2-08-91040 OÜ RGR Metall hagi OÜ Mergo Holding vastu õigussuhte tekkimise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.juuni 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ RGR Metall apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.oktoober 2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ RGR Metall (registrikood 10520479), seaduslik esindaja Alexey Masliy Kostja OÜ Mergo Holding (registrikood 10716426), lepinguline esindaja advokaat Aarne Akerberg
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
31 086,37 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.juuni 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja, OÜ RGR Metall kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,
samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ RGR Metall esitas 29.12.2008 Harju Maakohtule hagi OÜ Mergo Holding vastu õigussuhte tekkimise tuvastamiseks, tunnistades sõlmituks lepingu Maardu linnas, aadressil Madikse 4 asuva kinnisasja (registriosa number xxxxxx; katastrinumber 44604:001:0083) liitumise kohta ühisveevarustuse süsteemiga ja kostja kanalisatsioonisüsteemiga järgmistel tehnilistel tingimustel: liitumine toimub faktiliselt maa-alal olemasolevate liitumispunktidega; ühisveevärk peab liitumispunktis tagama tuletõrjevee vajaduse 15 l/s ja vee rõhu 2,4 baari; ühiskanalisatsioon peab liitumispunktis tagama heitvee vastuvõtu 2,0 m3 ööpäevas, heitvee vastuvõtu 0,6 m3 tunnis ja heitvee vastuvõtu, mille pH on 6,5 kuni 8,5 ja temperatuur kuni 40oC.
2.24.11.2010 esitas hageja alternatiivse nõude, paludes tunnustada tema õigust Maardu linnas, aadressil Madikse 4 asuva kinnisasja ühinemisele kostjale kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ilma liitumistasu maksmata eelnimetatud tehnilistel tingimustel, kusjuures hagi rahuldamisel asendaks asjas tehtav kohtulahend liitumislepingut.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja Maardu linnas tema poolt arendatava Maardu tehnopargi maa-alal asuva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni omanik. Hageja ostis nimetatud maa-alal kolm kinnistut. Kaks kinnistut, aadressidel Madikse 6 ja Madikse 11, ostis hageja kostjalt ning ühe kinnistu, aadressil Madikse 4, OÜ-lt Fartekom Ehitus, kes oli selle eelnevalt ostnud kostjalt. Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida kõigi kolme kinnistu osas liitumislepingud veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemiga ühinemiseks. Pooled sõlmisid liitumislepingud aadressidel Madikse 6 ja Madikse 11 asuvate kinnistute suhtes. Madikse 4 kinnistu osas tekkis pooltel vaidlus liitumistasu maksmise üle. Hageja leiab, et tal ei tule liitumistasu uuesti maksta, kuna liitumistasu 486 396 krooni tasus juba OÜ Fartekom Ehitus kostjalt kinnistut ostes. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv liitumisleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 27 järgi ka Madikse 4 kinnistu suhtes. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Madikse 4 kinnistu ei ole liitunud kostjale kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 28.02.2006 sõlmitud kinnistu müügilepingu punkti 8.2.1 alusel. Nimetatud leping fikseerib ainult liitumistasu suuruse, see ei sisalda liitumistingimusi. Liiatigi jättis OÜ Fartekom Ehitus müügilepingu p-st 8.2.1 tuleneva kohustuse täitmata. Juhul, kui hageja soovib liituda, tuleb tal maksta liitumistasu.
Kuivõrd pooled ei ole saavutanud liitumistasu osas kokkulepet, ei saa liitumislepingut lugeda sõlmituks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: hageja on Madikse 4 kinnistu omanik; Madikse 4 kinnistu veega varustamiseks ja sealt reovee ärajuhtimiseks on rajatud Maardu Tehnopargi maa-alale ühisveevärk ja – kanalisatsioon (so ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine ja reovee ärajuhtimine); Maardu Tehnopargi maa-alal asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik on kostja.
7.Nii esmase kui ka alternatiivse nõude puhul soovib hageja sisuliselt, et kohus kohustaks kostjat sõlmima hagejaga Maardu Tehnopargi maa-alal asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu Madikse 4 kinnistu osas hagiavalduses märgitud tehnilistel tingimustel ning liitumistasu nõudmata.
8.Hagejal puudub mõistlik alternatiiv Maardu Tehnopargi maa-alal asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Seetõttu on kostja kui ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni omanik põhimõtteliselt kohustatud sõlmima hagejaga liitumislepingu. Samas ei ole kostja kohustatud sõlmima hagejaga liitumislepingut mistahes (hageja poolt soovitud) tingimustel. Kostjal on kohustus sõlmida leping mõistlikult vastuvõetavatel tingimustel. Antud juhul ei ole kostja keeldunud liitumislepingu sõlmimisest, vaid lepingu sõlmimisest liitumistasu maksmata. Eeldatavalt suudaks kostja tagada Madikse 4 kinnistu liitumise hagiavalduses märgitud tehnilistel tingimustel, kuivõrd kostja on samad tingimused hagejale edastatud liitumisprojekti projekti p-s 3 ise välja pakkunud. Liitumislepingu sõlmimata jätmine on tingitud vaidlusest liitumistasu maksmise kohustuse üle. Kostja on lepingu sõlmimise tingimuseks seadnud liitumistasu maksmise suurusega 486 396 krooni.
9.Hageja saaks liitumistasu maksmata Maardu Tehnopargi maa-alal asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist nõuda, kui Madikse 4 kinnistu eelmised omanikud oleks liitumislepingu kostjaga juba sõlminud või tasunud talle liitumistasu. Hageja leiab ebaõigesti, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv liitumisleping VÕS § 27 järgi. Kuivõrd liitumistasu nõudmise õigus on kostja jaoks eeldatavalt oluline lepingutingimus, siis vastavasisulise kokkuleppe puudumisel Madikse 4 kinnistu osas liitumislepingut sõlmituks lugeda ei saa.
10.Hageja ei ole tõendanud Madikse 4 kinnistu eest liitumistasu maksmist OÜ Fartekom Ehitus (või muu isiku) poolt. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja peaks nõudma liitumistasu maksmist 28.02.2006 kinnistu müügilepingu punkti 8.2.1 alusel OÜ-lt Fartekom Ehitus. Hagejal ei ole 28.02.2006 kinnistu müügilepingu punktist 8.2.1 õigusi (ega ka kohustusi) tekkinud ning hageja ei saa tugineda oma nõuetes asjaolule, et kolmandal isikul on väidetavalt täitmata võlakohustusi kostja ees. Kui OÜ Fartekom Ehitus on jätnud kostjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest tasumata, võib ta olla rikkunud 26.06.2007 sõlmitud müügilepingut, millega hageja ostis Madikse 4 kinnistu OÜ-lt Fartekom Ehitus. Hagejal võib sellisel juhul olla õigus kasutada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kinnistu müüja vastu.
11.Kuna kostja ei ole kohustatud sõlmima hagejaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingut Madikse 4 kinnistu osas liitumistasu nõudmata (ning hagejal ei ole õigust nõuda liitumist kostjale tasu maksmata), puudub alus hageja nõuete rahuldamiseks. Kohus saaks küll tuvastada hageja poolt soovitud lepingu sõlmimise
kohustuse, kuid üksnes liitumistasu maksmise tingimusel. See ei oleks aga kooskõlas TsMS § 5 lg-ga 1 ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel silmas peetud eesmärgiga (so tasuta liitumise õiguse tuvastamine). Seetõttu ei ole vaja määratleda käesolevas otsuses liitumistasu mõistlikku suurust ega liitumislepingu (muid) tingimusi. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
13.OÜ Fartekom Ehituse poolt kostjale liitumise eest tasu maksmata jätmise asjaolu tuvastamisel juhindus kohus vaid kostja asjakohatutest väidetest. Ringkonnakohus leidis 23.02.2010 otsuses, et hageja esitas kostja ja OÜ Fartekom Ehituse vahelise lepingu, tõendamaks oma väidet, et liitumistasu maksmise kohustus oli OÜ-l Fartekom Ehitus ja tegi sellest järelduse, et kahte korda ei pea liitumistasu maksma. Seega oli liitumistasu maksmine teise isiku kohustuseks.
14.28.02.2006 sõlmitud lepingu p 8.2.1 kohaselt võttis OÜ Fartekom Ehitus endale kohustuse tasuda kostjale ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest tasu 486 396 krooni. Puuduvad tõendid selle kohta, et trassidega liitumise eest maksmise kohustus oleks läinud üle hagejale. Soetades Madikese 4 kinnistu, eeldas hageja heauskselt, et endine kinnistu omanik tasus kõik maksed, mis on seotud lepingu eseme kasutamisega.
15.Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole saanud OÜ-lt Fartekom Ehitus trassidega liitumise eest tasu. Kui OÜ Fartekom Ehitus oleks liitumistasu maksmata jätnud, oleks kostja esitanud talle rahalise nõude. Kostja võis saada OÜ-lt Fartekom Ehitus tasu sularahas, ülekandega, tasaarvestusena jne. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt lasub liitumistasu maksmata jätmise tõendamise kohustus kostjal.
16.Kohtuotsus sisaldab üksteist välistavaid järeldusi. Kohus tuvastas, et hagejal ei ole tekkinud kostja ja OÜ Fartekom Ehitus vahel sõlmitud lepingu punktist 8.2.1. tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega on ebaõige rõhutada hageja õigust pöörduda hagiga OÜ Fartekom Ehitus vastu, kui viimane jättis kostjale tasumata. Maakohtu järeldus on vastuolus jõustunud ringkonnakohtu 23.02.2010 otsusega, millest tulenevalt tegi maakohus ilmselgelt ebaõige ja ringkonnakohtu seisukohast erineva järelduse.
17.Maakohus kohaldas ja tõlgendas ebaõigesti VÕS § 2 lg-t 1. Liitumise eest tasu maksmise kohustus on OÜ-l Fartekom Ehitus. Uuelt omanikult ei saa teistkordselt või täiendavalt liitumise eest tasu nõuda. Kostja ei ole esitanud väiteid, mille kohaselt oleks kostja ja OÜ Fartekom Ehitus poolt lepingu p 8.2.1. (liitumise tasu maksmine) tühistatud. Seega tuleb antud olukorras tõlgendada VÕS § 2 lg 1 mitte kostja, vaid hageja kasuks.
18.Maakohus andis õigussuhetele ebaõige juriidilise kvalifikatsiooni. Kohus ei kohaldanud hageja poolt viidatud seaduse sätteid. Kui kohus ei kohalda viidatud seaduse analoogiat, siis peab kohus kvalifitseerima, milline seadus vaidlusaluseid õigussuhteid reguleerib. Kohus seda ei teinud, vaid viitas VÕS §-le 8 ja 9, mis ei ole vaieldavate õigussuhete kvalifikatsiooniks. Selles asjas peab kohaldama ÜVVKS või rakendama seda analoogia korras. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud trassidega liitumiseks kaks lepingut, mis puudutavad Madikse 6 ja Madikse 11 kinnistuid. Mõlemad lepingud on sõlmitud ÜVVKS ja Maardu linna linnavolikogu määruse alusel. Seega tuleks antud seadust ja määrust kohaldada ka Madikse 4 trassidega liitumise puhul.
19.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et trasse kasutatakse vaid tootmise vajadusteks. Eelistungil rääkis hageja oma kolmest kinnisvara objektist. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et trassid olid ehitatud ainult tootmisvajadusteks ning ringkonnakohus kvalifitseeris trassid selgelt ühistena.
20.Maakohus jättis ebaõigesti kõrvale VÕS § 27 ja § 28 normidel põhinevad hageja argumendid. Kui kostja oleks pidanud liitumistasu suurust oluliseks tingimuseks, oleks ta võinud ise hagiga kohtusse pöörduda või esitada vastuhagi. Kostja ei ole esitanud mingeid liitumistasu põhjendatust kinnitavaid tõendeid ega ka tõendeid selle kohta, et kostja jaoks on liitumistasu oluliseks tingimuseks.
21.Hageja ei nõustu maakohtu otsuse punktiga 20. Liitumistasu nõuab kostja ja seega peab just kostja esitama vastava hagi ja tõendid. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna ühel juhul tunnistab maakohus VÕS § 136 ja § 1055 lg 1 alusel lepingu sõlmimise kohta hagi esitamise võimalust, teisel juhul aga teeb hagi esitamise võimatuks. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
23.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
24.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsus ei ole vastuoluline. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
25.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja tõlgendab Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2010 otsuses märgitut ebaõigesti. Ringkonnakohus ei tuvastanud selles otsuses, et liitumistasu maksmise kohustus oli OÜ-l Fartekom Ehitus ja kahte korda ei pea liitumistasu maksma. Ringkonnakohus tsiteeris hageja sellekohast väidet ja kohustas maakohut asja uuel läbivaatamisel seda analüüsima.
26.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus lähtunud otsuse tegemisel vaid kostja asjakohatutest väidetest. Maakohus leidis õigesti, et hageja oleks pidanud tõendama asjaolu, et kinnistu eelmine omanik on maksnud kostjale liitumistasu. Hageja seda ei teinud, kuigi maakohus selgitas vastava asjaolu tõendamise vajadust.
27.Maakohus leidis ka õigesti, et 28.02.2006 lepingust ei tekkinud hagejale õigusi ega kohustusi. Lepingu p-s 8.2.1 märgitu ei vabasta iseenesest hagejat kostjale liitumistasu maksmisest. Kui hageja eeldas kinnistut ostes, et OÜ Fartekom Ehitus on kostjale liitumistasu maksnud, võib tegemist olla OÜ Fartekom Ehitus poolse müügilepingu rikkumisega ja sellisel juhul võib hagejal olla õigus kasutada müüja vastu õiguskaitsevahendeid. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, nagu nõuaks kostja hagejalt teistkordselt või täiendavalt liitumise eest tasu maksmist.
28.Maakohus leidis õigesti, et ÜVVKS ei kuulu sama seaduse § 1 lg 3 järgi käesolevas asjas kohaldamisele. Kohus tuvastas õigesti asjaolu, et vaidlusalune ühisveevärk ja kanalisatsioon on ette nähtud ainult tootmise vajaduseks. Hageja kinnitas 10.11.2010 eelistungil, et selle üle pooltel vaidlust ei ole. Seega ei pidanud kostja esitama eelmärgitud asjaolu kohta ka tõendeid, nagu hageja ekslikult leiab. Asjaolu, et pooled on Madikse 11 ja Madikse 6 kinnistute osas sõlmitud liitumislepingute lõppsätetes viidanud ÜVVKS-le, ei oma tähtsust.
29.Vaidluse all ei olnud liitumistasu suurus, vaid see, kas hagejal on õigus liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumistasu maksmata. Seetõttu on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, et kostja oleks võinud ise pöörduda kohtusse hagiga või esitada vastuhagi, kui ta peab liitumistasu suurust oluliseks lepingutingimuseks. Liitumistasu maksmine on kostja jaoks oluline lepingutingimus, sest vastasel korral oleks liitumisleping sõlmitud. Muude liitumislepingu tingimuste üle pooltel vaidlust ei ole ja kostja poolt on hagejale juba 2008.a koos Madikse 11 ja Madikse 6 kinnistute kohta koostatud liitumislepingutega esitatud lepingu projekt Madikse 4 kinnistu kohta, milles märgitud tingimused vastavad hagiavalduses märgitud tingimustele.
30.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
31.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
32.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kaupo Paal
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.