriühistu poolt arvete esitamine ei ole piisavaks aluseks selleks, et kostjal tekiks kohustus tasuda makseid senise võlausaldaja asemel uuele võlausaldajale. Selleks, et see nii oleks, tuleb võlausaldajal
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-09-27820 teatada nõude loovutamisest või muust õiguslikust alusest, mis nõude ülemineku tingib. Sellisest asjaolust teavitamist ei ole hageja kohtu ette toonud ega tõendanud.
12.Apellandi väide, et kostja aktsepteeris oma käitumisega, et arveid esitab senise võlausaldaja asemel korteriühistu ja et arved tuleb tasuda korteriühistule, on paljasõnaline, ei tugine asjas esitatud asjaoludele ja kogutud tõenditele. Lisaks ei ole selline väide eluliselt usutav.
13.Kuigi apellant väidab, et ühe, tähitud kirjaga saadetud arve on kostja kätte saanud, ei ole selles arves väljendatud nõue tõendatud. Hageja väidab ka ise, et see arve põhines korteriühistu poolt esitatud arvetel ning oli korteriühistu arvete kokkuvõte. Ka viidatud arve alusel ei saanud kostja järeldada, miks oleks ta pidanud raha maksma korteriühistule, kelle arvete kokkuvõttena nö koondarve esitati.
14.Apellandi poolt tunnistaja ütluste hindamise osas esitatud etteheited ei saa olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kuivõrd hageja ei toonud kohtu ette hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ning ei tõendanud neid, ei pidanud kostja vastuväiteid esitama ega neid tõendama. Kostja siiski soovis oma vastuväiteid, mh seda, et ta ei arveid ei saanud, tõendada tunnistaja, teise sama maja üürniku, ütlustega. Selliselt saab tõendada, seda, kuidas sama üürileandja samas majas üürnikke üldiselt kohtles ning millisel viisil üürnikega suhtles ja nõudeid esitas. Kaudse tõendina on sellised tunnistaja ütlused arvestatavad. Tunnistaja ütlused on antud aastaid tagasi aset leidnud asjaolude kohta ning see, et ütluste detailsuse aste ei ole väga kõrge, ei viita mitte sellele, et tunnistused oleksid ebausaldusväärsed või muul põhjusel kasutud. Menetluskulude jaotus
15.Hageja esitas kostja vastu algselt kaks nõuet, millest üks oli väljatõstmisnõue ja teine kõrvalkulude tasumisele suunatud nõue. Hageja tugines esimese nõude alusena sellele, et üürileping öeldi olulise lepingurikkumise (kõrvalkulude võla) tõttu üles. Hageja loobus esimese nõude osas hagist ja palus jätta menetluskulud kostja kanda põhjusel, et kostja täitis nõude vabatahtlikult peale hagi esitamist. Käesoleval juhul ei ole esimese nõude osas menetluskulude kostja kanda jätmiseks alust, sest hageja poolt esitatud lepingu ülesütlemise alus – kõrvalkulude võlgnevus, ei leidnud tõendamist. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1, § 168 lg-st 4 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Riigilõivu väljamõistmine
16.Käesolevas asjas tegi Harju Maakohus esimest korda otsuse 18.06.2010.a. Otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 26 154,01 krooni. Kostja esitas maakohtu otsuse peale
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-09-27820 apellatsioonkaebuse ja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Kostja taotles menetlusabi ja palus vabastada ennast kaebuse esitamisel riigilõivu maksmisest. Viidatud apellatsioonkaebuse esitamisel tuli maksta lõivu 6 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas menetlusabi taotluse 19.08.2010.a määrusega. TsMS § 190 lg 5 lausest 2 tulenevalt tuleb sellele vastav rahasumma mõista välja hagejalt, sest hagi jäetakse rahuldamata.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.