JP’i hagi Markus Õigusbüroo Osaühingu vastu 840 euro nõudes
Tsiviilasja hind
840 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja JP (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Kostja Markus Õigusbüroo Osaühing (registrikood 10182031, asukoht Sikupilli 3-1, 11412 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Anatoli Majevski (Markus Õigusbüroo Osaühing, elektronpost [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
25.oktoober 2011.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja JP Kostja lepinguline esindaja Anatoli Majevski
RESOLUTSIOON
Jätta JP’i hagi Markus Õigusbüroo Osaühingu vastu 840 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulud Meneltuskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (04.11.2011). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud
2-11-32070 tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.JP (hageja) esitas 08.07.2011 Harju Maakohtule hagi Markus Õigusbüroo Osaühingu (kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja täpsustas 26.08.2011 nõuet ja palub kostjalt välja mõista ettemakstud tasu ja varalise kahjuna kokku 840 eurot. Hagiavalduse kohaselt esitas KÜXXX hageja vastu hagi võlgnevuse nõudes (tsiviilasi nr 210-26005). Hageja sõlmis 18.11.2010 kostjaga juriidilise abi osutamise lepingu, mille alusel maksis hageja kostjale tasu 10 800 krooni (s.o 690.25 eurot). Hageja andis volituse SA’le, kes pidi hagejat esindama kostjaga sõlmitud lepingu täitmisel, sest hageja ise oli sellel perioodil väga hõivatud. Kostja võttis käsundi täitmiseks vajalikud dokumendid SA’lt vastu. Kostja poolt koostatud vastus hagile ei olnud hageja arvates nõuetekohane ega kajastanud kõiki asjaolusid, mis võiksid kinnitada hageja seisukohti. Hageja pidi oma vastust ise täiendama. Kostja esindaja võttis 29.11.2010 kohtuistungist osa, mis kestis 20 minutit. Kohus lükkas kohtuistungi edasi, andis täiendava tähtaja tõendite esitamiseks ja seisukohtade tõendamiseks. SA esitas kõik vajalikud dokumendid hageja vastuväidete tõendamiseks ja järelepärimiste tegemiseks, samuti esitas kõik andmed hageja arvestuse kohta (esindaja pidi koostama tabeli) nõutavas vormis kohtule esitamiseks, et tõendada, et hagejal puudub korteriühistu ees võlgnevus. Kostja tegevusetuse tõttu ei saanud hageja oma seisukohta kaitsta, sest kostja ei teinud ühtegi järelepärimist KÜXXX ja täiendavad dokumendid jäid saamata. Kostja oli tegevusetu perioodil 18.11.2010-01.02.2011. 01.02.2011 SA hageja esindajana keeldus kostja teenustest ja palus tagastada ettemaksu. Kuna kostja ei vahetanud juristi, siis hageja loobus kostja teenustest. Alles viis päeva enne kohtuistungi toimumist tagastati SA’le dokumendid, mistõttu polnud hagejal võimalik leida uut esindajat. Läbirääkimiste teel ei õnnestunud hagejal käesolevat vaidlust kostjaga lahendada. Kostja tegevusetuse tõttu tegi kohus otsuse, mis oli hageja kahjuks. Seetõttu pidi hageja kandma täiendavaid kulutusi, kuna pidi tellima teiselt juristilt apellatsioonkaebuse koostamise ja maksma selle eest 200 eurot. Kohtuotsuse sundtäitmise vältimiseks pidi hageja tasuma KÜXXX 2 888.69 eurot. Kostjapoolsest lepingu rikkumistest toob hageja välja järgmised asjaolud: kostja ei teinud vajalikke järelepärimisi dokumentide saamiseks, ei vormistanud SA poolt esitatud andmeid tabeli kujul ega vormistanud nõuetekohaselt vastust hagile. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Lepingu täitmisel suhtles kostja hageja esindaja SA’ga. Töö käigus tekkis kostjal arusaam, et SA poolne asjasse lähenemine ei ühti hageja tegelike huvide ega kohtumenetluse põhimõtetega. Olukorra lahendamiseks tegi kostja hagejale mitmeid ettepanekuid kohtuda tekkinud olukorra arutamiseks. Kostja seletas nii hagejale kui ka SA’le, et kohtuvaidluse eesmärgiks võib olla kompromissi saavutamine korteriühistuga, kuna JP on kohustatud võlad
2-11-32070 KÜXXX hüvitama. Seda kinnitab ka vaidlusaluses asjas jõustunud kohtulahend. SA aga veenis hagejat, et asi on täielikult võidetav. SA nõudis kostja juristilt korteriühistult materjalide välja nõudmist ning asja materjalide juurde lisamist, mis aga ei olnud pooltevahelise lepinguga ette nähtud, vaid puudutasid tsiviilasju nr 2/3/24-8468, 2-03-319, 205-16743, kus SA’lt nõuti võlgnevuse väljamõistmist. Kostja märgib, et SA oli samuti hageja esindaja, kellel oli samasugune võimalus nõuda dokumendid välja korteriühistult. Need dokumendid, mille väljanõudmist kostjalt nõuti, ei omanud tähtsust hageja tsiviilasjas, vaid puudutasid SA enda asju. Kostja jättis dokumentide väljanõudmise nõuded täitmata, sest oli ilmne, et SA omakasupüüdlikult tahab hageja arvelt lahendada enda asju. Kostja informeeris sellest hagejat, kes aga uskus SA poolt avaldatud asjaolusid. Nõude täitmata jätmise tõttu leping hageja poolt lõpetati 01.02.2011. Pooltevahelise lepingu p 8 kohaselt ei kuulu ettemaks käesoleval juhul tagastamisele. Kui arvestada büroos kehtivat teenuste hinnakirja, siis vastavalt teostatud tööle: dokumentide uurimine 120 eurot; neli konsultatsiooni kestusega 1.5 h kokku 252 eurot, menetlusdokumendi koostamine 360 eurot; kohtuistungil esindamine 1 h 144 eurot. Lisaks veel hagejaga peetud hulgalised telefonikõned. Kui aluseks võtta teostatud toimingud, siis on selle tasuks kokku vähemalt 876 eurot. Seetõttu ettemaksu hagejale ei tagastatud. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Asjas tähtsust omavate vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Poolte vahel on sõlmitud 18.11.2010 juriidiliste teenuste osutamise leping, mille alusel tegi hageja kostjale tasu osas ettemaksu summas 10 800 krooni (t lk 4, tõlge t lk 43-44); 2) Kostja töötaja esindas hagejat tsiviilasjas nr 2-10-26005. Kostja töötaja koostas hagile vastuse ning esindas hagejat 29.11.2010 eelistungil (t lk 6-10); 3) Hageja ütles lepingu üles 01.02.2011; 4) 21.02.2011 kohtuistungil jäeti hageja 10.02.2011 esitatud taotlus istungi edasilükkamiseks rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-10-26005 tegi maakohus 28.03.2011 otsuse, millega korteriühistu hagi rahuldati osaliselt ning hagejalt mõisteti korteriühistu kasuks välja võlgnevus 2 888.69 eurot (t lk 18-24). 5) 06.04.2011 sõlmis hageja õigusabi osutamise lepingu teise õigusabibürooga apellatsioonkaebuse esitamiseks ning tasus selle eest 200 eurot (t lk 25-26, tõlge 4647).
5.Poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga, kuna võlgnetavaks soorituseks on teenuse osutamine kui protsess. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlusalune käsundusleping on sõlmitud tähtaegselt. VÕS § 631 kohaselt kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Puudub vaidlus, et hageja ütles käsunduslepingu ühepoolselt üles, kuna leidis, et kostja ei täida käsundit nõuetekohaselt. Kuna käsundusleping lõppes enne täitmist, siis on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi ette makstud tasu summas 640 eurot. Hageja leiab, et kostjal on õigus saada osutatud teenuste eest tasu 51.13 eurot.
2-11-32070
6.Kohtul tuleb hinnata, kas kostja poolt on toime pandud lepingurikkumine. Juriidiliste teenuste osutamise lepingu p 2 on sätestatud kostja kohustused käsundi täitmisel. Kostja leiab, et ta on lepingut täitnud nõuetekohaselt ning hagejale selgitati, et tema poolt volitatud isik SA on huvitatud enda asja ajamisest. Kostja on selgitanud, et dokumente, mille väljanõudmist hageja ja tema esindaja SA taotles, ei olnud käsundi täitmiseks vaja, kuna need ei omanud tsiviilasja nr 2-10-26005 lahendamisel tähtsust. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
7.Käesolevas asjas osutas kostja hagejale juriidilist nõustamist, mistõttu pidi kostja käsundi täitma oma erialastele teadmistele tuginedes. Hageja on kohtu nõudel võimalikke rikkumisi täpsustanud kohtuistungil – korteriühistult dokumentide väljanõudmata jätmine, nõutavas vormis dokumentide kohtule esitamata jätmine (t lk 78). Nähtuvalt kohtu ette toodud asjaoludest ja kostja esindaja seletusest leiab kohus, et kostja tegutses käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Hageja seletusest nähtub, et temal ja tema esindajal oli kindel veendumus, milliseid dokumentaalseid tõendeid tuleb kohtule esitada, mis aga ei tähenda seda, et kostja ei täitnud käsundit nõuetekohaselt. Kostja esindaja on seletanud istungil, et ta võttis hagejaga ühendust ning seletas hagejale telefoni teel asjaolusid (t lk 78). Kostja esindaja leiab, et dokumentide väljanõudmine sellisel viisil nagu seda taotles hageja ja tema esindaja SA, ei olnud konkreetse käsundi täitmisel vajalik (t lk 78). Kohus leiab, et hageja sai juristilt nõuda hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmist, kuid jurist/lepinguline esindaja peab saama ise otsustada, milliste tõendite ja väidete esitamine kohtus on käsundiandjale kõige kasulikum. Seega ei ole kostja lepingut rikkunud.
8.Käesoleval juhul pooled ei vaidle, et leping on lõppenud 01.02.2011. Kostja ei nõustunud sellega, et rikkus lepingut, kuid samas ei jätkanud ka lepingu täitmist. Mõlema poole poolt kohtu ette toodud asjaolusid ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes leiab kohus, et hageja poolt ei saanud oodata, et ta jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni, kuna ta oli usalduse kostja suhtes kaotanud. Seega saab lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olla hagejapoolne usalduse kaotamine, mitte kostjapoolne lepingu rikkumine.
9.Käesoleval juhul on hageja teinud käsundisaajale tasu ettemaksu. See ei ole seadusega keelatud ning kajastub VÕS § 628 lg 4 sättes. Kui käsundusleping on VÕS § 631 alusel üles öeldud, otsustatakse käsundisaaja tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine VÕS § 628 ja § 629 alusel. Juriidiliste teenuste osutamise lepingu p 8 kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kliendi initsiatiivil ei kuulu kliendi poolt tasutud raha tagastamisele. VÕS § 629 lg 1 teises lauses on sätestatud, et käsundisaajal on õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.
2-11-32070 Hageja on oma 12.10.2011 menetlusdokumendis märkinud, et lepingu p 8 on „juriidiline lõks“, mida ta ei saanud ette näha. Kohtuistungil on hageja avaldanud, et tegemist on ebamõistliku tingimusega. Kostja esindaja leiab, et see tingimus ei ole ebamõistlik, kuna see on tavaline selliste lepingute puhul. VÕS § 42 lg 1 (lepingu sõlmimise redaktsioonis) kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on lepingu p 8 hagejat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu kohus ei tugine vaidluse lahendamisel nimetatud lepingutingimusele. Käesolevas asjas tuleb ettemaksu tasu tagastamise osas lähtuda sellest, kas tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane ning mis on mõistlik tasu osutatud teenuste eest.
10.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu ette makstud tasu 640 eurot tagastamisele. Puudub vaidlus, et kostja töötaja poolt on koostatud hagile vastus ja vastuse täiendus (t lk 810), kostja töötaja osales 29.11.2010 eelistungil (t lk 6-7) ja andis konsultatsioone. Hageja nimetatud teenuste osutamist ei vaidlusta (t lk 78). Tulenevalt kostja hinnakirjast (t lk 66), on kostjal õigus eelpool toodud teenuste osas küsida hagejalt tasu vähemalt summas 876 eurot.
11.Hageja nõuab kostjalt kahjuna 200 eurot, mis on makstud õigusabikuluna apellatsioonkaebuse koostamise eest (t lk 25-26, tõlge 46-47, apellatsioonkaebus t lk 27-31). Tegemist on otsese varalise kahjuga võlaõigusseaduse mõttes (VÕS § 128 lg 3). Kohtuistungil hageja avaldas kohtule, et võttis apellatsioonkaebuse tagasi, kuna sai aru, et sealt võib tulla negatiivne lahend tema kahjuks (t lk 78). Nimetatud asjaolu ei vasta tegelikkusele. Vastavalt kohtuinfosüsteemi andmetele on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-10-26005 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldunud 24.05.2011 määrusega TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, mille kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja kahjuhüvitamise nõude eelduseks on kostjapoolne lepingulise kohustuse rikkumine, hagejal kahju tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja lepingu rikkumise vahel (VÕS § 127 lg 3, 4). Asjaolu, et kohus tegi otsuse hageja kahjuks, ei tõenda üheselt kostjapoolset lepingu rikkumist.
12.Hageja on asjaoluna välja toonud, et kostja tagastas dokumendid 15.02.2011, s.o vahetult enne kohtuistungit. Käsundisaajal on käsundi täitmiseks saadu väljaandmiskohustus (VÕS § 626). Kostja esindaja avaldas istungil, et kostja valmistas 21.02.2011 kohtuistungiks ette, kuid hageja ütles enne seda lepingu üles (t lk 78). Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas dokumentide tagastamine 15.02.2011 olla põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud varalise kahjuga.
13.Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud kostjapoolset lepingu rikkumist, mistõttu tuleb hageja kahjuhüvitamise nõue jätta rahuldamata.
2-11-32070
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulud
15.TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid: postikulud 3.37 eurot ja dokumentide paljundamise kulu 8.28 eurot, kokku 11.65 eurot. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud. Seega ei saa kohus hagejalt kostja menetluskulusid välja mõista ja menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.