Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Pankrotiavalduse aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 03.05.2011 esitas võlausaldaja Swedbank AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale avalduse Jürgen Vester’i pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 21.07.2011 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 27.07.2011. tasus võlausaldaja nõutud summa kohtu deposiiti. Ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 22.09.2011 peetud eelistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde. Võlgnik kohtu eelistungile ei ilmunud, paludes 20.09.2011 kohtule edastatud e-kirjas arutada asja ilma tema osavõtuta. 26.09.2011 nimetas kohus ajutise pankrotihalduri.

10.11.2011 kohtuistungile, kus kohus vaatas pankrotiavalduse läbi võlgnik ei ilmunud, paludes asi lahendada ilma tema osavõtuta. Kohtule esitatud avalduse kohaselt palub võlausaldaja Swedbank AS Pärnu Maakohtul Jürgen Vester’i pankroti välja kuulutada. Pooled sõlmisid 29.05.2007 laenulepingu nr *, mille alusel võlausaldaja andis võlgnikule laenu 214 359 eurot intressimääraga 6 kuu euribor + 1,250 % aastas. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti kokku 10.05.2027. 01.10.2009 sõlmisid pooled laenulepingu nr *, mille alusel võlausaldaja andis võlgnikule laenu summas 351 739 eurot intressimääraga 6,7 % aastas. Laenusumma tagastamise kuupäevaks lepiti kokku 29.09.2012. Seoses laenulepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmisega saatis võlausaldaja võlgnikule 23.02.2010 lepingu ülesütlemise teatise, milles andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Võlausaldaja märkis, et käsitleb maksenõuet pankrotihoiatusena PankrS § 10 lg 2 p 1 tähenduses. Lepingu ülesütlemise teatis tagastati võlausaldajale seoses hoiutähtaja möödumisega. 25.02.2010 saatis võlausaldaja võlgnikule e-kirja, millega edastati digitaalselt allkirjastatuna 25.02.2010 tähitult postitatud kirjaga samasisuline kiri. Võlgnik sai kirja samal kuupäeval kätte. 14.09.2010 anti võlgnikule isiklikult üle pankrotihoiatus, mis on fikseeritud tsiviilasja nr 2-10-21678 eelistungi protokollis. Ülaltoodu alusel loeb võlausaldaja pankrotihoiatuse võlgnikule kättetoimetatuks. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlausaldaja nõue kokku 468 262,61 eurot, millest laenulepingu nr * järgne võlgnevus on 81 577,41 eurot ja laenulepingu nr * järgne võlgnevus on 392 387,58 eurot. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud asjaoluga, et tulenevalt laenulepingust kohustus võlgnik tagastama laenu osamaksetena graafikus kajastatud kuupäevadel. Samuti kohustus võlgnik tasuma õigeaegselt intressi. Võlgnik on jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu tekkis võlgnevus, mille likvideerimiseks andis võlausaldaja võlgnikule täiendava tähtaja. Võlausaldaja tegi korduvaid pingutusi kirja kättetoimetamiseks, mis sisaldas täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks, lepingute ühepoolse ülesütlemise hoiatust ja pankrotihoiatust. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud. Võlausaldaja leiab, et arvestades laenulepingutest tulenevat nõuete kogusummat ning asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldaja nõuet täitnud 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamist, leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mistõttu talle tuleb määrata ajutine pankrotihaldur. Käesolevaks ajaks on kõik laenulepingutest tulenevate kohustuste tagatiseks olevad kinnistud realiseeritud. Võlgniku seisukoht Võlgnik sisulist seisukohta esitatud avalduse osas kohtule esitanud ei ole. 20.09.2011 kohtule saadetud kirjas märgib võlgnik., et arvestuslikult on võlausaldaja oma raha kätte saanud, kuid tal ei ole tahtmist ega tervist, et sel teemal vaielda. 09.11.2011 kohtule saadetud kirjas on võlgnik seisukohal, et tal puuduvad rahalised vahendid kohtusse tulekuks. Ajutise halduri seisukoht Ajutise pankrotihalduri aruande järgi võlgnikul puudub kinnisvara, osakud aktsiad. Püsivat sissetulekut võlgnik ei oma. Kohustusi ja käendusest tulenevaid nõudeid on võlgniku vastu kokku 3 636 597 euro eest. Swedbank AS ees on võlgnevus 468 263 eurot, Andrei Invest OÜ

’le võlgnevus summas 186 302 eurot, Afford Õigusbüroo OÜ-le võlgnevus summas 2 006 604 eurot. P. V. võlg summas 268 428 eurot. Võlgnik on andnud käendusi DnB Nord Pank’le piirsummas 190 000 eurot, P. V. antud käendus summas 250 000 eurot. Käendusi on antud 440 000 euro eest. Võlgnikul on tagasivõidetavat vara. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine ning palub pankrot välja kuulutada. Kohtu seisukoht Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik istungile ei ilmunud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus Jürgen Vester’i pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot. Ajutise halduri kulutuste katteks palus ajutine haldur büroole hüvitada 56,99 eurot, millele lisandub käibemaks 11,39 eurot, kokku 68,38 eurot. Võlausaldaja ajutise halduri aruandele ja tasu ning kulutuste suurusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Jürgen Vester’i pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Uno Feldschmidt’i. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul puudub kinnisvara, väärtpaberid. Samuti ei ole raha tema pangakontodel. Võlgnikul on kohustusi nii laenulepingute järgselt kui käendusest tulenevalt vähemalt 3 636 597 euro eest. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur käesoleva aja seisuga tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul on tagasivõidetavat vara. Kuna Jürgen Vester’il vara puudub, mida ta on ise kinnitanud ajutisele haldurile ja võlgnikul puudub püsiv sissetulek, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning maksejõuetuse põhjuste kohta. Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000, maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi Nõukogu määrus) artikkel 3 lg 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Kohus on seisukohal, et kuna kõik Jürgen Vester’i käesolevaks ajaks teadaolevad kohustused on tekkinud tema tegevusest Eesti Vabariigis ning võlgnikule kuulusid kuni 20.02.2009 kinnisasjad Eesti Vabariigis, siis on võlgniku põhihuvide kese Eesti Vabariigis. Kuna võlgniku alaline elukoht on käesoleval ajal *, siis eelduslikult omab ta * vara õi sissetulekut. Samuti on võimalik, et Jürgen Vester’il on ka * võlausaldajaid. Seega on alust algatada Jürgen Vester’i põhimaksejõuetusmenetlus Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 „maksejõuetusmenetluse kohta“ alusel Eesti Vabariigis. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Jürgen Vester on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Jürgen Vester’it trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 56,99 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 1152 eurot ja kulutuste hüvitis 68,38 eurot Advokaadibüroo Uno Feldschmidt OÜ kasuks välja mõista võlgnikult, Jürgen Vester’ilt. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud täies ulatuses Jürgen Vester’i kanda. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.