Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.10.2011, Tallinn
Tsiviilasi
Serva Invest OÜ hagi Kalle Luki ja Kalev Luki vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
7669,40 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Serva Invest OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Serva Invest OÜ (registrikood 11442540), esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja I Kalle Lukk (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II Kalev Lukk (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus
Harju Maakohtu 14.02.2011 otsus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.02.2011 otsus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Kalle Luki ja Kalev Luki vahel 30.04.2009 sõlmitud 120 000 kroonise nimiväärtusega OÜ Aires Liising osa kinkeleping.
Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgnevalt: Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Kalle Luki ja Kalev Luki vahel 30.04.2009 sõlmitud kinkeleping alljärgnevate osaühingute osade osas: OÜ K.M. Kinnisvara osa nimiväärtusega 80 000 krooni, DJV Sailing OÜ osa nimiväärtusega 75 000 krooni ja OÜ Aires Liising osa nimiväärtusega 120 000 krooni.
5.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta võrdsetes osades Kalle Luki ja Kalev Luki kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Serva Invest OÜ esitas 18.03.2009 Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsale täitmisavalduse Merico Invest OÜ ja Kalle Luki vastu võlgnevuse 1 843 250 krooni saamiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on 18.02.2009 notari poolt tõestatud kokkulepe kohasele sundtäitmisele allumise kohta, mis on sõlmitud võlausaldaja Serva Invest OÜ, võlgnik Merico Invest OÜ ja käendajaks oleva kostja Kalle Luki poolt. Täitemenetlusest oli kostja Kalle Lukk teadlik, täitmisteate sai ta kätte 01.04.2009. Hageja nõude tagamiseks keelas kohtutäitur Kalle Lukil vara võõrandamise, koormamise ja arestis kostjale kuuluva kinnisvara, pangakontod kui ka väärtpaberid ja osaühingute osad.
2.Veel arestimata osaühingu osad kinkis Kalle Lukk kohe peale täitemenetluse alustamist 30.04.2009 oma pojale Kalev Lukile, millega halvendas teadlikult enda varalist seisundit.
3.Serva Invest OÜ nõude jääk hagiavalduse esitamise seisuga on 1 331 648,26 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu. Kalle Lukk on tasunud täitemenetluse käigus kogu võlast vaid 511 601,74 krooni.
4.Arestitud kinnistute väärtuse ja hüpoteekide väärtuse vahe on 1 775 000 krooni oletatava müügiväärtuse kahjuks. Serva Invest OÜ ei ole nende kinnistute suhtes hüpoteegipidaja, mistõttu ei ole temal nende kinnistute müügist loota mingit nõuete rahuldamist. Peale hagiavalduse esitamist on hagejale laekunud täitemenetlusest võla katteks vaid 1498 krooni. Äriühingute, milliste aktsiatele ja osadele on kohtutäiturite poolt seatud võõrandamise keelumärge majanduslik seis on selline, et hagejal ei ole oma nõude rahuldamist loota, täielikult rahuldamisest rääkimata.
5.Hagejal on alust eeldada, et sissenõude pööramine Kalle Luki arestitud varale ei vii nõude täieliku rahuldamiseni. Hageja palus tunnistada kehtetuks 30.04.2009 sõlmitud osaühingute osade kinkeleping, millega Kalle Lukk kinkis Kalev Lukile järgnevad osaühingute osad: OÜ Aires Liising osa nimiväärtusega 120 000 krooni; OÜ K.M.innisvara osa nimiväärtusega 80 000 krooni; OÜ DJV Sailing osa nimiväärtusega 75 000 krooni. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Võlausaldaja huve ei ole antud tehinguga kahjustatud ning seetõttu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 2 ja § 188 lg 1 tagasivõitmise üldtingimused ei ole täidetud.
7.Kohtutäituri poolt arestitud Kalle Luki kinnisvara kokku hinnaga 3 630 000 krooni võimaldab hageja nõude summas 1 331 648,26 krooni täielikult rahuldada. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks Kalle Luki ja Kalev Luki vahel 30.04.2009 sõlmitud kinkelepingu alljärgnevate osaühingute osade osas:
2(5)
OÜ K.M. Kinnisvara osa nimiväärtusega 80 000 krooni, DJV Sailing OÜ osa nimiväärtusega 75 000 krooni. Maakohus jättis hagi rahuldamata OÜ Aires Liising osa kinkelepingu kehtetuks tunnistamise osas. Menetluskulud jättis kohus 70 % ulatuses kostjate kanda ja 30 % ulatuses hageja kanda.
9.TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tulenevalt TMS § 187 lg-st 2 võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 189 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
10.Serva Invest OÜ ja Merico Invest OÜ ning Kalle Luki vahel sõlmiti kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe 18.02.2009. Kalle Lukk sõlmis 30.04.2009 Kalev Lukiga kinkelepingu osaühingute osade võõrandamiseks. 06.05.2009 on Kalev Lukk sõlminud pandilepingu OÜ Aires Liising osa (nimiväärtus 120 000 krooni) pantimiseks V. V sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks. Kohtutäituril ei ole olnud võimalik hageja nõuet Merico Invest OÜ ja Kalle Luki vastu täita kahe aasta jooksul.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 järgi juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist nii Merico Invest OÜ-lt kui käendajalt Kalle Lukilt ja teiselt käendajalt T.J. Kuna hageja nõuet on võimalik täita võlgniku või kummagi käendaja vara arvelt, siis ei pea kohus arvestama võlausaldaja huvide kahjustamise kindlakstegemisel kõigi kohustatud isikute varaga. Seda enam, et hageja nõude sundtäitmisel võlgniku ja käendaja vastu ei ole kahe aasta jooksul kaasnenud nõude täielikku rahuldamist. Kalle Luki kinnisvara on küll kohtutäituri poolt arestitud, kuid kinnisvaral lasuvad hüpoteegid. Hüpoteekide suurus on kokku 5 405 000 krooni ning kohtutäituri poolt pärast vara ümberhindamist näidatud vara väärtus on 3 930 000 krooni.
12.Kalle Luki omandis on kaks sõidukit: 1996 Toyota Corolla ja 2000 Mercedes-Benz. Viimasele on seatud registerpant AS Hansa Liising Eesti kasuks. 1996 sõiduki väärtus on küll teadmata, kuid kindlasti ei kata see kostja võlga. Kalle Luki arveldusarved pankades ja töötasu on arestitud. Kalle Lukile kuuluvad väärtpaberid ja osalused äriühingutes moodustavad kokku 463 200 krooni. Ka väärtpaberite ja osaühingute osade võõrandamine ei võimalda rahuldada hageja nõuet täielikult.
13.Kalle Lukk on kinkinud oma pojale Kalev Lukile 30.04.2009 kolme äriühingu osad, olles teadlik kinkelepingu sõlmimise ajal kohustusest hageja ees ning sellest, et kinkelepingu sõlmimisega kahjustatakse hageja huve.
14.Kostjate vahel 30.04.2009 sõlmitud osaühingute osade kinkeleping tuleb kehtetuks tunnistada osaliselt. Põhjendatud ei ole tunnistada kehtetuks lepingut OÜ Aires Liising osa kinkimise osas, sest nimetatud ärihingu osale on seatud pandileping tagamaks Kalev Luki laenulepingust tulenevaid kohustustusi V. V ees. Nimetatud äriühingu osa tagasivõitmine ei võimalda ilmselt hagejal saavutada oma nõude täitmist.
15.Eelnevast lähtudes on põhjendatud rahuldada hageja nõue osaliselt ning tunnistada kehtetuks 30.04.2009 Kalle Luki ja Kalev Luki vahel sõlmitud kinkeleping OÜ K.M. Kinnisvara 80 000 kroonise nimiväärtusega osa ja DJV Sailing OÜ 75 000 kroonise nimiväärtusega osa kinkimiseks. Apellatsioonkaebus 3(5)
16.Serva Invest OÜ palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamata 30.04.2009 sõlmitud kinkelepingu OÜ Aires Liising osa osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 30.04.2009 sõlmitud kinkeleping OÜ Aires Liising osa kohta. Kõik menetluskulud jätta kostjate kanda.
17.Kõik eeldused tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras olid täidetud ning kohtul puudus õigus hagi osaliselt rahuldamata jätta. TMS § 187 lg 1 järgi on sissenõudjal õiguse esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu, et tunnistada tehtud tehing tagasivõitmise korras kehtetuks juhul, kui tehing kahjustab tema huvisid. Huvide kahjustumine väljendub käesoleval juhul selles, et enne 30.04.2009 kinkelepingu sõlmimist kuulus Kalle Lukile OÜ Aires Liising osa nimiväärtusega 120 000 krooni. Sissenõudja huvide kahjustamine ei saa pärast tema huve kahjustava tehingu tegemist ära langeda põhjusel, et tagasivõidetava tehingu teine pool on osa pantinud.
18.TMS § 188 ja 189 sätestavad, et juhul, kui eeldused tehingu kehtetuks tunnistamiseks on täidetud, tunnistab kohus tehingu kehtetuks. Kuivõrd 30.04.2009 tehingu näol oli tegemist kinkelepinguga, siis omab tähtsust TMS §-s 189 kui erinormis sätestatud eelduste täitmine. TMS § 189 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, kui on täidetud järgmised eeldused: kinkeleping on sõlmitud kuni kaks aastat enne hagi esitamist (TMS § 189 lg 1) ja tegemist ei olnud tavapärase kingitusega (TMS § 189 lg 3). Käesoleva vaidluse asjaoludest nähtub üheselt, et TMS § 189 kohaldamise eeldused on täidetud.
19.Kohus ei ole põhjendanud, kuidas välistab pandiõiguse seadmine osale kinkelepingu kehtetuks tunnistamise. Samuti on hinnanguline kohtu järeldus selle kohta, et äriühingu osa tagasivõitmine ei võimalda ilmselt hagejal saavutada oma nõude täitmist. Täitmise võimalik tulemus saab selguda alles pärast tehingu kehtetuks tunnistamist ning seejärel läbiviidud täitemenetluse tulemusel, kus OÜ Aires Liising osa võõrandatakse või ilmneb selle võõrandamise võimatus. Pandiõiguse seadmine ei too automaatselt kaasa kohustuse täitmist pandi arvelt, pandiõigus ei pruugi üleüldse realiseeruda. Isegi võimalik OÜ Aires Liising osa väärtuse vähenemine ei välista nõude rahuldamist. TMS § 195 lg 2 järgi kohaldatakse tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele lisaks PankrS § 119 lg-tes 2-4 sätestatut. PankrS § 119 lg 2 järgi juhul, kui tehing tunnistatakse tagasivõitmise korras kehtetuks, peab tehingu teine pool (antud juhul Kalev Lukk), kes tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest teadis või pidi teadma, hüvitama ka tema süü tõttu tagasivõidetust saamata jäänud kasu, mida ta oleks võinud saada korrapärase majandamise reegleid järgides. Vastustajate seisukoht
20.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
21.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel kaevatud osas tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb täielikult rahuldada.
22.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on kinkelepingu tühistamata jätmise osas OÜ Aires Liising osa suhtes.
23.TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tulenevalt TMS § 187 lg-st 2 võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS §
4(5)
189 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
24.Maakohus tuvastas õigesti, et kinkelepingu tagasivõitmise eeldused on täidetud ja hageja nõue 30.04.2009 kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras on põhjendatud. Apellatsioonimenetluses nende asjaolude üle vaidlus puudub.
25.Maakohus jättis tehingu osaliselt kehtetuks tunnistamata, kuna leidis, et OÜ Aires Liising osa tagasivõitmine ei võimalda ilmselt hagejal saavutada oma nõude täitmist põhjusel, et nimetatud osa on uue omaniku poolt pandiga koormatud. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. Osaühingu osale pandiõiguse seadmine ei välista selle osa võõrandamise lepingu tagasivõitmist täitemenetluses ja sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poolt osa edasist käsutamist.
26.Kui osa väärtus on pandiga koormamise tõttu vähenenud, on TMS § 195 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vara tagasivõitmise õiguslikest tagajärgedest tulenevalt võimalik nõuda kingi saajalt väärtuse vähenemise hüvitamist, milline nõue ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks. Menetluskulude jaotus ja selgitus
27.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.