Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kinnitada AP ́u (hageja 1), IL ́u (hageja 2), koos nimetatuna hagejad, ja L OÜ (kostja 1) ning LOÜ (kostja 2), koos nimetatuna kostjad ning hageja ja kostja koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2.1

Pooled leppisid kokku, et L OÜ ja LOÜ kohustuvad hoiduma Hagejate kohta avaldatud kuulutustele identsete ning sarnaste kuulutuste avaldamisest nende kontrollitavates (hallatavates) portaalides, sh portaalis Problem24.

2.2

LOÜ kinnitab, et OÜ KH on 20.07.2011.a loovutanud nõude KRM OÜ vastu, mille osas on L OÜ ja LOÜ hinnangul solidaarvõlgnikud AP ja IL, ta on nõude täieõiguslik omaja ning et loovutustehing on poolt sõlmitud kompromissi päeva, so 24.10.2011.a seisuga kehtiv. LOÜ kinnitab, et muid nõudeid tal hagejate vastu ei ole.

2.3

Pooled leppisid kokku, et L OÜ ja LOÜ ei nõua AP ́ult ega IL ́ult sisse neile hagejate vastu loovutatud kahju hüvitamise nõudeid ega tee mingeid nõuete esitamisele ega sissenõudmisele suunatud toiminguid enne, kui AP ́u ja IL ́u suhtes on jõustunud otsus kriminaalasjas, millega mõistetakse hagejad süüdi seoses KH OÜ andmebaaside omastamisele kaasaaitamise ja kahju tekitamise väidetava faktiga. Nõude sissenõudmisena käsitlevad pooled muu hulgas, kuid mitte ainult, nõude suulist või kirjalikku esitamist AP ́ule ja IL ́ule, ühendusevõttu nõude teemal hagejate lähedastega, hagejatega seotud füüsiliste ja juriidiliste isikutega, hagejate ning väidetava kahju tekitamise seotuse kohta informatsiooni edastamist avalikkusele, avalduste esitamist sissenõudemenetluse alustamiseks ametiasutusele, inkassole vms. Käesolevas määruse punktis sätestatu ei piira kostjate õigust nõuda kohustuse täitmist KRM OÜ-lt ega KRM OÜ-ga seotud poolte vahel sõlmitud kompromissi pooleks mitteolevatelt füüsilistelt isikutelt.

2.4

Pooled leppisid kokku, et juhul, kui LOÜ loovutab talle loovutatud nõuded AP ́u ning IL ́u vastu, kohustub LOÜ uut võlausaldajat teavitama poolte vahel sõlmitud kokkuleppest, mh käesoleva määruse punkti 2.3 sisust.

2.5

Lepingu punktis 2.2 sätestatud kinnituse tegelikkuse mittevastavusel või punktides 2.1., 2.3 või 2.4 nimetatud kohustuse rikkumisel kohustuvad kostjad hagejale, kelle suhtes on ebaõige kinnitus antud või kohustust rikutud, tasuma leppetrahvi summas, mis on võrdne nõude suurusega, mille osas ei ole kostjate kompromissi tulemusena õigusrahu saabunud. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et arvestades sõlmitud kompromissi eesmärki – lõpetada õigusvaidlused ning saavutada õigusrahu kuni kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumiseni – on kokkulepitud leppetrahvimäär mõistlik ning vastab kompromissi eesmärgile. LOÜ avaldab, et talle IL ́u vastu loovutatud nõude suuruseks on 8 958 (kaheksa tuhat üheksasada viiskümmend kaheksa) eurot ja 67 senti ning AP ́u vastu loovutatud nõude suuruseks on 2270 (kaks tuhat kakssada seitsekümmend) eurot ja 20 senti.

2.6

Hagejad avaldasid ja kinnitasid, et pärast käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi täitmist puuduvad neil seoses portaalis L hagejate suhtes avaldatud kuulutustega muud,

2-11-23293 sh mittevaralise kahju hüvitamise nõuded OÜ L ja OÜ L vastu. 2.7

Pooled kinnitasid, et kompromisslepingu sõlmimist, mille kohus kinnitab määrusega, ei käsitle ükski pool kui mõne faktilise asjaolu tunnustamist või omaksvõttu, sh ei tähenda kompromissi sõlmimine nõude tunnustamist ega ühestki võimalikust vastuväitest loobumist hagejate poolt.

2.8

Pooled leppisid kokku, et hagejad kohustuvad kolmandatele isikutele mitte edastama ega üle andma poolte vahel sõlmitud kompromisslepingut, välja arvatud juhtudel, kui Lepingu esitamise nõue tuleneb seadusest. Konfidentsiaalsuskohustus ei kehti hagejaid teenindavate juriidiliste nõustajate suhtes ega kompromissist tulenevalt ning selle alusel õiguskaitsevahendite kohaldamisel. Käesolevas määruse punktis kokkulepitud kohustuse rikkumise korral tasub kohustust rikkunud hageja teisele poolele leppetrahvi summas 2000 (kaks tuhat) eurot.

Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-23293.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool AP ́u hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so summas 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot ja 62 senti ning kanda see KRM OÜ (registrikood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. KRM OÜ tasus hageja AP ́u eest 19.05.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 527 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõivud AP hagilt ja hagi tagamise taotluselt“ ja 20.05.2011.a täiendavat riigilõivu summas 45 eurot selgitusega „Täiendav riigilõiv AP , SL, TM, IL hagidelt“. 08.06.2011.a määrusega tagastati AP ́ule hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu summas 28,76 eurot.

Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool IL ́u hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so summas 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot ja 62 senti ning kanda see KRM OÜ (registrikood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. KRM OÜ tasus hageja IL ́u eest 19.05.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 527 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõivud IL hagilt ja hagi tagamise taotluselt“ ja 20.05.2011.a täiendavat riigilõivu summas 45 eurot selgitusega „Täiendav riigilõiv APu, SL, TM, IL hagidelt“. 28.06.2011.a määrusega tagastati IL ́ule hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu summas 28,76 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest.

2-11-23293 Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 ASs SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-23293, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

Hageja IL ja AP esitasid 19.05.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks. Hagiavalduses märkisid hagejad, et portaalis L on hagejate kohta avaldatud kuulutus, mis sisaldab ebaõigeid andmeid osas, mis seostavad hagejaid väidetava ebaseaduslikul teel KHOÜ andmebaaside omastamisele kaasaaitamises ja andmebaaside kasutamisega tekitatud kahjus. Hagejad leidsid, et kuna nemad ega Telemeediapartnerid OÜ, kelle juhatuse liige on IL ja OÜ AOÜ, kelle juhatuse liige on AP, ei osale KRM OÜ juhtimises, ei ole mingit alust neid seostada ka KRM OÜ tegevusega. Seevastu sellekohases kuulutuses avaldatud andmete põhjal jääb avalikkusele hagejatest mulje kui kurjategijatest. Portaali L haldab viimases sisalduva info kohaselt L OÜ, samas hagejatele tutvustas ennast portaali haldajana LOÜ, mistõttu leidsid hagejad, et kuna mõlemad kostjad on deklareerinud oma vastutust portaali Lhaldajatena, tulen viimaseid käsitleda solidaarvõlgnikena ning hagejatel on õigus esitada nõue mõlema kostja vastu. Hagejad taotlesid kohtult hagi rahuldamist ning kohustada kostjaid lõpetama hagejate õiguste rikkumine eemaldades selleks hagejate kohta avaldatud kuulutuse veebiaadressilt XXX ning kohustada kostjaid ümber lükkama hageja kohta avaldatud kuulutuses toodud faktiväiteid selle kohta, nagu oleks hageja KHOÜ andmebaaside omastamisele kaasa aidanud ja andmebaaside kasutamisega kahju tekitanud. Ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tuleb kostjatel avaldada järgmine teade:“IL/AP ei ole kaasa aidanud KHOÜ andmebaaside omastamisele ega tekitanud sellega seoses KHOÜ-le kahju“ veebiaadressidel XXX. Lisaks palusid hagejad kohtul kohustada kostjaid esitama teabeotsingusüsteemidele Google ja Yahoo taotlus hagejate au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad kohtule hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise abinõuna taotlesid hagejad kostjate kohustamist eemaldada hagejate kohta avaldatu kuulutus „IL 7000 EUROT läbirääkijale, kes räägib läbi KRM OÜ, registrikood XXX, alltöövõtja T OÜ, registrikood XXX juhatuse liikme IL ́uga, isikukood XXX ning saavutab temaga kokkuleppe ebaseaduslikul teel KHOÜ andmebaaside omastamisele kaasaaitamises ja andmebaaside kasutamisega tekitatud kahju hüvitamises, esialgses summas 70000 eurot. KRM OÜ poolt KHOÜ-le tekitatud kahju kokku 1 406 056 eurot“ ja ”AP 7000 EUROT läbirääkijale, kes räägib läbi KRM OÜ, registrikood XXX, alltöövõtja A OÜ, registrikood XXX, juhatuse liikme AP ́uga, isikukood XXX ning saavutab temaga kokkuleppe ebaseaduslikul teel KHOÜ andmebaaside omastamisele kaasaaitamises ja andmebaaside kasutamisega tekitatud kahju hüvitamises, esialgses summas 70000 eurot. KRM OÜ poolt KHOÜ-le tekitatud kahju kokku 1 406 056 eurot“ domeenidelt XXX. Kuulutuse eemaldamise kohta tuleb kostjatel esitada kohtule viivitamatult, kuid mitte hiljem kui ühe (1) tööpäeva jooksul alates hagi tagamise kohtumääruse kättesaamisest, teavitus. Juhul, kui kostjad hagi tagamise kohtumääruse täitmisest kohut tähtaegselt ei teavita, peatada domeeninimed XXX. Hagi tagamist põhistas hageja sellega, et kuivõrd hageja isikuõiguste riive on intensiivne, ei ole põhjendatud jätkata kõnealuse teabe avaldamist juba kohtumenetluse ajal. Sellisel juhul oleks tegemist hagejate õiguste jätkuva rikkumisega ja süvendaks hagejatele tekkivat mittevaralist kahju. Hagejad leidsid, et hagi tagamine ei riiva ega piira kostja õigusi ebaproportsionaalselt,

2-11-23293 kuivõrd hagejad taotlevad hagi tagamist viisil, mis võimaldab kostjatel eemaldada nende hallatavatelt lehekülgedelt vaid hagejate õigusi rikkuv informatsioon, ei piira hagi tagamine kostjate õigusi. Kohus jättis 20.05.2011.a AP ́u ja 23.05.2011.a määrusega IL ́u hagi tagamise ja hagiavalduse käiguta. Määruses selgitas kohus hagejatele, et hagiavalduses toodud nõuded ei ole selged. Ühtlasi märkis kohus, et hagejal tuleb selgitada, miks ta arvab, et hagiavalduses märgitud kostjad on avaldajad ja vastutavad võlaõigusseaduses § 1047 lg 4 mõttes. Ühtlasi juhtis kohus hagejate tähelepanu sellele, et hagejad on tasunud riigilõivu ettenähtus vähem.

2-11-23293 Kohus tegi tsiviilasjas nr 2-11-23323 26.10.2011.a määruse, milles määras liita tsiviilasja nr 211-23323 AP ́u hagi L OÜ ja LOÜ vastu tsiviilasjaga nr 2-11-23293 IL ́u hagi L OÜ ja LOÜ vastu ning lugeda edaspidi tsiviilasja numbriks 2-11-23293.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt on hagiavaldusest loobumine võimalik pärast selle menetlusse võtmist. Harju Maakohtule on esitatud IL ́u hagiavaldus L OÜ ja LOÜ vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja teabeotsingusüsteemile neti.ee taotluse, ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks, esitamise kohustamiseks. IL on esitanud kohtule avalduse, millega ta soovib hagist loobuda õigusrikkumise lõpetamise nõudest, millega IL palus kohustada kostjaid eemaldama hageja kohta avaldatud kuulutus veebiaadressildelt XXX,XXX,XXX, kuna kostjad on hagis märgitud kuulutused eemaldanud. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-11-23293 Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et AP ́u ja IL ́u taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. KRM OÜ tasus hageja AP ́u ja IL ́u eest 19.05.2011.a hagiavaldustelt riigilõivu summas 527 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõivud AP hagilt ja hagi tagamise taotluselt“ ja „Riigilõivud IL hagilt ja hagi tagamise taotluselt“ ning 20.05.2011.a täiendavat riigilõivu summas 45 eurot selgitusega „Täiendav riigilõiv AP , SL, TM, IL hagidelt“. 08.06.2011.a määrusega tagastati AP ́ule hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu summas 28,76 eurot. 28.06.2011.a määrusega tagastati IL ́ule hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu summas 28,76 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatavad riigilõivud kokku summas 543,24 eurot kanda KRM OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.