Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks KL ́i ja KL ́i vahel 30.04.2009 sõlmitud kinkeleping alljärgnevate osaühingute osade osas: OÜ K.M (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 80 000 krooni, DJV OÜ (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 75 000 krooni.
Menetluskulud jätta 70 % ulatuses kostjate KL ́i ja KL ́i kanda ja 30 % ulatuses hageja SIOÜ kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.
1.Hageja SIOÜ esitas 18.03.2009 Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsale täitmisavalduse MIOÜ ja KL vastu võlgnevuse 1 843 250 krooni nõudes. Täitemenetluse algatamise aluseks on 18.02.2009 notari poolt tõestatud kokkulepe kohasele sundtäitmisele allumise kohta, mis on sõlmitud võlausaldaja SIOÜ, võlgnik MIOÜ ja käendajaks oleva kostja KL poolt. Täitemenetlusest oli kostja KL teadlik, täitmisteate sai ta kätte 01.04.2009. Hageja nõude tagamiseks keelas kohtutäitur kostja KL ́il vara võõrandamise, koormamise ja arestis kostjale kuuluva kinnisvara, pangakontod kui ka väärtpaberid ja osaühingute osad. Veel arestimata osaühingu osad kinkis KLkohe peale täitemenetluse alustamist 30.04.2009 oma pojale, millega halvendas teadlikult enda varalist seisundit.
2.Arvestades, et sissenõude pööramisega võlgniku praeguseks ajaks arestitud varale, ei ole võimalik hageja nõude täielik rahuldamine, oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole võlgnik KL poolt sõlmitud kinkelepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Vastavalt äriregistri andmetele on KL sõlminud Tallinna notar Evelyn Rootsi notaribüroos alljärgnevate osaühingute osade kinkeleping: - OÜ AL, osa nimiväärtusega 120 000 krooni - OÜ K.M , osa nimiväärtusega 80 000 krooni - OÜ DJV , osa nimiväärtusega 75 000 krooni Kokku osade nimiväärtus 275 000 krooni.
3.SIOÜ nõude jääk hagiavalduse esitamise seisuga on 1 331 648,26 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu. KL on tasunud täitemenetluse käigus kogu võlast vaid 511 601,74 krooni. Arestitud väärtuse ja hüpoteekide väärtuse vahe on 1 775 000 krooni oletatava müügiväärtuse kahjuks. SI ei ole nende kinnistute suhtes hüpoteegipidaja, mistõttu ei ole temal nende kinnistute müügist loota mingit nõuete rahuldamist. Peale hagiavalduse esitamist on hagejale laekunud täitemenetlusest võla katteks vaid 1498.- krooni. Äriühingute, milliste aktsiatele ja osadele on kohtutäiturite poolt seatud võõrandamise keelumärge majanduslik seis on selline, et hagejal ei ole oma nõude rahuldamist loota, täielikult rahuldamisest rääkimata. Hagejal on alust eeldada, et sissenõude pööramine KL ́i arestitud varale ei vii nõude täieliku rahuldamiseni, mistõttu esitas hageja hagi tehingu tagasivõitmiseks TMS § 187 lg 1 tuginedes.
4.Hageja palub tunnistada kehtetuks 30.04.2009 sõlmitud osaühingute osade kinkeleping, millega KL kinkis KL ́ile alljärgnevad osaühingute osad:
-
OÜ AL, osa nimiväärtusega 120 000 krooni OÜ K.M , osa nimiväärtusega 80 000 krooni OÜ DJV , osa nimiväärtusega 75 000 krooni
Kostjate vastus.
5.Kostjad leiavad, et võlausaldaja huve ei ole antud tehinguga kahjustatud ning seetõttu TMS § 187 lg 2 ja § 188 lg 1 tagasivõitmise üldtingimused ei ole täidetud. Kohtutäituri poolt arestitud KL ́i kinnisvara kokku hinnaga 3 630 000 krooni võimaldab hageja nõude summas 1 331 648,26 krooni täielikult rahuldada. Täitmisavaldus on esitatud ka võlgniku MIOÜ suhtes. Kostja KL vastutab käendajana solidaarselt võlgnikuga kogu summa tagasimaksmise eest. Kuid võlausaldaja huvide kahjustamist tuleb hinnata mõlema võlgniku kogu olemasoleva vara lõikes. Hageja ei ole näidanud MIOÜ varalist seisu.
6.Arvestamata on MIOÜ ja KL ́i nõudeõigused. Viimaseid arvesse võttes on ilmne, et hageja nõue on piisavalt kaetud ka muuvaraga ning kinkelepingu tühistamiseks puudub alus. MIOÜ-l on täitmisel nõudeid kokku 513 000 krooni ning kostja I 230 000 krooni ulatuses. Lisaks on kostja I täitmiseks andmata maksekäsk 91 600 krooni väärtuses ja hüpoteek 700 000 krooni väärtuses. Ka seda asjaolu, et hageja nõuab TJ300 000 krooni, tuleb tõlgendada kostjate kasuks, sest see vähendab kostja I kohustust hageja vastu. Kostja I täidab oma laenukohustusi hüpoteegipidajate ees. Kostjad tõid esile kostja I laenude jäägi, mis on oluliselt väiksem hüpoteegi summast. Seega hüpoteekide summa ei oma üldse tähendust, vaid tähendust omab see, kui palju kinnistud tegelikult maksavad või millise hinnaga õnnestub neid müüa.
7.Kui kohus peaks siiski leidma, et tagasivõitmise hagi rahuldamise üks eeldus (muu vara puudumine) on täidetud, siis vaidlusaluse tehinguga üleantud osade väärtus hageja jaoks on hageja huvide kahjustamiseks sedavõrd marginaalne või lausa väärtusetu, et tema huvid ei ole kahjustatud. Võõrandatud osaluse tagasivõitmisega ilmselt ei saaks hageja olukorda paremaks muuta. Osaühingute osade omandamiseks praktiliselt puudub turg. Suurima bilansimahuga on OÜ AL, kuid siin tuleb arvestada, et üleantud osa ei anna osaühingus iseseisvat otsustusosalust, osaühingu põhiline vara koosneb nõuetest, mille täitmise tähtaeg ei ole saabunud ning kostja II on need osad pantinud oma kohustuste katteks. Kohtu järeldused ja resolutsioon.
8.Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tulenevalt TSM § 187 lg 2 võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
9.Vaidlus puudub selles, et hageja SIOÜ nõue MIOÜ ja KL ́i vastu on muutunud sissenõutavaks ning nõue on sundtäitmisel kohtutäitur Marek Laanemetsa büroos. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja nõue summas 1 843 250 krooni on suures osas täitmata. KL on tasunud täitemenetluse käigus kuni hagi esitamiseni 511 601,74 krooni. TMS § 189 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. SIOÜ ja MIOÜ ning KL ́i vahel sõlmiti kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe 18.02.2009. KL sõlmis 30.04.2009 KL ́iga kinkelepingu osaühingute osade võõrandamiseks. 06.05.2009 on KL sõlminud pandilepingu OÜ AL osa (nimiväärtus 120 000 krooni) pantimiseks VV sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks.
10.Kohus leiab, et hageja nõue kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras on põhjendatud. Kohtutäituril ei ole olnud võimalik hageja nõuet MIOÜ ja KL ́i vastu täita 2 aasta jooksul. VÕS § 65 lg 1 järgi juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist nii MIOÜ-lt kui käendajalt KL ́ilt ja teiselt käendajalt TJ. Kuna hageja nõuet on võimalik täita võlgniku või kummagi käendaja vara arvelt, siis ei pea kohus arvestama võlausaldaja huvide kahjustamise kindlakstegemisel kõigi kohustatud isikute varaga. Seda enam, et hageja nõude sundtäitmisel võlgniku ja käendaja vastu ei ole 2 aasta jooksul kaasnenud nõude täielikku rahuldamist. Vastavalt kohtutäituri teatisele 21.06.2010 moodustab hageja täitmata nõude osa 1 454 667,20 krooni.
11.KL ́i kinnisvara on küll kohtutäituri poolt arestitud, kuid kinnisvaral lasuvad hüpoteegid, mistõttu vara müügi arvelt saavad esmalt rahuldatud hüpoteegipidajate nõuded ning seejärel ülejäänud nõuded. Hüpoteekide suurus on kokku 5 405 000 krooni ning kohtutäituri poolt pärast vara ümberhindamist näidatud vara väärtus on 3 930 000 krooni. Kostja on esitanud DNB Nord Bank tõendi, mille kohaselt on laenu jääk 1 097 222,84 krooni, so väiksem kui N kinnistule seatud hüpoteegi väärtus. Kuid kinnistut võõrandamiseks on täitur kinnistu väärtuse ümberhinnanud 1 000 000 kroonile. Seega ei ole hageja nõuet ilmselt võimalik nimetatud kinnistu müügi arvelt täita. Nordea Panga teate kohaselt on kostja laenujääk 1 043 956,80 krooni, mis on väiksem kui kohtutäituri poolt ümberhinnatud Ristiku tn kinnistu väärtus 1 200 000 krooni. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid Tallinna Äripanga laenujäägi kohta. Hüpoteek Tallinna Äripanga kasuks on nimetatud kinnistule seatud väärtuses 600 000 krooni. KL ́i omandis on kaks sõidukit: 1996.a. Toyota Corolla ja 2000.a. Mercedes-Benz. Viimasele on seatud registerpant AS Hansa Liising Eesti kasuks (t. lk 59-60). 1996.a. sõiduki väärtus on küll teadmata, kuid kindlasti ei kata see kostja võlga.
12.KL ́i arveldusarved pankades ja töötasu on arestitud. KL ́ile kuuluvad väärtpaberid ja osalused äriühingutes: AS-s L aktsiad väärtusega 400 000 krooni, OÜ E osa nimiväärtusega 36 600 krooni, OÜ AI osa nimiväärtusega 6 600 krooni ja OÜ MI osa nimiväärtusega 20 000 krooni, kokku 463 200 krooni.
Ka väärtpaberite ja osaühingute osade võõrandamine ei võimalda rahuldada hageja nõuet täielikult. KL on kinkinud oma pojale KL ́ile 30.04.2009 kolme äriühingu osad (OÜ AL osa nimiväärtus 120 000 krooni, OÜ K.M osa nimiväärtus 80 000 krooni ja OÜ DJV osa nimiväärtus 75 000 krooni). Olles eelnevalt sõlminud hagejaga kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta oli KL teadlik kinkelepingu sõlmimise ajal kohustusest hageja ees ning sellest, et kinkelepingu sõlmimisega kahjustatakse hageja huve.
13.Kohus leiab, et kostjate vahel 30.04.2009 sõlmitud osaühingute osade kinkeleping tuleb kehtetuks tunnistada osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks tunnistada kehtetuks lepingut OÜ AL osa kinkimise osas, sest nimetatud ärihingu osale on seatud pandileping tagamaks KL ́i laenulepingust tulenevaid kohustustusi VV ees. Kohus leiab, et nimetatud äriühingu osa tagasivõitmine ei võimalda ilmselt hagejal saavutada oma nõude täitmist. Eelnevast lähtudes loeb kohus põhjendatuks rahuldada hageja nõue osaliselt ning tunnistada kehtetuks 30.04.2009 KL ́i ja KL ́i vahel sõlmitud kinkeleping OÜ K.M 80 000 kroonise nimiväärtusega osa ja DJV OÜ 75 000 kroonise nimiväärtusega osa kinge. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud 70 % kostjate kanda ja 30 % hageja kanda.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.