2-11-37929
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-11-37929
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. november 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
AS Swedbank Liising hagi M. M.`i vastu 808,21 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 665,27 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
Hageja:
Swedbank Liising AS (reg.kood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn)
Hageja esindaja:
Anneli Arusalu (volikirja alusel, e-post [email protected] )
Kostja:
M. M. (IK xxx, elukoht xxx)
ja
nende
Viru Maakohtu menetluses on Swedbank Liising AS hagi M. M.`i vastu 808,21 euro võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Antista AS ja kostja 19.03.2007 Ego järelmaksu müügilepingu nr. 121/139606, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, intressimääraga 15,9% aastas. Maksete tasumise tähtpäevad olid iga kuu 15. kuupäeval, viimase makse tähtpäev 15.09.2009. Hageja esitas avalduse maksekäsu kiirmenetluses. 13.07.2011 määrusega jäeti avaldus rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud ksotjale kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 14.07.2011. Peale võlgnevuse palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot, samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
Maakohus saatis 15.08.2011 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 31. augustil 2011.a TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole, millega luges kohus tõendatuks, et kostja võttis vaikimisi hagiavalduses toodud asjaolud õigeks ning vastuväited hagile kostjal puudusid. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 808,21 eurot ja viivis alates 12.08.2011 kuni põhinõude (665,27 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses.
Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 191,73 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47,93 eurot. Pärnu Maakohtu 13. juuli 2011 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 12. augustil 2011, seega on hagi esitatud õigeaegselt. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 12. augustil 2011, s.o ühe kuu jooksul peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-11-37929 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47,93 euro riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 239,66 eurot ja viivise menetluskuludelt (239,66 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 239,66 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (239,66 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.