Tsiviilasja number
2-08-23212
Kohus Kohtukoosseis
Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa 25.10.2011, Tallinn Nixor AD AS hagi OÜ UVS Eesti vastu 14.04.2008 osanike otsuste mittevastuvõtmise tuvastamiseks või koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks Harju Maakohtu 18.05.2011 otsus Nixor AD AS apellatsioonkaebus
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
1022,59 eurot 03.10.2011 Hageja Nixor AD AS (registrikood 10233320, asukoht Kassi 4, 12618 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Kostja OÜ UVS Eesti (registrikood 10819600, asukoht Peterburi tee 46-505a, 11415 Tallinn), esindajad vandeadvokaat Villu Osmann ja advokaat LiinaMaarja Uuemõis
Jätta Harju Maakohtu 18.05.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja Nixor AD AS-i kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduses toodud asjaolud Kostja on 160 000 kroonise nimiväärtusega 2 osanikuga osaühing. Algimantas Pečiulisele kuulub osa nimiväärtusega 81 600 krooni, mis moodustab 51% osakapitalist ja Nixor AD AS-le osa nimiväärtusega 78 400 krooni, mis moodustab 49% osakapitalist. Tallinnas toimus 03.04.2008 osanike koosolek, kuid koosoleku käigus otsuste vastuvõtmiseni ei jõutud. Osanikud leppisid kokku, et uus osanike koosolek toimub 23.04.2008 kell 13.00 samas kohas. Hageja sai 04.04.2008 e-postiga kostja kirja, mis sisaldas otsuste ja hääletusprotokolli eelnõusid, mille järgi pidi vastu võetama 2 otsust, mille sisuks oli juhatuse liikmele tasu määramine ja juhatuse liikme Kaido Tomasbergi jätkamine juhatuse liikmena. 16.04.2008 saatis hageja vastuse, milles teatas, et ei ole nõus otsuse vastuvõtmisega ilma koosolekut kokku kutsumata, 17.04.2008 sai hageja kostjalt osanike otsuse- hääletusprotokolli, mille järgi loeti eelpoolnimetatud otsused vastuvõetuks. Hageja leiab, et hääletusprotokoll ja selles sisalduvad otsused on tühised, kuna otsuse vastuvõtmine ilma koosolekut kokku kutsumata on osanike mitte juhatuse õigus. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata oleks pidanud sellega nõus olema mõlemad osanikud. Kostja põhikirja p. 5.4 esimene lause sätestab, et osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud 2/3 osadega esindatud häältest. Juhatus tegutses vastuolus osanike tahte ja heade kommetega, kui korraldas otsuste vastuvõtmise ilma osanike koosolekut kokku kutsumata. Isegi kui eeldada, et juhatus sai nõuda otsuste vastuvõtmist ilma koosolekut kokku kutsumata, ei võtnud koosolek esitatud häältearvuga otsuseid vastu, kuna ÄS § 174 lg-le 1 ja 2 sätestavad, et osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja järgi peab otsuste poolt olema aga 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest, mida tuleb arvestada ka ilma koosolekuta otsuste vastuvõtmisel. Hageja palus kohtul tuvastada, et 14.04.2008 hääletusprotokollis kajastatud otsuseid ei ole vastu võetud või tunnustada 14.04.2008 otsuste tühisust. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Osanike koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmine ei olnud osanike tahte vastane. Soovi selleks näitas üles kostja kui enamusosanik. Seadusest ega kostja põhikirjast ei tulene, et osanikel on õigus võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata ainult siis, kui osanike koosolek seda otsustab. Põhikirja p-de 5.2 ja 5.4 koostoimest tuleneb, et häälteenamuse nõue on mõeldud eelkõige kord aastas toimuva koosoleku otsuste vastuvõtmisele. ÄS § 174 lg 2 kohaselt on osanike otsus, mis tehakse koosolekut kokku kutsumata, vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikirjas ei ole suurema häälteenamuse nõuet otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata ette nähtud. Vähemusosanik vaidles otsustamise viisile vastu alles peale hääletuse läbiviimist. ÄS § 178 lg 3 kohaselt otsuse tegemisel osalenud osanik võib nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Koosolekut kokku kutsumata otsuste tegemisel peab osanik seega esitama oma eriarvamuse või vastuväite otsuse eelnõu osas vastamiseks määratud tähtaja jooksul. TsÜS § 138 kohaselt tuleb oma õiguseid teostada heas usus. Antud juhul hageja osales otsuse tegemisel. Ta sai otsuse eelnõu õigeaegselt kätte, kuid esitas oma vastuväite kaks päeva peale tähtaja lõppu. Seega on hageja minetanud oma vaidlustamise õiguse ja puudub alus otsuste vaidlustamiseks nende võimaliku kehtetuse alusel.
Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus jättis Nixor AD AS hagi OÜ UVS Eesti vastu 14.04.2008 osanike otsuste mittevastuvõtmise tuvastamiseks või tunnustamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus Nixor AD AS kanda. Kohtule esitatud 03.04.2008 osanike koosoleku memo, hageja seaduslike esindajate Andrus Alevi ja Imre Reinsoni vande all antud seletuste kohaselt toimus Tallinnas 03.04.2008 osanike koosolek. Ka tunnistaja Algimantas Pečiulis andis kohutistungil ütlusi selle kohta, et läbirääkimised poolte vahel eelnevalt toimusid. Seega oli pooltele teada, mis küsimused vajavad lahendamist ning samuti oli teada poolte seisukohad. Asjaolu, et küsimuste arutamiseks pidi toimuma 23.04.2008 osanike koosolek, nagu väidab hageja, asja sisulisel arutamisel ükski vande all seletusi andnud pool ega tunnistajad ei kinnitanud. Samuti ei ole nimetatu kohta esitatud kohtule ühtegi kirjalikku tõendit. ÄS § 173 lg 1 kohaselt on osanikel õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. OÜ UVS Eesti põhikirja p 5.2 järgi vähemalt üks kord aastas majandusaasta esimese kuue kuu jooksul tuleb pidada osanike koosolekut, välja arvatud juhul, kui kõik osanikud on nõus, et koosolekut ei toimu. Seega tuleneb nimetatud põhikirjast, et koosolekuid ei pea pidama, kui kõik osanikud sellega nõustuvad. Pooltel puudus vaidlus selles, et koosoleku protokollilises vormis tehti ainult otsuseid, mis kuulusid esitamisele äriregistrile. Ülejäänud otsused tehti muudes vormides. Seega oli pooltel tavaks otsuseid vastu võtta osanike koosolekut kokku kutsumata kooskõlas ÄS § 173 lg-ga 1. Asjaolu, et antud juhul oleks tulnud pidada osanike koosolek ja et hageja oleks seda nõudnud, asja materjalidest ei nähtu. Seega võisid osanikud käesoleval juhul otsuseid vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et 04.04.2008 hagejale edastatud otsuse ja hääletusprotokolli eelnõude kättesaamisel hageja sellele vastuväiteid ei esitanud ega nõudnud ka koosoleku kokkukutsumist. Ka tunnistaja Algimantas Pečiulise ütlustest tuleneb, et hageja nõustus juhatuse liikmele Kaido Tomasbergile normaalset töötasu maksma tingimusel, et viimane valmistab ette järgmise aasta eelarve. Selline otsus oli juba vastu võetud hagejaga kokkusaamisel. Seega olid pooled leppinud otsuste vastuvõtmisel olulistes tingimustes juba eelnevalt kokku. Kuivõrd hageja on esitanud oma vastuväited OÜ UVS osanike otsuse eelnõu ja hääletusprotokolli kohta alles 16.04.2008, s.o peale 14.04.2008 otsuste vastuvõtmist, on see hageja enda risk oma õiguste maksmapanekul. VÕS § 23 lg 2 järgi peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. ÄS § 173 lg 2 järgi saadab juhatus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Asjaolu, et hageja kostja otsuse ja hääletusprotokolli eelnõude kättesaamisel mingilgi viisil õigeaegselt ei reageerinud, kinnitab seda, et pooled olid saavutanud eelneva kokkuleppe ning puudus vajadus koosoleku kokkukutsumiseks, kuivõrd hageja ei olnud otsuste sellisel viisil vastuvõtmisele vastu. See, et hageja on pärast otsuste vastuvõtmist asunud seisukohale, et ta ei nõustu otsuste vastuvõtmisega ilma osanike koosolekut kokku kutsumata, ei ole aluseks tunnustada 14.04.2008 otsuste tühisust, kuivõrd sellekohane seisukoht oleks tulnud esitada tähtaegselt kostjale kooskõlas ÄS § 173 lg-ga 2. Põhikirja p 5.4 järgi on osanike koosolek pädev otsuseid vastu võtma, kui sellel on esindatud 2/3 osadega esindatud häältest. Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest. Vaidlust ei ole selles, et kuni 2008 võeti otsuseid vastu konsensuse alusel. Selle kohta andis kohtuistungil ütlusi ka tunnistaja Janno Aser. Kohtulikul asja arutamisel ei
ole leidnud tõendamist asjaolu, et poolte vahel oli algselt sõlmitud kokkulepe otsuste vastuvõtmiseks konsensuspõhimõtte alusel. Samuti ei tulene nimetatu põhikirjast. See, et kuni esimese vaidluseni pooled jõudsid otsuste vastuvõtmisel kokkuleppele, tulenes poolte headest suhetest ja koostöötahtest. Kuivõrd pooled tõlgendavad erinevalt põhikirja p 5.4 koostamise asjaolusid ja läbirääkimisi, siis ei ole võimalik tuvastada poolte tahet põhikirja p 5.4 koostamisel vastavalt VÕS § 29 lg-le 5. Seega tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 4 ning tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. ÄS § 174 lg 1 järgi on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega ÄS § 174 lg-ge 1 ja 2 kohaselt on osanike otsuse vastuvõtmisel koosolekul ja koosolekut kokku kutsumata erinevad häälteenamuse nõuded. Kui soovitakse kõrvale kalduda äriseadustikus sätestatud häälteenamuse nõuetest, tuleb ka osaühingu põhikirjas eraldi ette näha suurema häälteenamuse nõue mõlema osanike otsuste vastuvõtmise viisi kohta. Käesolevas asjas ei näe kostja põhikiri ette suurema häälteenamuse nõuet osanike otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kooskõlas põhikirja ja ÄS § 173 lg 1 läbiviidud otsuste vastuvõtmine ei ole vastuolus heade kommetega ning samuti ei ole sellised otsused tühised. Samuti puuduvad alused otsuste tühistamiseks lähtuvalt nende sisust. Tulenevalt ÄS § 174 lg-st 1 on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sarnaselt on reguleeritud ka ÄS § 173
Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu oleks olnud OÜ UVS Eesti osanikel tavaks otsuseid vastu võtta osanike koosolekut kokku kutsumata kooskõlas ÄS §173 lg-ga 1. Esiteks OÜ UVS Eesti osanikel puudus tava võtta otsuseid vastu ÄS § 173 lg-s 1 sätestatud korras koosolekut kokku kutsumata. Kumbki pool ei ole menetluses väitnud, nagu oleks saavutatud osanike vahel kokkuleppe otsuste vastuvõtmiseks ÄS § 173 lg-s 1 sätestatud viisil. Nixor AD AS on väljendanud selgelt seisukohta ja tõendanud, et osanikud olid kokku leppinud järgmise osanike koosoleku toimumise ning ÄS § 173 lg-s 1 sätestatud viisil otsuste vastuvõtmise korraldamine oli Nixor AD AS jaoks üllatav ning tema tahte vastane. Ka OÜ UVS Eesti ega Algimantas Pečiulis ei ole mitte kunagi menetluses väitnud ega tõendanud, et põhikirja p 5.2 alusel oleks osanike vahel olnud sõlmitud kokkulepe, et otsus võetakse vastu ÄS § 173 lg-s 1 sätestatud viisil. OÜ UVS Eesti esitas kohtule dokumentaalsed tõendid, milles Algimantas Pečiulis kinnitab, et tema tegi enamusosanikuna OÜ UVS Eesti juhatusele ettepaneku panna küsimused hääletamisele ilma osanike koosolekut kokku kutsumata. Kohtul puudub igasugune alus väita poolte vahel kokkuleppe olemasolu olukorras, kus mõlemad pooled taolise võimaluse sõnaselgelt välistasid. Maakohus märgib ebaõigesti ja vastuoluliselt, et asja kohtulikul arutamisel ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et poolte vahel oli algselt sõlmitud kokkulepe igal viisil otsuste vastuvõtmiseks konsensuspõhimõtte alusel ja nimetatu ei tulene maakohtu hinnangul ka põhikirjast. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata nii Algimantas Pečiulise, Imre Reinsoni, Andrus Alevi kui ka Janno Aseri poolt 18.04.2011 kohtuistungil antud ütlused, mis tõendavad konsensuspõhimõtte kokkuleppimise ja järgimise. Maakohtu väited konsensuspõhimõtte puudumise kohta OÜ UVS Eesti põhikirjas on vastuolulised ja põhjendamatud. Nimelt nagu juba eelnevalt märgitud, on kohus tuvastanud õigesti, et OÜ UVS Eesti põhikirja p-st 5.2 tuleneb, et osanike koosolekuid ei pea pidama, kui kõik osanikud sellega nõustuvad. Seega kohus tuvastas, et otsuseid võetakse reeglina osanike poolt vastu alati osanike koosolekul, kui osanikud ühiselt ei otsusta teisiti. Lisaks on maakohus jätnud vajaliku tähelepanuta ja hindamata aga OÜ UVS Eesti põhikirja p-s 5.4 sätestatu, et osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud 2/3 osadega esindatud häältest ja otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest. Arvestades asjaolu, et osaühingul on 2 osanikku, kellele kuulub vastavalt osadest 49 % ja 50 %, siis tulenes põhikirja p-de 5.2 ja 5.4 koosmõjust konsensuslikult vastu võtmise põhimõte ka siis kui otsus võeti vastu koosolekut pidamata. Äärmiselt oluline on ka maakohtu tuvastus, et on tõendatud ja poolte vahel puudub vaidlus, et eranditult kõiki otsuseid kuni 2008, s.o kuni käesoleva vaidluse tekkimiseni võeti osanike poolt vastu konsensuse alusel. Koosmõjus muude tõenditega tõendab ka taoline asjaolu ehk poolte käitumine konsensuskokkuleppe olemasolu ja kehtivust igal viisil otsuste langetamisel. Lisaks on maakohus alusetult leidnud, et Nixor AD AS ei ole järginud VÕS § 23 lg-s 2 sätestatud koostöökohustust ja ÄS § 173 lg-t 2. Kui rääkida osanikel lasuvast koostöökohustusest, siis on seda antud juhul rikkunud Algimantas Pečiulis, kes osaühingu põhikirja eirates teise osaniku eelneva nõusolekuta ja üllatuslikult, s.o hea usu ja heade kommete vastaselt, korraldas OÜ UVS Eesti juhatuse abil otsuste vastuvõtmise mitte osanike koosolekul, vaid osanike koosolekut kokku kutsumata ÄS § 173 lg-s 1 sätestatud viisil. Maakohtu viide VÕS § 23 lg-le 2 ei ole Nixor AD AS suhtes vähimalgi määral põhjendatud. Samuti on asjakohatu maakohtu viide ÄS § 173 lg-le 2. Nimelt reguleerib ÄS § 173 lg 2 osanike õigust anda oma hääl otsuse poolt või vastu juhatuse poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mitte ei pane osanikule kohustust teatada oma seisukohta, kas tema arvates on otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata üldse õigustatud. Kuivõrd Nixord AD AS ei andnud nõusolekut otsuste vastu võtmiseks väljaspool osanike koosolekut ja pidas taolise hääletuse korraldamist õigustühiseks, puudus Nixor AD AS-l igasugune põhjus ja vajadus, veel vähem õiguslik kohustus omapoolseid seisukohti ÄS § 173 lg 2 alusel väljastada. Kui
Nixor AD AS oleks eelnõule kas oma poolt- või vastuhääle andnud, võiks ehk väita, et Nixor AD AS tunnustas konkreetsel viisil koosoleku läbiviimist. Nixor AD AS esitas aga oma selged seisukohad 14.04.2008 otsuse vastuvõtmise õigusvastasuse ja õigustühisuse kohta 16.04.2008 ning puudub igasugune alus pidada vastavat teadet hilinenuks. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahudlamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 18.05.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud põhjendustel. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole rikkunud fakitilste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad asjaolud (hagi alus). Hagiavalduses on hageja ise esile toonud nii 3.04.2008 toimunud osanike koosolekul arutavad teemad, mida pidasid pooled vajalikuks arutada veel väidetavalt 24.04.2008 toimuval osanike koosolekul kui ka päevakorra, mis väljastati osanikele 4.04.2008 hääletusprotokolli eelnõus (t.l. 2 ja 3). Küsimuste ring, mida osanikud arutasid või pidid arutama 3.03.2008 ja 4.04.2008, on täiesti erinev. Hagi aluseks olevaid asjaolusid hageja muutnud ei ole. Kolleegiumi arvtes ei ole need otsused omavahel seostatavad. Ringkonnakohtu istungil sellele tähelepanu juhtides kinnitas hageja esindaja kohtule vaid, et hagiavaldus ei ole koostatud tema poolt. Põhikirja p 5.1 kohaselt teevad osanikud otsuseid koosolekul või koosolekut kokku kutsumata ÄS §-s 173 sätestatud viisil. Maakohus leidis õigesti, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Osanikud võisid ÄS § 173 lg 1 kohaselt koosolekut kokku kutsumata vastu võtta otsuseid ja neile juhtudele ei laienenud kostja põhikirja p 5.2. ÄS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt on osanike otsuse vastuvõtmisel koosolekul ja koosolekut kokku kutsumata erinevad häälteenamuse nõuded. Kui soovitakse kõrvale kalduda äriseadustikus sätestatud häälteenamuse nõuetest, tuleb ka osaühingu põhikirjas eraldi ette näha suurema häälteenamuse nõue mõlema osanike otsuste vastuvõtmise viisi kohta. Praeguses asjas ei näe kostja põhikiri ette suurema häälteenamuse nõuet osanike otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata. Sellisele seisukohale asus ka Riigikohus samas asjas tehtud lahendis 3-2-1-166-09. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt ka ÄS § 173 lg-s 2 sätestatud korras vastuvõetud otsustele laieneb põhikirja p-s 5.4 sätestatud häälteenamuse nõue. TsMS § 173 lg 2 kohaselt saadab juhatus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu (2008 aprillis kehtivas red-s). Vaidlus puudub selles, et osanikele oli juhatuse poolt 4.04.2008 väljastatud ÄS § 173 lg 2 korras otsuse eelnõu ja hageja ei avaldanud oma seisukohta, oli sõltumata sellest otsus häälteenamusega vastu võetud.
Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.