Korteriühistu Kaare 31 hagi E. K.i (K.) vastu võlgnevuse 11 999, 87 krooni (766, 93 euro) ja viivise nõudes ja E. K.i hagi Jõhvi valla vastu 11 999, 87 krooni (766, 93 euro)nõudes
3.Korteriühistu Kaare 31 viivisenõue jätta rahuldamata.
4.TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis järgmiselt: E. K.il tasuda hagejale 518 eurot 88 senti igakuiste osamaksetena 20 (kakskümmend) eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.E. K.i hagi Jõhvi valla vastu jätta rahuldamata.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. E. K.i menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I ASJAOLUD, NÕUDED JA KOHTUMENETLUS
KÜ Kaare 31 hagi E. K.i vastu
1.E. K.ile kuulub korteriomand Jõhvi linnas xxx. Korterelamus Kaare 31 on moodustatud korteriühistu Kaare 31 Jõhvi, mille ülesanne on muuhulgas kommunaalteenuste osutamise tagamine. Korteriühistu põhikirja p 11 järgi on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu koosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Põhikirja p 3.2 alapunkt 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tähtaegselt tasuma sihtotstarbelisi ja osamakseid, mille suuruse ja korra kehtestab ühistu juhatus. Korteriühistu esitas kostjale igakuiselt arved kommunaalteenuste eest, kuid kostja jättis omapoolsed kohustused regulaarselt täitmata. Kostja võlg seisuga 31.12.2007. a on 11 999, 87 krooni (ehk 766, 93 eurot). Hageja nõuab viivist 0,07% tasumata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 31.12.2007. a on viivise suurus 2 628,39 krooni. Kostja võlgnevus on tekkinud ajavahemikul mai 2004. a kuni 31.12.2007. a KÜ Kaare 31 29.09.2006. a üldkoosoleku otsusega kehtestati hooldustasu suuruseks 5 krooni ruutmeetri kohta (endise 3,10 krooni asemel) ning 14.02.2008. a üldkoosolek otsustas,
et alates 26.02.2008. a hakatakse võlglastele arvestama viivist vastavalt põhikirjale 0,07% päevas (I kd, tl 82-85).
2.Kostja E. K. esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohtu 19.06.2008. a kohtumäärusega taotlus rahuldati. Riigi õigusabi osutasid vandeadvokaadid Arvo Suuban ja Kaido Kooga.
3.Kostja E. K. korteriühistu esitatud hagi ei tunnista ja palub arvestada tema rasket materiaalset olukorda. Kostja leiab, et Jõhvi vald (Vallavalitsuse kaudu) on jätnud täitmata kohalikule omavalitsusele seadusega pandud kohustused sotsiaalhoolekande osas. Kostja on oma arvukates avaldustes ja selgitustes märkinud, et võlad kommunaalteenuste eest ei tekkinud seetõttu, et kostjal puudus omapoolne tahe kohustusi täita, vaid kostja materiaalne olukord ei võimalda tasuda kommunaalmakseid. Probleemid tekkisid ajast, kui lõpetati eluasemekulude toetuse maksmine kostjale. Kostja on korduvalt palunud sotsiaalosakonnalt abi eluasemekulude vormistamiseks, kuid abi pole saanud ning teenusvõlgnevuste probleemi lahendamine seetõttu seni tulemusteta. Valla poolt määratud tugiisik käis kostjat esmakordselt külastamas kahe aasta möödudes ametisse määramisest ühel korral ja ka siis kostja soovitud abi ei saanud. 2007. aastal määratud teine tugiisik tegeles kostjaga paar kuud, tegi tasuta koopiaid, aga eluasemekulude probleemi osas abi ikkagi kostja ei saanud. Kostja juhib korduvalt kohtu tähelepanu Patsientide Esindusühingu ja õiguskantsleri seisukohtadele. Maksegraafiku tegemisest kommunaalteenuste võlgnevuse tasumiseks kostja keeldus, kuid keeldumist ei tule mõista kui keeldumist Jõhvi Vallavalitsusega koostööst. Kostja keeldus põhjusel, et ka maksegraafiku järgsete maksete tasumiseks puuduvad tal vahendid. Seni kuni kostjat abistati eluasemekulude tasumisel, olid kõik kommunaalmaksed tasutud. Võlg tekkis seoses eluasemekulude toetuse maksmisega lõpetamisega. Toetuse maksmise lõpetamisega arvati E. K. välja abivajajate nimekirjast.
4.Kostja esindaja esitas kohtule taotluse kaasata kolmanda isikuna menetlusse Jõhvi Vallavalitsus, kelle kohustuseks on vältimatu sotsiaalabi osutamine abivajajatele ning seda pole Jõhvi Vallavalitsus kostjale osutanud. Kohtu 27.11.2009. a määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu).
5.15.02.2008. a esitas E. K. Taru Halduskohtule kaebuse Jõhvi valla sotsiaalhoolekande komisjoni 19.12.2007. a otsuse tühistamiseks ja tekitatud kahju 30 000 krooni hüvitamiseks (haldusasi nr 3-08-290). Kaebuse kohaselt tekitati kaebuse esitajale kohaliku omavalitsuse organite tegevusetusega kahju 30 000 krooni (eluasemekulude võlgnevus). Kohus peatas 06.08.2009. a määrusega tsiviilasja nr 2-08-3884 menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni Tartu Halduskohtu haldusasjas 3-08-290 (II kd tl 301-302). Tartu Halduskohtu 31.03.2009. a kohtuotsusega jäeti E. K.i kaebus rahuldamata. E. K. esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2009. a kohtuotsusega jäeti E. K.i apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus ei võtnud kassatsioonikaebust menetlusse. E. K.i hagi Jõhvi Valla vastu
6.04.10.2010. a esitas E. K. kohtule hagi Jõhvi valla vastu 11 999, 87 krooni väljamõistmiseks. E. K. märgib hagis, et hageja maksejõuetus on tekkinud sellest, et Jõhvi vald ei osuta talle vältimatut sotsiaalabi. Juhindudes sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 28 1 palub E. K. välja mõista Jõhvi vallalt 11 999, 87 krooni kuna vald on jätnud oma seadusest tulenevad kohustused täitmata.
7.Jõhvi vald E. K.i hagi ei tunnista (II kd tl 399 jj). Kostja märkis, et SHS § 28 1 kohaselt loetakse vältimatuks sotsiaalabiks piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond on E. K.i eluasemekulude võlgnevuse probleemiga tegelenud juba alates 1996. aastast. Aastatel 1996 kuni 1998 vormistati talle riiklikku toimetulekutoetust. Probleemid algasid 1999. aastal, kui E. K. loobus riikliku toimetulekutoetuse taotlemisest Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas. E. K. esitas küll pidevalt kirjalikke avaldusi, kus palus määrata eluasemetoetust, kuid toetuse määramiseks vajaminevaid dokumente avaldusele ei lisanud. E. K. soovis, et talle kompenseeriks eluasemekulud 100% ulatuses ja kantaks need otse kommunaalteenuseid osutatavatele ettevõtetele. Eluasemekulude võlgnevuse kompenseerimiseks puudub vallavalitsusel seaduslik alus, kuna SHS § 22 lg 7 kohaselt ei arvata eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele riikliku toimetulekutoetuse vahendite arvelt.
8.E. K.i esindaja täpsustas 07.03.2011. a kohtule esitatud täiendavas vastuväites KÜ Kaare 31 hagile, et TsÜS § 154 järgi on hageja nõuded, mis tekkisid enne 01. jaanuari 2005. a, aegunud (so võlgnevuste eest 2002. a detsembrist – 2004. a detsembrini). Aegumata on nõue summas 7 974,95 krooni. KÜ Kaare 31 esindaja aegumise väidetega ei nõustunud ja selgitas, et hageja nõuab võlga ajavahemiku eest mai 2004 – 31.12.2007. a. 13.12.2006. a esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, 12.07.2007. a määrusega rahuldati nõue ja tehti maksekäsk, 27.08.2007. a määrusega tühistas kohus maksekäsu kiirmenetluse lahendi. Hagi esitati kohtule jaanuaris 2007. a. Hageja tugineb TsÜS § 160 lg 2 p 3 ja TsÜS § 158. 27.01.2004. a tasus kostja hagejale võla katteks 2 940 krooni. Kohtuistungil 08.06.2011. a taotlesid pooled vaheotsuse tegemist aegumise suhtes (TsMS § 449 lg 3). 20.06.2011. a vaheotsusega (III kd, tl 23 jj) jättis kohus E. K.i taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ning jätkas menetlust. Kohus tugines TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 sätestatule ja leidis, et nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul 13.12.2006. a kuni 27.08.2007. a kohtumääruse jõustumiseni (maksekäsu kiirmenetluses) ning hageja nõue seetõttu aegunud ei ole.
Kohtuistung
9.Kohtuistungil 24.10.2011. a taotles kostja E. K.i esindaja otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramist tulenevalt TsMS § 445 lg 1. KÜ Kaare 31 esindaja selgitas, et korteriühistu otsus viivistest loobumise osas korter 60 suhtes oli tingimuslik st ühistu loobub viivise nõudest juhul kui korter pannakse müüki. Korteriühistu ei ole huvitatud kostjalt korteri äravõtmisest, vaid maksete laekumisest. Korteriühistu ei ole viivistest loobunud, kui oleks siis oleks see kajastunud kostjale esitatud arvetel. Viivistest loobumisest saab rääkida üksnes kokkuleppe korral. Hageja märkis, et summa osas vaidlust ei ole, vaidlus on selles, kes peab tasuma. Kostja leidis, et hagejaga kompromissi sõlmida pole mõtet ja jätab asja kohtu otsustada. E. K. on veendunud, et temal on õigus. Kostja pension on 128 eurot, kostja on saanud sotsiaalabina toidupakke ja pakutud ka supikööki. Puude toetust saab kostja 420 krooni. Alates 2006. aastast maksab kostja talle osutatud teenuste eest korralikult. Vee võlgnevus on tasutud. 20,24 eurot kuus maksab kostja kütte võlgnevuse katteks. Laenu on ta saanud eraisikutelt ning sotsiaalosakonda ta üksi minna ei julge. Vastuväited korteriühistule jäid kohtuistungil samaks.
Viivise osas kostja nõuet ei tunnista, kuna viivise määramise võimalus otsustati ühistu üldkoosolekul 2008. aastal. Kostja esindaja jäi endisele seisukohal, et osa nõudest on aegunud ning et korteriühistu juhatus on 19.01.2011. a otsusega viivise nõudest loobunud. Kostja jäi selle juurde, et tulenevalt sotsiaalhoolekandeseadusest on vallal kohustus abi osutada, kuid vald on selle kohustuse jätnud täitmata. Kostja esindaja märkis, et juhul kui kohus peab õigeks mingis osas hagi rahuldada, palub kaaluda ajatamist igakuise maksena 20 eurot kuus. Jõhvi valla esindaja selgitas, et kui kohus rahuldaks E. K.i hagi valla vastu, peaks vald hakkama tasuma E. K.i vanu võlgu, mis ei oleks aga õiglane teiste suhtes. Vallavalitsuse esindaja ei nõustu sellega, et vald peaks tasuma E. K.i võlad, samuti leiti, et puuduvad tõendid selle kohta, et vald ei ole abi pakkunud. E. K.i avaldustest on küll palved raha saamise kohta, kuid abi ei ole palutud. Varem käis pr K. regulaarselt toimetulekutoetust taotlemas. Sel aastal on talle makstud toetust 104 eurot.
II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et korteriühistu hagi E. K.i vastu on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. E. K.i hagi Jõhvi valla vastu põhjendatud ei ole ning tuleb jätta rahuldamata. KÜ Kaare 31 hagi E. K.i vastu
11.Kostja esindaja leidis, et hagi on osaliselt aegunud ja tugines TsÜS § 154 sätestatule (II kd tl 414). Tulenevalt TsÜS § 154 on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus. Kohus tegi aegumise osas vaheotsuse vastavalt TsMS § 449 lg 3 (III kd tl 23). Tuginedes TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 leidis kohus, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja nõuab kostjalt kommunaalteenuste võlga, mis on tekkinud ajavahemikul mai 2004 – 31.12.2007. a. 13.12.2006 esitas KÜ Kaare 31 E. K.i vastu maksekäsu kiirmenetluses avalduse. 12.04.2007. a tegi kohus maksekäsu, maksekäsk tühistati 27.08.2007. a. Hagi esitati kohtule 04.02.2008. a. Kohus jääb aegumise osas vaheotsuses toodud põhjenduste juurde.
12.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata talle kui korteriühistu liikmele osutatud kommunaalteenuste eest. Seisuga 31.12.2007. a on kostja võlg hageja ees 11 999,87 krooni (766 eurot 93 senti) (I kd, tl 17). Võlg 11 999,87 krooni (766 eurot 93 senti) on tekkinud ajavahemikul mai 2004 – 31.12.2007. a (II kd tl 230-233). 12.1 Hageja nõude aluseks on korteriühistu liikme kohustuste täitmata jätmisest tulenev võlg. Hagihinna hulka on arvestatud hooldustasu ja kommunaalteenuste võlgnevused. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on
ühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (KÜS § 151 lg 1). Eluruumi omanik on kohustatud tasuma KÜS § 15 1 lg 1 loetletud majandamiskulude eest. Kuna kostja korteriomaniku ja korteriühistu liikmena tarbis KÜS § 15 1 loetletud teenuseid, lasub tal ka tarbitud teenuste eest tasumise kohustus. Kostja on jätnud teenuste eest tasumata, seega rikkunud kohustust ning hagejal õigus kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. 12.2 Võlg on hageja väitel tekkinud 2004. a maikuust. Aprilli 2004. a seisuga oli E. K.il kommunaalteenuste saldo - (miinus) 1 335,20 krooni st ettemaks 1 335,20 krooni (II kd tl 232). Mai 2004. a hooldustasu- ja prügiveoarvele 94,40 krooni on korteriühistu lisanud võla elumaja endise hooldaja AS Minu Vara Ida ees summas 3 881,10 krooni. Seega mais 2004. a arvestati kostjale kommunaalteenuste eest kokku 3 975,50 krooni (II kd tl 230). 12.3 Kostja vaidleb vastu Minu Vara Ida võlgnevuse lisamisele. Kostja märgib, et hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid nimetatud võlgnevuse kohta, samuti ei ole tõendatud nõude üleminek korteriühistule. Kõigele lisaks on nõue kostja arvates aegunud (II kd, tl 414). Hageja esitas kohtule korteriühistu ja AS Minu Vara Ida vahel sõlmitud elamu hooldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti (II kd tl 420-421), mille kohaselt anti hooldustasu võlgnevus üle KÜ-le Kaare 31. Akti järgi on Kaare 31 elumaja kommunaalteenuste võlgnevus kokku 57 717,20 krooni. Hageja ei ole aga esitanud tõendeid kui suur on E. K.i osa maja koguvõlgnevuses. Kohus juhib tähelepanu, et üleandmise akt on koostatud 16.12.2002. a, väidetav võlg AS Minu Vara Ida ees on kostja arvele lisatud mais 2004. a (!) . Hageja esindaja selgituste järgi tasus E. K. 27.01.2004. a AS-lt Minu Vara Ida KÜ-le ületulnud võlgnevuse (II kd tl 419, arve I kd tl 114). Sellisel juhul jääb kohtule selgusetuks, milliste teenuste osutamise ja kelle ees tekkis võlg 3 881,10 krooni, mis arvestati juurde kostja mai 2004. a hooldustasu ja prügiveo arvele. Kohtuistungil 08.06.2011. a kinnitas hageja, et kostja on vana võlgnevuse AS Minu Vara Ida ees tasunud ja kostja tegi ka ettemakse (III kd, tl 10). Kohus on seisukohal, et 3 881,10 krooni on kostja maikuu 2004. a arvele lisatud alusetult ja põhjendamatult. Hageja ei ole tõendanud, millise aja eest, milliste arvete tasumata jätmise eest ja kelle ees on võlgnevus tekkinud. TsÜS § 142 lg 1 sätestab aegumise mõiste. Viidatud sätte järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega saab kohus aegumist kohaldada täitmata nõudele, mitte 2004. a tasutud nõudele. Kohus jätab selles osas KÜ Kaare 31 nõude rahuldamata. 12.4 Ajavahemikul mai 2004 – 31.12.2007. a arvestati kostjale kommunaalteenuste eest 17 233,26 krooni, sh alusetult 3 881,10 krooni. Kostja tasus 3 898,19 krooni (II kd tl 229-234). Aprilli 2004. a seisuga oli kostjal tasutud rohkem (ettemaks) 1 335,20 krooni. Seega on kostja võlg hageja ees perioodi mai 2004 – 31.12.2007. a eest 8 118,77 krooni (17 233,26 – 3 898,19 – 1 335,20 – 3 881,10). 12.5 Eeltoodud põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus KÜ Kaare 31 nõude E. K.i vastu osaliselt. Kostja on korteriühistu liige ning kommunaalteenuseid tarbinud, seega lasub tal ka kohustus ühistu liikmena osutatud teenuste eest tasuda. Vastasel juhul tuleb kohustus
teenusteosutajate ees täita teistel ühistu liikmetel, mis on aga vastuolus KÜS § 2 ja § 15 1 mõttega. Ühe liikme tasumata kohustuste jätmine teiste ühistu liimete kanda on alusetu ja põhjendamatu.
13.KÜ Kaare 31 nõuab kostjalt lisaks põhinõudele 11 999,87 krooni (766, 93 eurot) viivise 2 628,39 krooni (167,98 eurot) väljamõistmist. Kostja vaidleb viivise nõudele vastu. KÜ Kaare 31 14.02.2008. a üldkoosolekul otsustati, et alates 26.02.2008. a hakatakse võlglastele arvestama viiviseid 0,07% päevas (I kd, tl 85). E. K. leiab, et hageja on viivise nõudest tema suhtes loobunud, sest KÜ Kaare 31 juhatuse 19.01.2011. a koosoleku protokolli kohaselt otsustas juhatus, et loobub korteri 60 (E. K.i korter) põhivõlale arvestatud viivise nõudest (III kd tl 44). Hageja sellega ei nõustu ja vaidleb kostja väitele vastu (II kd, tl 409). Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil 24.10.2011. a, et hageja viivise nõudest loobunud ei ole (III kd, tl 45). Kostja on oma väidet tõendanud sissekäiku ülesriputatud KÜ Kaare 31 juhatuse 19.01.2011. a koosoleku protokolliga. Hageja vastupidist tõendanud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esindaja on küll selgitustes kinnitanud, et viivise nõudest loobutud ei ole, kuid ei ole millegagi tõendanud, et juhatus pidas silmas tingimuslikku loobumist so ainult korteri müügi korral ja uue omaniku suhtes. Ei ole esitatud ka uut otsust, et juhatus oleks oma 19.01.2011. a väljendatud seisukohta muutnud. Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et hageja on juhatuse 19.01.2011. a otsusega viivise nõudest korter 60 suhtes loobunud.
E. K.i hagi Jõhvi Valla vastu
14.E. K. taotleb hagis Jõhvi vallalt 11 999,87 krooni (ehk KÜ Kaare 31 põhinõue) väljamõistmist tema kasuks (II kd, tl 348). 14.1 E. K. märgib hagis, et on jätnud maksed tasumata maksejõuetuse tõttu. Hagejal ei jätku pensionist vahendeid kõigi kohustuste ja enda igapäevaste vajaduste katmiseks. Maksejõuetus on omakorda tekkinud sellest, et vald on jätnud täitmata sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevad kohustused ja ei osuta talle vältimatut sotsiaalaabi. Hageja nõude aluseks on SHS § 28 1. Hageja selgituste kohaselt tekkis võlgnevus ajast, kui vald lõpetas eluasemetoetuste maksmise hagejale. Hageja on korduvalt palunud abi sotsiaalosakonnalt, kuid eluasemekulude toetuse vormistamiseks soovitud abi pole saanud. Hageja ei ole enda sõnul keeldnud koostööst vallaga. 14.2 Asja materjalide kohaselt esitas E. K. 15.02.2008. a Tartu Halduskohtule kaebuse Jõhvi valla sotsiaalhoolekandekomisjoni 19.12.2007. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata E. K.i 22.10.2007. a taotlus eluasemekulude võlgnevuse hüvitamiseks summas 30 000 krooni põhjusel, et võlgade hüvitamine pole õigustatud. E. K. on seisukohal, et võlgnevus tekkis valla tegevusetuse tagajärjel, kes ei osutanud talle piisavalt abi. Jõhvi vald lõpetas ebaõiglaselt ja seadust rikkudes talle eluasemekulude kompenseerimise, mistõttu tekitati kohaliku
omavalitsuse organite tegevusetusega kaebajale kahju 30 000 krooni. Tartu Halduskohtu 31.03.2009. a kohtuotsusega jäeti E. K.i kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et asja kohtuliku läbivaatamise käigus ei selgunud, et Jõhvi vald oleks olnud tegevusetu E. K.i probleemide lahendamisel ja vald püüdis õigusaktidega ette nähtud võimaluste piires lahendada kaebuse esitaja probleeme, kuid kaebaja enda ebaadekvaatne käitumine takistas kohalikul omavalitsusel teda abistamast. Tartu Ringkonnakohus jättis 24.11.2009. a kohtuotsusega E. K.i apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus on jõustunud. Kohtud leidsid, et vastavalt SHS § 2 p 12 loetakse vältimatuks sotsiaalabiks piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavaid hädavajalikke sotsiaalhoolekandelisi abinõusid, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. Sellest tulenevalt ei saa isiku poolt 5 aasta jooksul tasumata kommunaalkulusid lugeda selliseks aluseks, mis kohustaks kohalikku omavalitsust neid kulusid isikule vältimatu sotsiaalabina hüvitama. Kuna SHS § 22 lg 7 järgi ei arvata eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuste vahendite arvel, ei saanud kohalik omavalitsus toimetulekutoetuse arvelt kustutada kommunaalteenuste võlga. 14.3 Kohus märkis tsiviilasja nr 2-06-33341 (OÜ Jõhvi Veemajandus hagi E. K.i vastu ja E. K.i hagi Jõhvi valla vastu) otsuses ja märgib ka käesoleva tsiviilasja lahendis, et hageja taotleb sama kahju hüvitamist samadel asjaoludel ja õigusnormi alusel, mille kohta oli esitatud kaebus halduskohtule. Halduskohus leidis, et E. K.i õigusi eluasemekulude kompenseerimisel ja toimetulekuprobleemide lahendamisel ei rikutud. Kui hageja leidis, et vald on talle eluasemekulude kompenseerimise lõpetamise ning tema abivajajate nimekirjast väljajätmisega tekitanud kahju (tekkinud kommunaalteenuste võlgnevuse näol), tulnuks tal kahju hüvitamise nõudes tugineda neile asjaoludele ja tõenditele, mille alusel tekiks vallal kohustus hagejale kahju hüvitada tsiviilõigusliku vastutuse alusel. (vt Viru Maakohtu 09.03.2011. a otsuse p 22.6 tsiviilasjas 2-06-33341). Hageja ei toonud eelviidatud tsiviilasjas ega ka käesolevas tsiviilasjas esile neid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata kahju hüvitamise aluseid. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata ka seda, et kostja on hagejale kahju tekitanud, et väidetav kahju tekitati õigusvastase teo või tegevusetusega ning kostja teo või tegevusetuse ning hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. 14.4 E. K. on kohtumentluses korduvalt juhtinud kohtu ja vastaspoole tähelepanu õiguskantsleri ja Patsientide Esindusühingu seisukohtadele. Õiguskantsler leiab, et juhul, kui vald ei ole pakkunud vajalikku sotsiaalabi ja on omapoolsed seadustest tulenevad kohustused jätnud täitmata või ei ole oma kohustustesse suhtunud hoolikalt, siis on võimalik, et kohtul on olemas alus võlgnevuse väljamõistmiseks vallavalitsuselt. Halduskohus ei tuvastanud hageja õiguste rikkumist kostja (Jõhvi valla) poolt. Kohus peab vajalikuks märkida, et ei kahtle hageja raskes materiaalses olukorras ja tema vajaduses sotsiaalabile, kuid nõustub täielikult õiguskantsleri seisukohaga, et E. K.i põhiõiguste ja –vabaduste kaitse oleks täiel määral võimalik juhul, kui proua K. teeks koostööd Jõhvi valla sotsiaalabi ja –teenuste määramisel ja saamisel, seega tuleks tal vallavalitsuse pakutud igasugune tema olukorda kergendav abi vastu võtta. Koostöö eeldab siinkohal mitte üksnes vallapoolseid positiivseid otsuseid, vaid ka hageja endapoolset panust probleemide lahendamisse. Hagejal tuleb muuhulgas arvestada, et sotsiaalhoolekanne ei hõlma kõiki tema kommunaalkulusid. Sotsiaalhoolekande seaduse mõtte kohaselt tuleb esmalt abi vajavale isikule pakkuda teenuseid ja tuge, mis soodustaksid tema enesega toimetulekut. Vald ei saa lähtuda üksnes E. K.i soovidest ja võlakohustustest, vaid valla kohustus on muuhulgas
arvestada sotsiaalhoolekandele eraldatud eelarveliste võimaluste ja teiste abivajajatega. E. K.il tuleb mõista, et osutatavate hüvede ulatuse kindlaksmääramisel on olulised majanduslikud võimalused, samuti tema enda vastutus toimetuleku eest. Alusetu on hageja väide, et valla õigeaegne sekkumine ja asjatundlik tegutsemine oleks võinud vältida võlgnevuse tekkimist ning hageja toetusest ilmajätmisega on kohalik omavalitsus aastate vältel säästnud alusetult hageja arvel. Hagejale on kompenseeritud ravimite soetamise kulusid, makstud (makstakse) toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse saamise taotluse nõuetekohase vormistamise, taotlusele vajalike dokumentide lisamise ja tähtaegse esitamise eest vastutab siiski ennekõike hageja ise. Juhul kui hageja jääb dokumentide vormistamisega hätta, abistab selles sotsiaalhoolekandeosakond. Kohus ei näe vajadust ega mõistlikku põhjendust hinnata teisiti haldusasjas tehtud õiguslikke järeldusi. Halduskohus leidis, et kostja ei ole hageja õigusi rikkunud, seega ei saa kostjat pidada vastutavaks hageja kommunaalteenuste võlgnevuse tekkimises. SHS § 22 2 lg 7 järgi ei arvata eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel. Otsuse täitmine
15.TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja esindaja taotles kohtuotsuse täitmise ajatamist igakuiste maksetena 20 eurot kuus. Kohus peab põhjendatuks otsuse täitmise viisi kindlaksmääramist. Kohus mõistis kohtuotsusega E. K.ilt KÜ Kaare 31 kasuks 518 eurot 88 senti. Arvestades kostja vanust, tervislikku seisundit ning seda, et igakuine sissetulek koosneb pensionist ja sotsiaaltoetustest (pension 128 eurot + toimetulekutoetus 27 eurot, kokku 155,24 eurot), siis leiab kohus, et otsuse sundtäitmine võib ohustada kostja igapäevast toimetulekut ning süvendada tema majanduslikku puudust veelgi. Kohus on seisukohal, et igakuiste maksetena 20 eurot on võla tasumine korteriühistule reaalne ja täidetav ca 2 aasta jooksul.
Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4). Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4)
Kohus rahuldas KÜ Kaare 1 hagi E. K.i vastu osaliselt so ca 70%. E. K.i hagi Jõhvi valla vastu jättis kohus rahuldamata. Kohus ei pea mõistlikuks jätta menetluskulusid E. K.i kanda. E. K.i igakuise sissetuleku moodustavad pension ja sotsiaalabitoetused kokku 155,24 eurot. Muud vara peale korteriomandi, mida E. K. kasutab elamiseks, ei ole. Kohus leiab, et jättes korteriühistu menetluskulud E. K.i kanda, tekivad uued võlad, mille tasumine arvestades E. K.i pensioni suurust, vähetõenäoline. Kohtu 02.11.2010. a määrusega rahuldas kohus menetlusabitaotluse ja vabastas E. K.i riigilõivu tasumisest hagi esitamisel Jõhvi valla vastu (II kd, tl 392). 19.06.2008. a määrusega rahuldas kohus E. K.i taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta (I kd, tl 56-57) . TsMS § 190 lg 4 järgi, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus võib mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest (TsMS § 190 lg 7). Pensionist ja toimetulekutoetusest tuleb E. K.il tasuda nii jooksvad kommunaalmaksed kui osade kaupa vanad võlad. Iseenda ülalpidamiseks jääb E. K.il vahendeid alla elatusmiinimumi. Maksejõuetuse tõttu vabastab kohus E. K.i menetluskulude riigituludesse tasumisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, E. K.i menetluskulud (nii riigilõiv kui õigusabikulud) Eesti Vabariigi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.