Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Imbi Sidok- Toomsalu, Ande Tänav 21.08.2013, Tallinn 2-12-18019
SERVA INVEST OÜ hagi K L (L) ja V Vi (V) vastu tagasivõitmise korras 06.05.2009 sõlmitud pandilepingu kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 10.04.2013 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V Vi apellatsioonkaebus 7 669 eurot 39 senti Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende Hageja SERVA INVEST OÜ (rk 11442540, asukoht Serva esindajad 12a, 11617 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi
Menetluse liik
Kostja I K L (ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx) Kostja II V V (ik xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx), kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.04.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.04.05.2011 esitas SERVA INVEST OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse K L (kostja I) ja V Vi (kostja II) vastu tagasivõitmise korras 06.05.2009 sõlmitud pandilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja taotleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg-te 1 ja 2, § 188 lg 3, § 191 lg 1 p 1 ja lg 3, § 194, pankrotiseaduse (PankrS) § 116 lg-te 2 - 4, § 117 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 06.05.2009 sõlmitud osaühingu osa pandileping, millega kostja I pantis kostjale II OÜ AIRES LIISING osa nimiväärtusega 120 000 krooni, millega tagati K L (hagiavalduses ekslikult K L) ja kostja II vahel 26.04.2009 ja 30.04.2009 sõlmitud laenulepingutest tulenevaid pandipidaja nõudeid. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. 18.03.2009 algatati hageja taotlusel võlgnike K L ja osaühingu Merico Invest suhtes täitemenetlus nr 014/2009/340 võlgnevuse 1 843 250 krooni nõudes. Täitmisteate sai K L kätte 01.04.2009. Täitemenetluse algatamise aluseks oli 18.02.2009 notariaalselt tõestatud kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, mis on sõlmitud hageja, osaühingu Merico Invest ja käendaja K L vahel arvelduskrediidilepingust nr UV 05/03/08 ja selle lisast 1 tulenevate nõuete tagamiseks. Hageja nõude tagamiseks keelas kohtutäitur K Ll vara võõrandamise ja koormamise ning arestis K Lle kuuluva kinnisvara, pangakontod, väärtpaberid ja osaühingute osad. Veel arestimata osaühingu osad (mh OÜ AIRES LIISING osa nimiväärtusega 120 000 krooni ehk 7 669 eurot 39 senti) kinkis K L kohe pärast täitemenetluse alustamist 30.04.2009 sõlmitud kinkelepinguga oma pojale K Lle. Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-44963 tunnistati OÜ AIRES LIISING osa 30.04.2009 kinkeleping tagasivõitmise korras kehtetuks. 06.05.2009 sõlmis kostja I kostjaga II pandilepingu OÜ AIRES LIISING osa pantimiseks. Pandilepingu p 2.1 kohaselt tagas pandi ese võlgniku K L ja kostja II vahel 26.04.2009 ja 30.04.2009 sõlmitud laenulepingutest (vastavalt summas 600 000 krooni ja 1 250 000 krooni) tulenevaid kostja II nõudeid. OÜ AIRES LIISING osa panditi pärast täitemenetluse algust võetud täiendavate laenude tagamiseks. Seega on K L teadlikult halvendanud enda varalist seisundit, mida tuleb lugeda sissenõudja huvide oluliseks kahjustamiseks. Panditud osa oli ekslikult jäänud kohtutäituri poolt arestimata. Kui kostja vajas oma laenude tagamiseks tagatist, tulnuks see saada laenude andmisel, seega juba 2007.a, mitte pärast täitemenetluse alustamist. Kostja II esindaja selgitused kohtus usalduse kaotusest K L suhtes pigem kinnitavad kostja II teadlikkust K L kohustusest ja makseraskustest ning sellest, et lepinguga saavutatakse teiste võlausaldajate ees eelis. Kostja I ei ole esitanud pangakonto väljavõtet kuni pandilepingu sõlmimiseni ja seega pole teada, kas K L ka tegelikult lõpetas maksete tegemise kostjale II või mitte ning kas pandilepingu sõlmimine oli seotud makseraskustega või oli tegemist teadlikult osade kaitsmisega hagejast võlausaldaja nõude eest. K L on tasunud täitemenetluse käigus võlast vaid 511 601 krooni 74 senti ning nõude jääk on 1 331 648 krooni 26 senti. K Ll pole piisavalt vara, mida oleks võimalik täitemenetluses oleva nõude katteks realiseerida. Kostja II ja K L on alates 21.12.2005 pandilepingu esemeks oleva OÜ AIRES LIISING osanikud, K L oli ettevõtte juhatuse liige perioodil 20.07.2006 - 25.10.2011, kostja II alates 20.07.2006 kuni praeguseni. K Ll ja kostjal II on kehtetu seos OÜ-ga Aires Invest (03.02.2010 äriregistrist kustutatud). Kostja II on olnud K Lga tihedas majanduslikus seoses. See annab aluse kostja II lugemiseks K L lähikondseks PankrS § 117 lg 3 alusel. Asjaolu, et kostja I oli K L poeg, ei saanud kostjale II teadmata olla. Seega ei saanud kostjale II olla teadmata ka see, et kinkeleping ja pandileping on tagasivõidetavad. Hagi on võimalik rahuldada nii PankrS § 116 lg 2 p 1, lg 3 kui ka lg 4 alusel. Võlgniku eriõigusjärglaseks loetakse ka isik, kes on omandanud
kasutusõiguse tagasivõidetavale esemele. Seega saab näiteks juhul, kui võlgnik on kolmandale isikule kinkinud mingi eseme ning kolmas isik on selle omakorda võõrandanud või rendile andnud, esitada tagasivõitmise hagi lisaks kolmandale isikule ka uue omaniku või rentniku vastu, kui võõrandamine või rendile andmine toimus PankrS § 116 lg-s 2 toodud asjaoludel. Kostjate vastuväited
2.Kostja I hagile ei vastanud, kuna ta pole täiteasjas võlgnik, ei saa tema vastu esitada hagi tehingu tagasivõtmiseks TMS § 187 lg 1, § 191 lg 1 p 1 ega § 194 alusel. Kostja II hagi ei tunnista ja palub jätta hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjate vastu pole võimalik TMS § 187 lg-st 1 tulenevalt tehingu tagasivõitmise hagi esitada. Kumbki kostja ei ole võlgnikuks täiteasjas nr 014/2009/340 ega üheski teises hageja avalduse alusel algatatud täitemenetluses. Hagejal on võimalik esitada tagasivõitmise hagi võlgnike osaühingu Merico Invest ja K L vastu. Iseenesest on õige hageja viide TMS § 191 lg 1 p-le 1, mille järgi kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis on antud pärast täitemenetluse alustamist, kuid selleks peab olema täitemenetlus algatatud tagatise andja vastu ja kostjate suhtes täitemenetlust ei toimu. TMS § 194 pole asjakohane säte, sest täitemenetluse võlgnik pole sõlminud pandilepingut, mida saaks tagasi võita. K L ja kostja I vahel 30.04.2009 sõlmitud OÜ AIRES LIISING osa kinkelepinguga muutus kostja I K L eriõigusjärglaseks, kuid kostja I sõlmitud pandileping kostjaga II ei toonud kaasa viimase eriõigusjärglust TMS § 194 tähenduses. TMS § 188 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada hageja huvide kahjustamine. K L võlgnes laenulepingute alusel kostjale II 1 850 000 krooni. Ettevalmistamisel on kostja II hagi K Li vastu maakohtusse. Laenu suurus ületab oluliselt pandi suurust. Riigikohus on lahendis nr 3-21-113-09 leidnud, et kui võlgnikule kuulunud kinnisasi müüdi turuhinnaga, kuid kinnisasja müügist saadud raha ei kasutatud täitemenetluse võlgniku kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks, ei muuda võlgniku tegevusetus veel müügilepingut võlausaldajate huve kahjustavaks. Asjaolu, et K Ll olid kohustused kostja II ees ja kolmas isik, kostja I, seadis nende kohustuste täitmiseks pandi kostja II ja mitte hageja kasuks, ei muuda pandilepingut veel hageja huve kahjustavaks. Ekslik on hageja käsitlus kostjast II kui K L lähikondsest PankrS § 117 lg 3 tähenduses. PankrS § 117 lg-s 1 toodud loetelus ei ole füüsilise isiku osalusega juriidilist isikut ega selle juhatuse liiget. Riigikohus on korduvalt märkinud, et lähikondsuse alusena hindamiseks peab isikute vahel olema ühine majanduslik huvi, ja see huvi peab olema sedavõrd suur, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-53-03, 3-2-1-43-07). Lähikondsetena, kel on ühine oluline majanduslik huvi, tuleb käsitada isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Kostjat II ja K Li ei saa pidada lähikondseteks, sest neil puudus sedavõrd suur ühine majanduslik huvi ja kooskõlastatud tegevus. K Ll on osalused mitmetes äriühingutes, mh oli ta juhatuse liikmeks OÜ-s AIRES LIISING, kus on juhatuse liikmeks ka kostja II. Seetõttu ei saa väita, nagu olnuks K L jaoks majanduslik huvi OÜ-s AIRES LIISING sedavõrd suur, et saaks järeldada, nagu tegutsenuks K L ja kostja II teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Kuigi kostjale II oli oluline K Lle antud laenu tagasisaamine, polnud see ühtemoodi oluline nii K Lle kui kostjale II. Samaväärselt on K Llt võla tagasisaamine oluline hagejale, kuid see ei anna alust pidada hagejat K L lähikondseks. Konkreetne majandushuvi peab hõlmama ka konkreetsete nõuete väliseid asjaolusid.
Maakohtu otsus
3.10.04.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus SERVA INVEST OÜ hagi K L ja V Vi vastu, tunnistades kehtetuks 06.05.2009 sõlmitud osaühingu osa pandilepingu, millega kostja I pantis kostjale II OÜ AIRES LIISING osa nimiväärtusega 120 000 krooni (7 669 eurot 39 senti), millega tagati K L ja kostja II vahel 26.04.2009 ja 30.04.2009 sõlmitud laenulepingutest tulenevaid pandipidaja nõudeid. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Pooled ei vaidle, et hageja, osaühing Merico Invest ja käendaja K L vahel sõlmiti 18.02.2009 kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta arvelduskrediidilepingust nr UV 05/03/08 ja selle lisast 1 tulenevate hageja kõigi nõuete rahuldamiseks ning hageja avalduse alusel algatatud täitemenetluse nr 014/2009/340 täitmisteade toimetati K Lle kätte 01.04.2009. Vaidlus puudub ka selles, et K L sõlmis oma poja K Lga 30.04.2009 kinkelepingu mh OÜ AIRES LIISING 120 000 kroonise nimiväärtusega osa kinkimiseks ning kostja I sõlmis 06.05.2009 kostjaga II lepingu OÜ AIRES LIISING 120 000 kroonise nimiväärtusega osa pantimiseks, millega tagati K L ja kostja II vahel 26.04.2009 ja 30.04.2009 sõlmitud laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2011 otsusega tunnistati tsiviilasjas nr 2-09-44963 tagasivõitmise korras kehtetuks K L ja K L vahel 30.04.2009 sõlmitud 120 000 kroonise nimiväärtusega OÜ AIRES LIISING osa kinkeleping. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väiteid selle kohta, et täitemenetluses pole hagejal õnnestunud arvelduskrediidilepingust nr UV 05/03/08 ja selle lisast 1 tulenevat nõuet osaühing Merico Invest ja K L vastu ligi nelja aasta vältel täies ulatuses rahuldada. Kohtu hinnangul on hagi esitatud õigete kostjate vastu ning kostjat II võib lugeda kostja I eriõigusjärglaseks TMS § 194 tähenduses. Kostja II omandas 06.05.2009 pandilepinguga õiguse oma nõuete rahuldamiseks pandi arvelt. Kuigi tegemist polnud OÜ AIRES LIISING osa omandamisega, võib saadud pandiõiguse osas kostjat II siiski käsitada kostja I eriõigusjärglasena. Ei TMS ega PankrS ei näe ette erisusi võlgnikuga tehingu teinud poole õigusjärglase vastu nõude esitamise suhtes, kui tegemist on pandilepingu tagasivõitmise nõudega. TMS § 194 ja PankrS § 116 eesmärk on anda võlausaldajale võimalus võita tagasi tehingud, kus võlgnikuga tehingu teinud pool teeb omakorda tehingu kolmanda isikuga, mille tulemusena kahjustub võlausaldaja võimalus oma nõudeid rahuldada. Pandilepingu sõlmimise tagajärjena ei saa hageja pandiks seatut oma nõuete rahuldamiseks realiseerida, mistõttu peaks jääma võimalus ka selliste tehingute tagasivõitmiseks. Kolmandat isikut (eriõigusjärglast) kaitsevad sellisel juhul PankrS § 116 lg-s 2 sätestatud piirangud. Tehingu tagasivõitmise üldalused tulenevad TMS §-st 188. Vaidlus puudub, et tagatis anti pärast täitemenetluse alustamist 01.04.2009 ning ainuüksi see fakt on tagasivõitmise aluseks TMS § 191 lg 1 p 1 alusel. Samuti ei kohaldu TMS § 191 lg-s 2 sisalduv piirang laenulepingute suhtes, kuna tagatis anti pärast väidetavate laenusummade K L käsutusse andmist. Seda kinnitavad kostja II esitatud 26.04.2009 ja 30.04.2009 sõlmitud laenulepingud, mille p 2.2 kohaselt on laenusaaja laenu kätte saanud. Kuna K L ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad summad sai K L kostja II lisatud maksekorralduste koopiate ja konto väljavõtte alusel enda käsutusse juba 2007 - 2008.a ning hageja pole saanud enda nõudeid K L vara arvelt rahuldada, kahjustab pärast täitemenetluse alustamist sõlmitud pandileping hageja huve. Antud juhul puudub vajadus analüüsida tagasivõitmise eeldusi TMS § 188 alusel, kuna TMS § 191 on tagasivõitmise üldaluste suhtes erinorm. Eriõigusjärglase kostja II vastu nõude esitamise eelduseks PankrS § 116 lg 2 p 1 ja TMS § 191 alusel on asjaolu, kas ta pidi teadma, et K L suhtes toimub täitemenetlus. Kohus leiab, et kostja
II pidi olema teadlik pandilepingu sõlmimise ajal algatatud täitemenetlusest ning sellest, et kostja I on K L poeg, arvestades ka, et pandilepingu sõlmimisel esindas kostjat I K L. Kostja II ja K L vahel olid tihedad ärisidemed. Vastavalt hageja esitatud äriregistri väljavõttele on mõlemad OÜ AIRES LIISING osanikud ning alates 20.07.2006 kuni 25.10.2011 koos osaühingu juhatuse liikmed. Arvestades ka, et kostja II oli andnud K Lle laenu, mille tagamiseks sõlmis pärast täitemenetluse alustamist pandilepingu, pidi ta olema tavapärastest rohkem teadlik viimase varalisest olukorrast. Eeltoodust tulenevalt tuleb TMS § 191 lg 1 p 1 alusel tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks 06.05.2009 sõlmitud osaühingu osa pandileping. Apellatsioonkaebus
4.V V esitas apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja II palub jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud TMS § 187 lg-t 1 ja § 191 lg 1 p 1. Täitemenetlus peab olema algatatud tagatise andja vastu. Vaidlusaluses lepingus on tagatise andjaks kostja I ja tagatise saajaks kostja II. Kuivõrd kumbki kostja ei ole võlgnikuks üheski hageja avalduse alusel algatatud täitemenetluses, siis ei ole hagi esitatud kohaste kostjate vastu. Lisaks pole asjakohane kohaldada TMS § 194, kuna täitemenetluse võlgnik K L ei ole sõlminud pandilepingut, mida tagasi võita. Lisaks on ebaõigesti kohaldanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6. Kostja II ei muutunud kostjaga I pandilepingut sõlmides viimase õigusjärglaseks. Pandilepinguga kohustus kostja I vaid tagama kolmanda isiku kohustusi kostja II ees. Samuti ei takista pant asja müüki, vaid võib mõjutada asja hinda. Juhul, kui asja hind on vähenenud, võib nõuda väärtuse vähenemise hüvitamist pandi seadjalt. Õige pole maakohtu järeldus, et TMS § 191 lg 1 p 1 tõttu on hagi rahuldamise aluseks fakt, et tagatis anti pärast täitemenetluse alustamist. Kohaldamata on jäetud TSM § 187 lg 1, mille järgi pidanuks tuvastama, kas pandileping kahjustab hageja huve. Seega on pandilepingu kehtetuks tunnistamine alusetu. Täitemenetluse tagasivõitmise regulatsioon on ühesugune pankrotimenetluse tagasivõitmise regulatsiooniga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-09 leidnud, et PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine. Pandileping ei kahjusta hageja huve. Riigikohtu seisukoht on, et mitte igasugune ühe võlausaldaja eelistamine teisele ei ole iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Isegi kui üht võlausaldajat on teistele eelistatud ja võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või ka samas järgus, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks. K L ei ole küll kostjale II oma võlga tasunud, kuid kolmas isik on andnud tagatise K L võla tasumiseks. Samuti on K Llt kostja II kasuks võlgnevus välja mõistetud tsiviilasjas 2-12-48342 jõustunud kohtuotsusega, kus tuvastati, et kostja II nõuded K L vastu pärinevad 2007 – 2008.a. Seega on kostja II nõuded K L vastu vanemad, kui hageja nõue osaühingu Merico Invest vastu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11309 leidnud, et kui võlgnikule kuulunud kinnisasi müüdi turuhinnaga, kuid kinnisasja müügist saadud raha ei kasutatud täitemenetluse võlgniku kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks, ei muuda see võlgniku tegevusetus veel müügilepingut võlausaldajate huve kahjustavaks. Seega asjaolu, et kostja I seadis K L kohustuste täitmiseks pandi kostja II mitte hageja kasuks, ei muuda pandilepingut veel hageja huve kahjustavaks. Isegi kui kostja II oleks TMS § 194 järgi kostja I õigusjärglaseks, siis võib võlgnikuga tehingu teinud eriõigusjärglase vastu esitada tagasivõitmise hagi PankrS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Maakohus leidis, et kostja II pidi K L suhtes toimuvast täitemenetlusest teadma, kuid hageja
tugines üksnes sellele, et kostja II teadis K L maksejõuetusest. Seega tugines maakohus asjaolule, millele kumbki pool ei tuginenud, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 4. Vastuolus TsMS § 436 lg-ga 2 on kohus põhjendanud asjaolu, et kostja II pidi teadma K L täitemenetlusest, vaid oma siseveendumusega, mitte ühegi tõendiga. Samuti tulnuks tuvastada kostja II tegelik teadmine. Vastustaja seisukoht
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei ole seisukohta esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja ei korda TsMS § 654 lg 6 kohaselt põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus, et apellant on kaebuses korranud maakohtus hagile esitatud vastuväiteid ja neile kõigile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. Vaidlust ei ole selles, et hageja algatas võlgnike K L ja Merico Invest OÜ suhtes 18.03.2009 täitemenetluse. Pärast täitemenetluse alustamist kinkis kostja K L 30.04.2009 talle kuuluva OÜ AIRES LIISING osa oma pojale K Lle, kes 06.05.2009 sõlmis V Viga pandilepingu nimetatud vara pantimiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-44963 tunnistati OÜ AIRES LIISING osa 30.04.2009 kinkeleping tagasivõitmise korras kehtetuks. Vaidlusaluse otsusega tunnistas maakohus tagasivõitmise korras 06.05.2009 K L ja V Vi vahel sõlmitud pandilepingu OÜ AIRES LIISING osade pantimiseks V Vi kasuks kehtetuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõigust ja otsus on kooskõlas TsMS § 436 lgga 1 ja 442 lg-ga 8. Kohus on õigesti kohaldanud ja selgitanud seadust, leides, et kostja I on eriõigusjärglaseks ja et tagasi saab võita nii esialgse võõrandamistehingu (kinkeleping) kui ka muu õigusega tagasivõidetava lepingu eseme (pandileping) ning seega on hagi esitatud õigete kostjate vastu. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt maakohus ei ole kontrollinud tehingu tagasivõitmise eeldusi. Kohus on tuvastanud, et kostjad ei vaidlustanud hageja väiteid selle kohta, et toimub täitemenetlus, kus hagejal sissenõudjana ei ole õnnestunud nõuet K L ja Merico Invest vastu aastaid täita ja et pandilepingu olemasolu OÜ AIRES LIISINGU osal on asjaolu, mis takistab hagejal saada osahingu osa müügist oma nõue rahuldatud. Kohus on põhjendanud sissenõudja huvide kahjustamist viitega TMS § 187 lg-tele 1 ja lg 2. Pandilepingu olemasolu OÜ AIRES LIISING osal on asjaolu, mis annab hagejale sissenõudjana õiguse esitada tehingu tagasivõitmise nõue.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et antud vaidluse asjaolusid arvestades on TMS § 191 lg 1 p 1 alusel tagatise andmise tagasivõitmiseks piisav tuvastada, et tagatis anti pärast täitemenetluse alustamist. Nimetatud asjaolu üle ei olnud ka pooltel vaidlust. Kohus luges tõendatuks, et pandilepingu sõlmimine kahjustab hageja kui sissenõudja huve ning puudub alus nõuda, et tagatise tagasivõitmiseks peaks olema tõendatud veel kellegi teise võlausaldaja huvide kahjustamine. Apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-63-09 ei ole käesoleval asjas kohaldatav, sest käesoleval juhul ei ole tegemist ühe sissenõudja nõude rahuldamisega eelistatuna teiste ees, vaid rahalisele nõudele tagatise andmisega ajal, mil teise võlausaldaja nõude täitmiseks oli algatatud täitemenetlus. Apellandi väitel ei tuvastanud maakohus apellandi suhtes PankrS § 116 lg 2 aluste esinemist. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et kohus tuvastas õigesti võlgniku ja kostja II vahel tihedate äriliste sidemete olemasolu, ühise majandusliku huvi ja tegutsemise teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Tihedate äriliste sidemete tõttu saab lugeda kostjaid lähikondseteks, kes tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks ning PankrS § 116 lg 3 alusel sai eeldada, et apellant oli teadlik tehingu tagasivõitmise alustest, sh täitemenetluse olemasolust K L suhtes. Maakohtu istungil selgitas apellandi esindaja, et pandileping sõlmitigi seetõttu, et olid teada K L makseraskused (I kd lk 176). Arvestades asjas esile toodud asjaolusid, mille kohaselt toimus laenu andmine tegelikkuses aastatel 2007-2008, kuid laenulepingud vormistati tagantjärele 26. ja 30.04.2009 (kusjuures pandilepingut OÜ AIRES LIISING K Lle kuuluvatele osadele V.Vi kasuks samaaegselt ei sõlmitud), vaid sõlmiti 30.04.2009 kinkelepingu osade võõrandamiseks võlgniku pojale K Lle, kes sõlmis 06.05.2009 kostjaga II OÜ AIRES LIISING osade pandilepingu laenulepingute täitmise tagamiseks. Nõustuda saab vastustajaga, et selline käitumine on ilmselt kantud soovist takistada OÜ AIRES LIISING osade tagasivõitmist täitemenetluses ja sattumist täitemenetluses kolmandate isikute omandisse. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja II kanda.
Ulvi Loonurm
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.