Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-11-45564/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 10.11.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1266

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Extreme Movement OÜ10061576

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-45564

Tsiviilasi

AS VSS Viru Julgestusteenistus kandeavaldus registriasjas nr Ä 4000047/M6

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. septembri 2011 määrus registriasjas nr Ä 4000047/M6

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS VSS Viru Julgestusteenistus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: AS VSS Julgestusteenistus (registrikood: 10061576), esindaja Ain Mets

esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

6.septembri 2011 määrus registriasja nr Ä 40000/M6 muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.AS VSS Viru Julgestusteenistus esitas Viru Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles taotles äriühingu ümberkujundamise OÜ-ks E M , uue põhikirja kinnitamise, juhatuse

liikme valimise ja aadressi muudatuse äriregistrisse kandmist vastavalt 22.06.2011 aktsionäri otsustele. Kandeavaldusele olid lisatud kõik ÄS § 485 lg-s 1 nimetatud dokumendid.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

3.AS VSS Viru Julgeolekuteenistus esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 6. septembri 2011 määruse registriasjas nr Ä 40000743/M6 tühistamist ja asja saatmist tagasi Viru Maakohtule kande tegemiseks vastavalt esitatud kandeavaldusele. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohtunikuabi valesti tõlgendanud materiaalõigusnorme. AS VSS Viru Julgeolekuteenistus poolt Viru Maakohtu registriosakonnale esitatud kandeavaldus kui ka aktsionäri poolt 22.06.2011 tehtud ümberkujundamise otsus ja kandeavaldus ning viimasele lisatud dokumendid vastasid seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu kohtunikuabil ei olnud alust keelduda kande tegemisest. Ekslik on kohtunikuabi seisukoht, et juhul, kui aktsiaseltsi ümberkujundamisel aktsiate asendussuhte tulemusena jääb ümberkujundatud osaühingu osakapital väiksemaks, kui seda oli ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsiakapital, tuleb lähtuda Euroopa Liidu Nõukogu määrusest nr 1103/97/EC.5 ja kohaldada ÄS §-de 352-363 sätteid ja viia läbi aktsiakapitali vähendamise protseduur. Määrusest ei selgu, millise õigusakti sättel selline kohtunikuabi seisukoht põhineb ja kuidas kohtunikuabi sellisele järeldusele jõudis. ÄS § 480 lg 3 sätestab, mida ümberkujundamisotsuses tuleb märkida. Nimetatud sättest ei tulene, milline peab aktsiate asendussuhe osaühingu osadesse olema ja kuidas seda leitakse või, et asendussuhte otsustamisel tuleb lähtuda ÄS §-dest 352-363. Samuti ei tulene nimetatud sätetest, et juhul kui aktsiate asendussuhte tulemusena jääb ümberkujundatud osaühingu osakapital väiksemaks, kui seda oli ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsiakapital, siis tuleb ümberkujundamisotsuses otsustada ka aktsiakapitali vähendamine vastavalt ÄS §-dele 352- 363, viies läbi seejärel vastavad aktsiakapitali vähendamise protseduuri. Ka ÄS §-dest 502-504 ei tulene sellist nõuet. Määruskaebuse esitaja leiab, et just läbi asendussuhte ongi võimalik otsustada ümberkujundatud osaühingu osakapital teistsugusena (väiksemana), kui esialgne ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsiakapital oli ilma aktsiakapitali vähendamise protseduuri läbimata. Vastupidise väite korral puuduks asendussuhte rakendamisel sisu ja mõte;

2) sätestab ÄS § 485 lg 1 ümberkujundamisel kandeavalduse esitamise äriregistrile ja kandeavaldusele lisatavate dokumentide loetelu. Nimetatud säte ei näe ette kandeavaldusele lisatavate dokumentidena selliseid dokumente, mida lisatakse aktsiakapitali vähendamise kandeavalduse esitamise korral. Seda toetab määruskaebuse esitaja seisukohta, et aktsiakapitali vähendamise sätted (§-id 352-363) ei ole ümberkujundamisel kohaldatavad. ÄS § 359 reguleerib kandeavalduse esitamist äriregistrile aktsiakapitali vähendamise korral ja avaldusele lisatavaid dokumente. ÄS § 359 lg 1 p 21 kohaselt aktsiakapitali vähendamisel lisatakse kandeavaldusele muu hulgas Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis selle kohta, et juhatus on teda teavitanud aktsiakapitali vähendamisest ning sama sätte lg 1 p 22 kohaselt tuleb kandeavaldusele lisada viide Ametlike Teadaannete kuupäevadele, millal on avaldatud teated võlausaldajatele aktsiakapitali vähendamise kohta. ÄS § 485 selliseid nõudeid kandeavaldusele lisatavatele dokumentidele äriühingu ümberkujundamise korral ei esita. Ka ÄS §-st 483, mis sätestab võlausaldajate kaitse ümberkujundamisel, ei tulene võlausaldajatele teatamiskohustust selliselt, nagu on teatamiskohustus aktsiakapitali vähendamise korral vastavalt ÄS §-le 358 lg 1 ja 2. Ka see erinev regulatsioon toetab määruskaebuse esitaja seisukohta, et aktsiakapitali vähendamise sätted (§-id 352-363) ei ole ümberkujundamisel kohaldatavad. ÄS § 483 ei tee viidet ÄS § 358 kohaldamisele; 3) toetab ka ÄS § 485 lg 1 määruskaebuse esitaja seisukohta, et aktsiakapitali vähendamise sätted (§-id 352-363) ei ole ümberkujundamisel kohaldatavad. ÄS § 359 lg 1 kohaselt, mis reguleerib kandeavalduse esitamist aktsiakapitali vähendamise korral, võib aktsiakapitali vähendamisel esitada kandeavalduse aktsiakapitali äriregistrisse kandmiseks mitte varem kui kolme kuu möödudes aktsiakapitali vähendamise teate avaldamisest. ÄS § 485 ei sisalda viidet ÄS § 359 lg 1 kohaldamisele ümberkujundamise kandeavalduse esitamisel. Kohtunikuabi on jätnud nimetatud asjaolu põhjendamatult arvestamata ja asunud ekslikule seisukohale, et ümberkujundamise kandeavaldust ei tohi esitada enne kolme kuu möödumist kapitali vähendamise teate avaldamisest; 4) ei ole 22.06.2011 aktsionäri poolt tehtud ümberkujundamise otsuses otsustatud aktsiakapitali vähendamist, vaid ainuaktsionär määras seoses aktsiaseltsi ümberkujundamisega osaühinguks aktsiate asendussuhte osasse, mille tulemusena ümberkujundatud osaühingu osakapital jäi väiksemaks, kui oli aktsiakapital. Seega on kohtunikuabi järeldus aktsiakapitali vähendamise otsustamise kohta väär; 5) viitab määruskaebuse esitaja Viru Maakohtu 25.05.2011 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-11-24005, kus oli tegemist analoogilise olukorraga, kus Viru Maakohtu kohtunikuabi jättis samuti aktsiaseltsi ümberkujundamise kande tegemata põhjusel, et aktsiate asendussuhte tulemusena jäi osakapital väiksem kui oli aktsiakapital. Nimetatud registriasjas esitas äriühing samuti määruskaebuse ja Viru Maakohus rahuldas määruskaebuse, leides oma viidatud määruses, et aktsiaseltsi ümberkujundamisel osaühinguks, kui asendussuhte tulemusena osakapital on väiksem senisest aktsiakapitalist, tuleb kandeavaldusele lisada ümberkujundamisotsus, milles tuleb aktsiakapitali puudutavalt märkida üksnes aktsiate asendussuhe ja osakapitali suurus ning ei ole vajalik vastu võtta aktsiakapitali vähendamise otsust ega esitada kandeavalduse juurde aktsiakapitali vähendamist tõendavaid dokumente.

AS VSS Viru Julgestusteenistus esitas kandeavalduse, milles taotles äriühingu ümberkujundamise OÜ-ks E M , uue põhikirja kinnitamise, juhatuse liikme valimise ja aadressi muudatuse äriregistrisse kandmist vastavalt 22.06.2011 aktsionäri otsustele. Nähtuvalt asja materjalidest otsustas äriühingu ainuaktsionär 22. juuni 2011 otsusega kujundada AS VSS Viru Julgestusteenistus ümber osaühinguks ärinimega OÜ E M . Sama otsusega määrati, et 70 AS VSS Viru Julgestusteenistus nimelist aktsiat igaüks nimiväärtusega 10 000 krooni, kokku nimiväärtusega 700 000 krooni, asendatakse ühe OÜ E M osaga nimiväärtusega 2 500 eurot, mille omandab aktsionär A.M. 70 nimelise aktsia, nimeväärtuse summaga 700 000 krooni, asendamise tulemusena. Tulenevalt aktsiate asendussuhtest jääb ümberkujundatud OÜ E M osakapitali suuruseks 2 500 eurot. Enne äriühingu ümberkorraldamist oli AS VSS Viru Julgestusteenistus aktsiakapital 700 000 krooni ehk 44 738,15 eurot. Aktsiaseltsi ümberkorraldamisel osaühinguks soovis ainuaktsionär asendada aktsiakapitali summas 44 738,15 eurot osakapitaliga summas 2 500 eurot, seega toimuks aktsiakapitali vähenemine. ÄS § 352 lg 1 kohaselt aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega. Ringkonnakohus leiab, et kuna AS VSS Viru Julgestusteenistus ainuaktsionär 22. juuni 2011 äriühingu ümberkujundamise otsusega vähendas äriühingu aktsiakapitali, siis tuleb kohaldada ÄS §-des 352-363 sätestatud aktsiakapitali vähendamist reguleerivaid sätteid. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et läbi asendussuhte on võimalik otsustada ümberkujundatud osaühingu osakapital teistsugusena (väiksemana), kui esialgne ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsiakapital oli, ilma aktsiakapitali vähendamise protseduuri läbimata. Ka ümberkujundamisel toimuva aktsiakapitali vähendamise korral peab ÄS § 358 lg 2 järgi aktsiaseltsi juhatus eelnevalt avaldama teate Ametlikes Teadaannetes ja alles pärast kolme kuu möödumist teate avaldamisest saab ÄS § 359 lg 1 alusel esitada äriregistrile avalduse. Sellise teate avaldamise eesmärgiks on tagada äriühingu võlausaldajate kaitse, sest aktsiakapitali vähendamise korral on võimalus, et võlausaldajate huvisid kahjustatakse. Lähtudes eeltoodust on kohtunikuabi õigesti keeldunud kandeavalduse alusel kannet tegemast ja andnud täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.