lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-91040/18

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 23.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-91040/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1324
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing RGR Metall10520479(Hageja)Osaühing Mergo Holding10716426(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-91040

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ülle Jänes

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2010, Tallinn

Tsiviilasi

RGR Metall OÜ hagi Mergo Holding OÜ vastu õigussuhte tekkimise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.09.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RGR Metall OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsionimenetluses

486 396 krooni

Kohtuistungi toimumise aeg

02.02.2010

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja RGR Metall OÜ (registrikood 10520479, asukoht Peterburi tee 57a, 11415 Talllinn), seaduslik esindajad Jelena Masli, Alexey Masli Kostja Mergo Holding OÜ (registrikood 10716426, asukoht Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn), esindaja Aarne Akerberg

Resolutsioon

1.Tühistada Harju Maakohtu 21.09.2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Kostja on Maardu linnas tema poolt arendatava Maardu tehnopargi maa-alal asuva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni omanik. Hageja ostis nimetatud maa-alal kolm kinnistut. Kaks kinnistut, Madikese 6 ja Madikese 11, ostis hageja vahetult kostjalt ning ühe kinnistu, Madikese 4, OÜ-lt Fartekom, kes oli selle eelnevalt ostnud kostjalt. Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida kõigi kolme kinnistu osas liitumislepingud veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemiga ühinemiseks. Pooled sõlmisid liitumislepingud Madikese 6 ja 11 suhtes. Madikese 4 kinnistu osas tekkis pooltel vaidlus liitumistasu maksmise üle. Hageja meelest ei tule liitumistasu uuesti maksta, kuna liitumistasu 486 396 krooni tasus juba OÜ Fartekom kostjalt kinnistut ostes.
2.Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping VÕS § 27 järgi ka Madikese 4 kinnistu suhtes.
3.Hageja palus tuvastada õigussuhte tekkimise hageja ja kostja vahel, tunnistades sõlmituks lepingu Maardu linnas, Madikese 4 asuva kinnistu liitumise kohta kostjale kuuluva ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemiga. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Madikese 4 kinnistu ei olnud liitunud veevarustuse ja kanalisatsiooniga kostja ja OÜ Fartekom vahel 28.02.2006 sõlmitud kinnistu müügilepingu punkti 8.2.1 alusel. Nimetatud leping fikseerib ainult liitumistasu suuruse, see ei sisalda liitumistingimusi. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis RGR Metall OÜ hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVKS) § 2 lg 1 kohaselt ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Asja materjalidest ei nähtu, et tegemist oleks ühisveevärgi või kanalisatsiooniga.
7.Sama seaduse § 11 lg 1 kohaselt kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni hulka. ÜVKS §1 lg 3 kohaselt ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. Seega ei rakendu kinnistul Madikese 4 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse regulatsioon. Eeltoodust tulenevalt on ekslik hageja seisukoht analoogia kohaldamiseks ÜVKS § 6 lg 4 järgi.
8.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Asja materjalist nähtuvalt on kostja teinud hagejale pakkumuse, mida hageja ei ole aktsepteerinud. Kuna hageja pole andnud nõustumust lepingu sõlmimiseks, puuduvad ka muud vastastikused tahteavaldused, mis näitaksid lepingu sõlmimist. Kuivõrd käesoleval juhul lepingu sõlmimist poolte vahel ei ole tuvastatud, ei kuulu kohaldamisele hageja viidatud VÕS

2(4)

§-d 27 ja 28. Asjaolu, et pooled on sõlminud lepingud Madikese 6 ja 11 kinnistute suhtes, ei oma siinjuures tähtsust, kuivõrd tegemist on eraldi lepingutega teiste kinnistute suhtes.

9.Käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei ole asjakohane, millised lepingulised suhted olid kostja ja OÜ Fartekom vahel. Lisaks on nimetatud lepingus fikseeritud ainult liitumistasu suurus. Apellatsioonkaebuse nõue ja selle põhjendused
10.RGR Metall palub tühistada maakohtu otsuse ning saata asi tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Alternatiivina palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
11.Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 1000 krooni. Vastavalt kohtu nõudmisele tasus hageja täiendavalt veel 21 750 krooni. Seega on kohtuotsuse resolutsiooni p 3, millega kohus veelkord mõistis hagejalt välja 21 750 krooni, seadusvastane.
12.Kohus rikkus TsMS § 442 lg 8, kuna ei põhjendanud, miks ja millistel alustel antud asjas ei saa kohaldada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse analoogiat. Kui kohus ei kohalda seadust ega kohalda selle seaduse analoogiat, peab kohus kvalifitseerima, milline seadus reguleerib vaidlusaluseid, piisavalt spetsiifilisi õigussuhteid.
13.Kohus ei ole asjas analüüsinud kõiki tõendeid. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et tehing oli poolte vahel sõlmitud. Seega oleks kohus pidanud kohaldama VÕS § 27 ja 28. Vastustaja seisukoht
14.Apellatsioonkaebus on osas, milles hageja vaidlustab riigilõivu väljamõistmise, õige. Muus osas vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.
16.Õige on hageja väide, et kohus on otsusega ebaõigesti hagejalt välja mõistnud riigilõivu 21 750 krooni, mille hageja on juba hagiavalduse esitamisel tasunud.
17.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
392.Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
18.Maakohus lähtus üksnes hageja nõude sõnastusest ja ei selgitanud välja tegelikku eesmärki, milleks hageja kohtusse pöördus. Esiletoodud asjaolude kohaselt on pooltel vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus liituda kostjale kuuluva ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga ilma liitumistasu maksmata või mitte. Kohus selle küsimuse lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ei ole ja mingit hinnangut vaidlusküsimuse osas andnud ei ole.
19.Hageja nõue tugineb asjaolule, et kostja, olles Maardu Tehnopargi maa-ala arendaja, rajas sinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning seal asuvaid kinnistuid müües lisas müügihinnale ka liitumistasu. See asjaolu nähtub kohtule esitatud 28.02.2006

3(4)

müügilepingust, millega kostja müüs Madikese 4 kinnistu OÜ-le Fartekom Ehitus. Ebaõige on maakohtu järeldus, et nimetatud leping ei ole asjakohane. Hageja esitas lepingu tõendamaks oma väidet, et liitumistasu maksmise kohustus oli OÜ-l Fartekom Ehitus ja tegi sellest järelduse, et kahte korda ei pea liitumistasu maksma. Kohus ei ole seda hageja väidet ega järeldust analüüsinud ega ümber lükanud.

20.Maakohus tsiteeris ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust ning tegi järelduse, et käesoleval juhul ei ole tegemist ühisveevärgi või kanalisatsiooniga. Seejuures ei kirjuta kohus oma mõttekäiku lahti ega tugine ühelegi tõendile, mille alusel ta sellisele järeldusele jõuab. Toimikusse on esitatud poolte vahel sõlmitud liitumislepingud teiste kinnistute osas, mille p-s 1.1 on sõnaselgelt märgitud, et kostja on Maardu Tehnopargi maa-alal asuva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik.
21.Kuna kohus ei ole vaidluse lahendamisel välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, sest vaja on tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus täpsustama hageja nõude, selgitama välja tähtsust omavad asjaolud tegema pooltele ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi.
22.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Ülle Jänes

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja