Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-09-27820
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
09.05.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri CKOÜ hagi NR vastu 1671.55 euro ( 26154 krooni) nõudes. 1671.55 eurot 12.04.2011 Hageja CKOÜ (registrikood XXX, asukoht
Hageja lepinguline esindaja Tiina Pill, e-post: [email protected]; Kostja NR(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja A P Kostja lepinguline esindaja Vassili K , e-post: [email protected]. Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 12.06.2009 esitas CKOÜ Harju Maakohtule hagi NR vastu hagi eluruumi tagastamiseks ja üürivõla 26 154,01 krooni väljamõistmiseks (tlk 50, 51, 52, 66,67, 68). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel oli üürisuhe, mille alusel kasutas kostja XXXeluruumi. Hageja ütles seoses kostja võlgnevusega tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles. Kuivõrd kostja
oma võlgnevust hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud, lõppes poolte vaheline üürileping seoses hagejapoolse ülesütlemisega. Ülesütlemisavaldus on kehtiv, st kostjal oli üürivõlgnevus, ning seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt eluruumi vabastamist tulenevalt hagejapoolsest lepingu ülesütlemisest. Elamu haldaja OÜ R esitas kuni 2005.a augustini kostjale arveid eluruumidega nr 14 ja 17 seonduvalt. Kostja tasus OÜ R poolt esitatud arveid osaliselt, s.o mitte arvel märgitud summas. Seega oli 2005.a augusti seisuga kostjal OÜ R ees võlgnevus ning OÜ R kõik kostja poolt teostatud maksed peale 2005.a augustit on katnud kostja senist võlgnevust OÜ R ees. Samuti ei selgu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest, mille eest on kostja enda arvates OÜ R ülekandeid teinud (st millise kuu eest). Seega ei ole kostja käesoleval juhul tõendanud ka, et tema poolt OÜ R tehtud ülekanded on tehtud perioodi 2005.a september kuni 2006.a september eluruumi arvete tasumiseks, mitte muude kohustuste katmiseks. OÜ R ei esitanud kostjale arveid peale september 2005.a ning seega puudus kostjal alus peale september 2005.a kuni september 2006.a arveid tasuda OÜ R . Perioodil september 2005.a kuni september 2006.a koostas ja esitas KÜ XXX arved ise ja pani need kostja postkasti. Kostja hakkas vastavalt KÜ XXX arvetele kõrvalkulude eest tasuma 2006.a septembrist, jättes eelneva tekkinud võlgnevuse tasumata. Kostja aktsepteeris oma tegevusega, et KÜ XXX arved pannakse ühistu poolt tema postkasti ja need tuleb tasuda. Seega ei ole põhjendatud kostja tänane väide, et hageja ei ole teatanud kostjale korteriüüri suurust. Selline väide on otsitud ja põhjendamata. Hageja on saatnud kostjale tähitud kirjana enda poolt koostatud teatise/arve nr 14,17/11.10.07 summale 26 421,21 krooni. Nimetatud arve põhines KÜ XXX arvetel ja seal kajastatud võlgnevuse saldol ja oli suunatud eesmärgile juhtida kostja tähelepanu suurele võlale. 21.04.2010 loobus hageja üürilepingu eseme väljanõudmisest, sest kostja vabastas hageja eluruumi, kuna talle eraldati Tallinnas munitsipaaleluruum. Hageja kinnitas avalduses, et on hagist loobumise tagajärgedest teadlik. Kostja on eluruumi vabastanud vabatahtlikult kohtumenetluse ajal, millest tulenevalt on kostja kohustatud hüvitama hagejale menetluskulu seoses eluruumi vabastamise nõude menetlusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu kohtueelses menetluses 6136 krooni ja õigusabikulu kohtumenetluses 8160 krooni. Kuivõrd nii üürikomisjonis kui ka kohtumenetluses oli menetlemisel kaks nõuet korraga, siis palub hageja lugeda eelnimetatud summadest 50% seotuks eluruumi vabastamise nõudega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja eluruumi vabastamise nõude menetlusega seotud menetluskulu 7148 krooni. (tlk 186) Kohtu nõudel on hageja oma nõuet ja hagi täpsustanud 07.02.2011 ning palub välja mõista kostjalt 1600.60 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu (tlk 204), palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (tlk 22). Poolte vahel kehtib tähtajaline üürileping. Üürileandja on ülesütlemisteates tuginenud VÕS § 316 sätetele. Ükski nimetatud sättes märgitud ülesütlemise eeldustest ei ole täidetud. Hageja ei ole üüri suurust määranud ega esitanud kõrvalkulude kohta teatist, kuigi tal on lepingu p-de 4.1 ja 4.2 järgi vastav kohustus. Hageja ei ole esitanud ka üüriarveid. Kõik hageja poolt viidatud arved on väljastatud KÜ XXX poolt eluruumi omanikule, s.o hagejale ning nende tasumise kohustus oli hagejal, mitte kostjal. Kostja palus üle kuulata tunnistaja N L . Kostja arvates on arusaamatu, miks 02.08.2008 asutatud korteri ühistu hakkas arveid saatma postkasti just 09.2005, mida tegelikkuses ei tehtud. Kostjal ei olnud mingisugust võlgnevust OÜ R ees, mistõttu puudus ka alus tasutud makseid arvestada varasema võlgnevuse katteks.
Harju Maakohtu 18.06.2010 otsusega on hagi rahuldatud rahalises nõudes ja lõpetatud menetlus CKOÜ hagis NR vastu eluruumi XXX, Tallinn tagastamise kohustamise nõudes (tlk 85). Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2010 otsusega (tlk 138) tühistati Harju Maakohtu otsus CKOÜ hagis NR vastu 26 154.01 krooni nõudes ja saadeti maakohtule tühistatud osas uueks menetlemiseks. Vastavalt TsMS § 658 lg 2 on Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 06.10.2008 esitas CKOÜ esialgselt avalduse üürikomisjonile, mille viimane jättis rahuldamata. Üürivaidluste lahendamise seaduse § 21 lg 6 kohaselt annab kohus pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Komisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt nõuab kohus hagi või avalduse saamisel komisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Kohus on tsiviilasja juurde võtnud Üürivaidluskomisjoni asja 2792/08, mille materjalide kohaselt ei ole kostja arveid ajavahemikul juuli 2005.a kuni august 2006.a saanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Asja sisulise läbivaatamise käigus väitis kostja, et tema on tasunud koguaeg OÜ R , ka sel ajal, mil talle arveid ei esitatud. Kostja taotluse tunnistaja ülekuulamist, tõendamaks asjaolu, et samas elamus elanud isik ei ole arveid saanud. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja Üürivaidluskomisjonile 30.07.2005 kirja koos selle 01.08.2005 väljastusteatega, nimetatud kirjas teatas kostja hagejale, et seoses arvete mittesaamisega tasub ta üüriruumide eest kolme viimase arve alusel arvestatud keskmise hinna. Kostja selgitas kohtuistungil, et tasus ajavahemikul juuli 2005.a kuni august 2006.a OÜ R kontole arvestatud keskmise tasu. Tasumine OÜ R oli kostja vastuväidete kohaselt tingitud sellest, et nimetatud äriühing oli E. XXX elamu haldajaks ning on kogu aeg väljastanud kostjale arveid eluruumide eest. 2006.a septembrist hakkas kostja KÜ XXX saama Üürikomisjonile on esitatud kostja pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.01.2005 kuni 31.12.2007 eest ja maksekorraldused hilisemate tasumiste kohta (üürivaidluskomisjoni asi tlk 144-151). Nimetatud tõenditega on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et kostja on tasunud eluruumi kasutamise eest talle teadaolevale üürileandjale OÜ R ning hilisemalt KÜ XXX .Üürivaidluskomisjonis tõi kostja esile, et hagetava võla tekkimise ajal oli OÜ R , OÜ CK ja KÜ XXX juhatuse liikmeks üks ja sama isik, s.o. A P (üürivaidluskomisjoni asi tlk 141, 142, tlk 5). Seega, nõustub kohus kostjaga, et juhul kui hageja leidis, et maksed tasuti ebaõigele saajale, oleks selline eksimus
maksesaaja osas võimalik tuvastada ja suunata makse edasi õigele saajale. Juhul, kui alates 2005.a juulist tuli eluruumide eest maksta teisele isikule, mitte OÜ R , siis pidi hageja 30.07.2005 ( üürivaidluskomisjoni asi tlk 158, 163) kostja kirja saamisel seda ka teatama VÕS § - de 169 ja 170 kohaselt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastuväiteid kostja seisukohadele üürileandja vahetumise osas esitanud, vastupidiselt kohtule on esitatud nõude loovutamise leping ( tlk 77). Kohtu hinnangul ei ole hageja kinnitanud ühegi tõendiga, et asjakohased üüriarved oleks kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja N L , et elas koos kostjaga XXX majas ning 2005 aasta mingisuguseid arveid ei esitatud, arveid esitati 2006 septembrist alles korteriühist poolt ( tlk 231). Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Hagis kirjeldatu kohaselt on võlgnevus XXX asuva korteri nr 14 eest seisuga 31.01.2009 aasta 13 269.32 krooni ning korter 17 eest 11 548.489 krooni, kostja pangakonto väljavõttest järeldab kohus, et kokku on tasutud 01.09.2005 kuni 01.01.2009 aasta 41 921.89 krooni, samal perioodil on OÜ R ja KÜ XXX tasutud makseid kokku 42 305.19 krooni (üürivaidluskomisjoni asi tlk 144-151). Hageja on arvestanud võlga ( tlk 189) põhimõttel, et kuivõrd OÜ R arveid ei esitanud, puudus alus kolmandale isikule arve tasumiseks, seega ei eita ka hageja raha laekumist OÜ R . Kuivõrd hageja ei ole tõendanud nõuetekohase üüriarve esitamist kostjale sh üüriandja isiku vahetamist, siis loeb kohus kostjapoolse üüri tasumise kohustuse täidetuks. Kohtuistungist hageja esindaja osa ei soovinud võtta, ning üürivaidluskomisjoni istungil on ta esile toonud, et eraldi üürnikku ei teavitatud sellest, et OÜ R asemel tulnuks arveid tasuda OÜ C K . Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.