Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostja 1 * * allkirja vastu üle antud 02.04.2011. a ning kostja 2 * * allkirja vastu üle antud 07.04.2011. a. Kostja 1 seisukoht 19.04.2011 saabus kohtusse kostja 1 vastus hagile, mille allkirjastas 04.08.2011. a. Vastuses kostja 1 kinnitab, et tal ei ole vastuväiteid, peab õigeks hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet ning ei soovi esitada vastuhagi. Kostja 1 on nõus menetluskulud võrdselt jagama ning nõustub kirjaliku menetlusega ja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja 1 on nõus leidma võlanõudjaga kompromissi. Kostja 2 seisukoht 21.04.2011 esitas kostja 2 kohtule vastuse hagile, mille kohaselt puuduvad vastuväited selle kohta, et kohus võttis nimetatud tsiviilasja menetlusse ja puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks. Kostja 2 võtab hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid osaliselt, sest vastavalt hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepinguga nr * järgi on kostjal 2 käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 85 273,57 krooni (5449,97 eurot). Kostja 2 ei soovi esitada vastuhagi. Kostja 2 arvates tuleks menetluskulud jätta kostja 1 kanda, sest kostja 1 on nimetatud laenu saaja. Juhul, kui kohus ei jäta kõiki menetluskulusid kostja 2 kanda, siis võiks menetluskulud kostja 1 ja kostja 2 vahel ära jagada võrdsetes osades. Kostja 2 on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja 2 arvates võiks asja lahendada kompromissiga ning hageja võiks koostada kostjale 1 uue maksegraafiku, mille alusel saaks makseid korrapäraselt jätkata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja laenulepingust nr * tuleneva võlgnevuse kostjalt 1 väljamõistmist summas 10 881,82 eurot, s.h. kostjalt 2 solidaarselt 5449,97 eurot ning viivist kostjalt 1 protsendina põhinõudelt, s.o 9469,12 eurot alates 01.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,039% päevas, s.h kostjalt 2 solidaarselt põhinõudelt, s.o 5449,97 eurot alates 01.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,039% päevas.

Hageja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks: hageja ja kostja 1 vahel 19.03.2011. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 10-14/; laenu tagastamise graafiku /tlk 15-16/; laenulepingu nr * andmed /tlk 17/; lepingul sooritatud operatsioonid /tlk 18/; käenduslepingu nr * /tlk 21/; lepingu ülesütlemise kirja /tlk 22/ ja käendusnõude esitamise kirja /tlk 23/. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja 1 ja kostja 2 on kohtule esitatud vastustes hagejaga sõlmitud lepingutest tuleneva võlgnevuste nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 417 lg 1 sätestab, et kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja krediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt 1 Igor Voznjuk’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele põhiosa summas 9469,12 eurot, intress 1163,63 eurot ajavahemiku 10.04.2010 – 28.01.2011 eest ja põhiosa viivis 249,07 eurot ajavahemiku 10.07.2010 – 31.03.2011, kogusummas 10 881,82 eurot, s.h kostjalt 2 Kert Kliss’ilt solidaarselt 5449,97 eurot. Samuti kuulub kostjalt 1 Igor Voznjuk’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis arvestatuna protsendina tasumata põhinõuetelt (9469,12 eurot) alates 01.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,039% päevas, s.h kostjalt 2 Kert Kliss’ilt solidaarselt viivis protsendina tasumata põhinõuetelt (5449,97 eurot) alates 01.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,039% päevas. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja 1 ja kostja 2 kanda proportsionaalselt. Kostjalt 1 ja kostjalt 2 mõista välja solidaarselt menetluskulud 639,11 eurot ning kuni menetluskulude (639,11 eurot) täieliku tasumiseni mõista välja solidaarselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks mõista välja kostjalt 1 täiendavalt menetluskulud summas 319,56 eurot ning kuni menetluskulude (319,56 eurot) täieliku tasumiseni mõista välja ainuisikuliselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja 1 on nõus menetluskulud võrdselt jagama. Kostja 2 arvates tuleks menetluskulud jätta kostja 1 kanda, sest kostja 1 on nimetatud laenu saaja. Juhul, kui kohus ei jäta kõiki

menetluskulusid kostja 2 kanda, siis võiks menetluskulud kostja 1 ja kostja 2 vahel ära jagada võrdsetes osades. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt1 ja kostjalt 2 välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 958,67 eurot /tlk 4-8/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 958,67 eurot /tlk 27/ ja kohus on seda kontrollinud 31.03.2011. a /tlk 29/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja 1 ja kostja 2 peavad kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõiv summas 958,67 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses /tlk 7/. Seega tuleb kostjal 1 ja kostjal 2 solidaarselt tasuda menetluskuludelt summas 639,11 eurot menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.