Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 31.03.2011 esitas hageja Aivar Lepikson Pärnu Maakohtule hagi Tõnu Kaljo vastu nõude tunnustamiseks Ain Viidu (pankrotis) pankrotimenetluses. 04.05.2011 võttis Pärnu Maakohus esitatud hagi menetlusse. 27.05.2011 ja 03.08.2011 esitas kostja vastuse kohtule. 19.09.2011 toimus tsiviilasja kohtu eelistung. 17.10.2011 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi sisuliselt. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja seisukoht kohtus ning hageja poolt esitatud tõendid 31.03.2011 kohtule esitatud hagis palub hageja tunnustada Aivar Lepiksoni nõuet Ain Viidu (pankrotis) pankrotimenetluses summas 200 000 krooni teise järgu nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagi põhjenduste kohaselt kuulutati Ain Viidu pankrot välja 02.11.2010.a. 03.03.2011 toimunud Ain Viidu (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas Tõnu Kaljo hageja nõude täies ulatuses. Hageja ja võlgniku vahel on 06.04.2009.a. sõlmitud laenuleping. Laenulepingu alusel on hageja võlgnikule laenanud 200 000 krooni. Laenu tagastamise tähtajaks oli kokku lepitud 01.04.2011.a. Võlgnik ei ole laenusummat hagejale tagastanud. PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Seega on hageja nõue võlgniku vastu kokku summas 200 000 krooni ehk 12 782,33 eurot. Hageja on seisukohal, et hageja nõue võlgniku vastu on tõendatud. Laenusumma on võlgnikule üle antud ja võlgnik on kinnitanud laenusumma kättesaamist. Pankrotiseaduse § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja esitas tõendina 02.11.2010 pankrotimääruse /tl 7-11/, nõudeavalduse /tl 12/, nõuete kaitsmise koosoleku protokoll /tl 13/, tunnustatud nõuete nimekiri /tl 14/, võlausaldajate registreerimisleht /tl 15/, võlausaldaja vastuväite /tl 16/, laenuleping /tl 45/, Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada.

Kostja vastuväited ja seisukohad kohtus

Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole võlgnikule lepingu alusel raha üle andnud, mistõttu puudub hagejal alus nõuda laenusumma tagastamist. Kostja hinnangul on hageja nõue kunstlikult tekitatud eesmärgiga kontrollida võlgniku pankrotimenetlust ning jätta kostja ilma temale kohtuotsuse alusel välja mõistetud rahast. Võlgnik on kostja ja võlgniku vahelise kohtumenetluse käigus, tsiviilasjas nr. 2-08-11640, tunnistanud võlgnevuse olemasolu kostja ees summas 279 234.- krooni. Viidatud omaksvõtt toimus võlgniku poolt 5.05.2008. a. vastuses kostja hagiavaldusele (Lisa nr. 1). Võlgnik on teistkordselt kinnitanud võlgnevuse olemasolu, seekord summas 192 000.- krooni, oma 14.10.2008. a. vastuses (Lisa nr. 2). Kõnealuses tsiviilasjas 3.11.2008. a. toimunud istungil (Lisa nr. 3) on kostja märkinud, et “rahalist pakkumist (kompromissi saavutamiseks) raskendab kostja varaline seis.” Seega on võlgnik tunnistanud rahalise kohustuse olemasolu vahetult enne väidetava laenulepingu alusel raha saamist ning märkinud, et kompromissi saavutamist takistab rahaliste vahendite puudumine. Juhul, kui võlgnik oleks laenulepingu alusel 06.04.2009 saanud hagejalt 200 000.- krooni, siis oleks võlgnik pidanud kostja hinnangul asuma täitma oma rahalisi kohustusi kostja ees, mille olemasolu võlgnik oli tunnistanud. Võlgnik ei asunud oma võlgnevust tasuma, samuti ei avaldanud võlgnik soovi alustada kostjaga kompromissläbirääkimisi. Lisaks eeltoodule märgib kostja, et võlgnik on 12.05.2009. a. esitanud Tallinna Ringkonnakohtule menetlusabi taotluse tsiviilasjas nr. 2-08-11640 (Lisa nr. 4). Võlgnik on nimetatud taotluses märkinud, et tal puuduvad võimalused 40 000- kroonise riigilõivu tasumiseks, kuivõrd ta elab üksi, tema igakuised sissetulekud jäävad 4 350.- krooni piiresse ning tal puudub vara, mille arvelt riigilõivu tasuda. Seega puudusid võlgnikul 12.05.2009. a. ehk kuu peale väidetavat 200 000.- krooni saamist rahalised vahendid, et tasuda riigilõivu summas 40 000.- krooni. Siinkohal on oluline märkida, et võlgnik ei ole vaadeldaval ajavahemikul alates laenusumma saamisest kuni menetlusabi taotlemiseni ostnud kinnisvara, tasunud kostjale võlga (mille olemasolu ta on tunnistanud) ega soetanud muud avalikest registritest nähtuvat vara. Eeltoodu viitab otseselt asjaolule, et võlgnik ei ole hageja käest lepingu alusel raha saanud, mistõttu on hageja nõue alusetu. Asjaolu, et sularaha ei ole tegelikkuses võlgnikule kunagi üle antud, soovib kostja tõendada tunnistaja Ain Viidu (pankrotis) ütlustega. Kohtus jäi kostja esitatud seisukohade juurde ja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ning tunnistaja ütlused ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Hageja on kohtule esitanud laenulepingu /tl 45/. Laenulepingu p 1 ja 2 järgi laenuandja annab laenuvõtjale laenu 200 000 krooni. Laen antakse sularahas. Leping on allkirjastatud Ain Viidu ja Aivar Leppiksoni poolt. Laenulepingul on Ain Viidu omakäeline kinnitus, mille kohaselt ta on 06.04.2009 kätte saanud sularahas 200 000 krooni. 03.08.2011 kostja vastuses /tl 72-76/ viidatud lisasid, mis puudtavad tsiviilasja nr 2-08-11640, kostja kohtule esitanud ei ole, ehkki hageja on sellele kostja tähelepanu pööranud /tl 95/.

17.10.2011 toimunud kohtuistungil /tl 127/ asus kostja seisukohale, et oma väiteid tõendab ta tunnistaja ütlustega. Tunnistajana üle kuulatud Ain Viidu kinnitas, et võttis hagejalt laenu 200 000 krooni. Õigemini tunnistaja poeg pöördus laenu saamiseks hageja poole, kuna hageja on tunnistaja poja hea sõber. Raha sai tunnistaja 2009. kevadel. Sihtotstarve, milleks ta raha võttis ei realiseerunud. Tunnistaja lootis kogu aeg, et Tõnu Kaljo lepib 400 000 krooniga. Raha anti üle tunnistaja juures kodus. Lepingu allkirjastamine ja raha üleandmine toimus samaaegselt. Kogu raha tunnistaja sel momendil üle ei lugenud, kuna usaldas hagejat. Raha oli pakkides ja ühe paki luges tunnistaja ka üle, muus osas usaldas hagejat. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes, mis kinnitavad kohtule hageja poolt esitatud kirjalikke tõendeid. Kostja väide, et kuna tunnistaja kogu raha üle ei lugenud, siis järelikult on tõendamata, et laenulepinguga anti üle kogu raha, ei ole asjakohane. Tunnistaja kinnitas, et ta sai hageja käest 200 000 krooni /tl 129/. Tunnistaja ei ole kordagi avaldanud, et raha oleks olnud vähem kui 200 000 krooni. Asjaolu, et tunnistaja ei lugenud üle kogu raha, ei kinnita, et laenu anti vähem kui laenulepingus märgitud. Kõik kostja poolt esitatud väited on oletuslikku laadi ja tõendamata. Tunnistaja on kinnitanud, et tal oli vaja 1,5 miljonit krooni. Kaks isikut aitasid teda selles, kuid sellest ei piisanud ning seetõttu pöörduti hageja poole. Tunnistaja kinnitas kohtus, et tal oli kogu aeg palju kohustusi. Laenu võttiski tunnistaja selleks, et täita oma kohustusi. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit ega tõsiseltvõetavat argumenti, mis lükkaks ümber tunnistaja ütlused ja hageja poolt esitatud kirjalikud tõendid. Hageja poolt esitatud laenulepingu ja kostja taotlusel üle kuulatud tunnistaja Ain Viidu ütlustega on tõendatud, et hageja andis A. Viidule üle 06.04.2009. laenulepingu alusel 200 000 krooni. Laen on tagastamata. Hageja on esitanud nõude Ain Viidu pankrotimenetluses, millele kostja on vastu vaielnud. Kuna kohus on tuvastanud, et hageja andis A. Viidule laenu summas 200 000 krooni, mille A. Viidu ka reaalselt kätte sai, siis tuleb tunnustada hageja nõuet Ain Viidu pankrotimenetluses. PankrS § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt on tegemist teise järgu nõudega. Kohus tunnustab eeltoodu alusel Aivar Leppiksoni nõuet Ain Viidu pankrotimenetluses summas 12 782,33 eurot (200 000 krooni).

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1,2 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetlus-kulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks

menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Kohus on rahuldanud hagi täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.