Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Tiit Kollom Nixor AD AKTSIASELTS hagi Osaühing UVS Eesti vastu Julian Kossinovi juhatuse liikmeks valimise otsuse vastu võtmata jätmise tuvastamiseks 255,65 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.11.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nixor AD AKTSIASELTS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17.03.2011, avalik kohtuistung Hageja Nixor AD AKTSIASELTS (registrikood 10233320), esindajad Andrus Alev ja advokaat Kristina Uuetoa- Tepper; Kostja Osaühing UVS Eesti (registrikood 10819600), esindaja advokaat Liina-Maarja Uuemõis.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.11.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.23.03.2010 esitas Nixor AD AKTSIASELTS (hageja) Harju Maakohtule hagi Osaühing UVS Eesti (kostja) vastu Julian Kossinovi juhatuse liikmeks valimise otsuse vastu võtmata jätmise tuvastamiseks. Kostja on kahe osanikuga osaühing, mille osa nimiväärtus on 160 000 krooni. Algimantas Pečiulisele kuulub osa nimiväärtusega 81 600 krooni (51% osakapitalist) ja hagejale kuulub osa nimiväärtusega 78 400 krooni (49% osakapitalist). 12.11.2009 lõppes kostja juhatuse liikme K. Tomasbergi ametiaeg. 15.12.2009 kutsus A. Pečiulis uue juhatuse liikme valimiseks kokku osanike koosoleku. A. Pečiulis esitas juhatuse liikme kandidaadiks J. Kossinovi ja K. Tomasbergi. Hageja esitas koosolekul juhatuse liikme kandidaadiks T. Vare. Hääletamisel said J. Kossinov ja K. Tomasberg 816 poolthäält (51% häältest), hageja esitas nende valimise kohta eriarvamuse ja 784 vastuhäält (49%). T. Vare sai 784 poolthäält ja 816 vastuhäält. Koosoleku otsuse järgi jäid kõik kandidaadid juhatusse valimata. A. Pečiulis esitas põhjenduse, et T. Vare kandidatuur on esitatud liiga hilja ning tema kohta ei ole piisavalt informatsiooni. 18.12.2009 saatis hageja A. Pečiulisele täiendavalt T. Vare CV. 22.12.2009 sai hageja 15.12.2009 koosoleku protokolli koos lisadega. A. Pečiulis ei reageerinud täiendavale infole. Hageja järeldas, et teise osanikuga pole võimalik juhatuse liikme osas konsensust saavutada. 25.01.2010 esitas hageja maakohtule avalduse juhatuse asendusliikme määramiseks (tsiviilasi nr 210-3779). Nimetatud tsiviilasjas leidis kostja, et tulenevalt ÄS § 174 lg-st 3 loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli ja 15.12.2009 koosolekul osutus juhatusse valituks J. Kossinov. Vastusele oli lisatud koosoleku protokolli lisa, milles kajastub, et justkui oleks koosolek oma otsused ümberhinnanud ja lugenud juhatuse liikmeks valituks J. Kossinovi, kuigi koosolekul niisugust ümberhindamist ei toimunud ja hagejat ei olnud niisugusest protokollija ja koosoleku juhataja seisukohast informeeritud. 10.02.2010 edastas kostja esindaja hagejale kutse osanike koosolekule 25.02.2010, milles teatas, et A. Pečiulis esitab juhatuse liikme kandidaadiks J. Kossinovi. 19.02.2010 saatis hageja A. Pečiulisele kirja, milles teatas, et ei ole nõus J. Kossinovi kandidatuuriga ja pakkus kandidaadi uuesti T. Vare. 25.02.2010 toimunud osanike koosoleku päevakorras oli juhatuse liikme valimine. A. Pečiulis esitas juhatuse liikmeks J. Kossinovi. Otsuse vastuvõtmisel hääletas A. Pečiulis juhatuse liikme valimise poolt ja hageja kandidaadi vastu. Hageja esitas eriarvamuse, et A. Pečiulise tegevus on pahatahtlik, kuna hageja on talle korduvalt teatanud, et J. Kossinovi kandidatuur on talle vastuvõetamatu. Kostja põhikirja p 5.4 sätestab, et osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud 2/3 osadega esindatud häältest. Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest. Kohaldamisele ei kuulu ÄS § 174 lg 3 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-60-08 väljendatud seisukoht, kuna ÄS § 174 lg 3 on dispositiivne ja põhikirja kohaselt on otsuste vastuvõtmiseks vajalik 2/3 häältest ja isikuvalimiste puhul erandit ei ole sätestatud. Põhikirja tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. Kuivõrd osanike osalus kostjas on enam-vähem võrdne, lepiti asutamisel kokku, et juhatuse liige valitakse konsensuse alusel, ja kandidaadi esitab hageja. Hageja on teatanud kostjale, et ta on vastu J. Kossinovi valimisele juhatusse 15.12.2009 ja 25.02.2010 osanike koosolekul. Hageja on pakkunud juhatusse ka oma kandidaate ja on avaldanud valmisolekut pooltest sõltumatute kandidaatide valimiseks, kuid kostja on seda ignoreerinud. Olukord, kus 51% osa omanik ignoreerib 49% osa omaniku tahet juhatuse konkreetse liikme mittevalimise kohta, tähendab, et 51% osa omanik käitub pahas usus. Hageja ja UVS Leedu UAB pidasid aastatel 2000-2001 läbirääkimisi asutamaks äriühingut, mis realiseeriks poolte ühiseid huve Eestis konsensuslikul põhimõttel. Pooled leppisid kokku asutada kostja, hageja juhatuse liige J. Kutsar ja finantsjuht K. Tomasberg tegid ettevalmistava töö
asutamisel. Pooled leppisid kokku ja konsensusliku käitumise põhimõte fikseeriti juba enne asutamist, see väljendus ka põhikirjas fikseeritud 2/3 häälte nõudes. Pooled leppisid kokku, et juhatuse liikme esitab hageja ja see määratakse poolte konsensuse põhimõttel. Vahetult enne asutamist (29.11.2001) teatas UVS Leedu UAB, et Saksamaa partnerite ja Leedu klientide nõudmisel on neil vaja näidata asutajana oma töötajat (A. Pečiulist), mitte kahte firmat (UVS Leedu UAB ja hageja), kuid asutamise järgselt müüakse varasemalt kokkulepitud põhimõttel nominaalhinnas meile kokkulepitud osa. Hageja ei näinud selles probleemi, kuivõrd vastavalt poolte kokkuleppele säilis kõigi osanike otsuste konsensusega lahendamise kokkulepe. Nimetatud kokkulepet järgisid pooled ilma eranditeta kuni K. Tomasbergi lahkumiseni hageja rahandusdirektori ametikohalt 2007. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tuvastada, et kostja ei võtnud vastu otsust valida juhatuse liikmeks J. Kossinov, ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 19.11.2009 edastas enamusosanik A. Pečiulis hagejale kirja seoses juhatuse ametiaja lõppemisega, milles tegi teatavaks omapoolsed kandidaadid ühingu juhatuse liikme kohale, kelleks oli endine juhatuse liige K. Tomasberg ning ühingu tegevjuht J. Kossinov. Kirjale oli lisatud J. Kossinovi elulookirjeldus. Enamusosanik palus hagejal nimetada omapoolsed võimalikud kandidaadid, kuid hageja kirjale ei vastanud. 15.12.2009 toimus osanike koosolek, mille päevakorras oli uue juhatuse valimine. Alles koosolekul nimetas hageja omapoolse kandidaadina T. Vare. Mingit täpsustavat infot hageja A. Pečiulisele ei andnud ning kandidaadi CV saadeti pärast koosolekut. Äriregistri andmetel on T. Vare hageja tütarühingute OÜ Wasserdorf ning OÜ ThinKit juhatuse liige. 15.12.2009 koosolekul oli hageja ainus vastuväide enamusosaniku kandidaadile J. Kossinovile kandidaadi väidetav seotus ühingu endise juhatuse liikme K. Tomasbergiga. 15.12.2009 koosoleku protokollis hinnati osanike hääletustulemusi ning leiti, et osanike otsust J. Kossinovi juhatuse liikmeks valimiseks ei ole vastu võetud. Selline koosoleku juhataja ja protokollija hinnang on osutunud hilisema analüüsi käigus ekslikuks ning sellest tulenevalt koostati protokolli osas lisa, millega protokolli parandati ja parandus edastati osanikele. Kahtluste vältimiseks kutsus enamusosanik 25.02.2010 kokku osanike koosoleku, mille päevakorras oli uue juhatuse liikme valimine. 23.02.2010 edastas enamusosanik hagejale vastuse hageja 19.02.2010 kirjale, milles selgitas täiendavalt vajadust valida juhatuse liige ning lõpetada ühingu tegevuse takistamine. Koosolekul võeti vastu otsus J. Kossinovi valimiseks kostja juhatuse liikmeks ning 1.03.2010 tehti vastav kanne äriregistrisse. Kostja põhikirja p 5.4 eraldi kõrgendatud häälteenamuse nõuet juhatuse valimiseks ette ei näe. Kostja ainuasutajaks oli 12.11.2001 Leedu kodanik A. Pečiulis, kostja asutamisel ainuosaniku poolt kinnitatud põhikirja ei ole tänaseni muudetud. Aasta möödudes kostja asutamisest sõlmis kostja ainuomanik osa müügilepingu hagejaga 49% osaluse võõrandamiseks. Kostja põhikirja osa võõrandamisel ei muudetud. Kehtima jäid juba varasemast sätestatud reeglid otsuste vastuvõtmise korra osas. Hageja on analoogses vaidluses kohtuistungil kinnitanud, et kostja moodustati hageja ja UVS Leedu UAB ühistes huvides. Juhatusse valiti hageja töötaja K. Tomasberg, et mõlema osaniku huvid oleksid võrdselt kaitstud. Leedu poole huvide kaitseks sai Leedu enamusosaluse. ÄS § 174 lg 3 kohaselt loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-60-08 aktsiaseltsi analoogseid sätteid analüüsides märkinud (p 12), et isikuvalimise hääletustulemused on erandiks tavapärasest minimaalsest häälteenamuse nõudest. Nõukogu liikme valituks osutumiseks piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Kui osanikud soovivad kõrvale kalduda seaduse regulatsioonist, peavad nad põhikirjas üheselt määratlema kõrgendatud häältearvu nõude isikuvalimiste puhuks. Antud juhul kehtestab kostja põhikiri küll kõrgendatud häälteenamuse nõude otsuste vastuvõtmiseks osanike koosolekul, kuid eraldi kõrgendatud häälteenamuse nõuet isikuvalimistele ei ole kehtestatud. Seega
osutub valituks enim hääli saanud kandidaat. Eelnevaga on ümber lükatud hageja väide, justkui laieneks 2/3 häälteenamuse nõue ka isikuvalimistele. Riigikohus on samas asjas lisanud (p 15), et isiku valituks osutumise kehtivus ei sõltu sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang. Sellest nähtub, et tegelikkuses võtsid osanikud juba 15.12.2009 vastu otsuse valida J. Kossinov juhatuse liikmeks, ehkki protokollis on ekslikult märgitud teisiti. Vastavalt TSÜS §-le 75 on tehingu tõlgendamisel oluline poolte tahe. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. 49%-lise osaluse võõrandamisega on A. Pečiulis väljendanud tahet säilitada kontroll kostja üle. Hageja on oma tahet osa müügitehingu tähenduse ja tagajärgede osas selgitades märkinud, et Leedu poole huvide kaitseks sai Leedu enamusosaluse. Tegemist ei ole hageja väidetud enamvähem võrdse osalusega, vaid A. Pečiulis omab kostja enamusosalust. Seega on ilmne, et osanikud ei ole kokku leppinud või fikseerinud konsensusliku käitumise põhimõtet. Huvide kaitse läbi enamusosaluse saab toimuda ennekõike otsuste langetamisel. Hageja on aktsepteerinud A. Pečiulise huvi ja tahte omada kostjas otsustusõigust ning sellega ka nõustunud. Mõlema osaniku tahteks on sisustada osaluste jagunemist ning vastavalt sellele ka põhikirja nii, et enamusosalusega kaasneb õigus vajadusel otsused, sh juhatusega seonduvad, enamusosanikule kuuluva häälteenamusega vastu võtta. VÕS § 29 lg-st 3 tulenevalt on selge, et hageja on olnud teadlik A. Pečiulise huvist säilitada kontrolliõigus kostja üle ning tema arusaamisest, et osa müügileping seda huvi ka kaitseb. Müügilepingut ja sellega kaasnevat kostja põhikirja tuleb tõlgendada nii, nagu A. Pečiulis seda mõistis. Enamusosanik on kutsunud hagejat üles esitama sisulisi ettepanekuid. Hageja on hagi esitades püüdnud luua endast muljet kui koostöövalmist vähemusosanikust, kelle seisukohti ning ettepanekuid enamusosanik lihtsalt ignoreerib. Tegelikkuses ei ole hageja huviks enam olnud kostja heaolu ning edukas äritegevus. Tulenevalt asjaolust, et hageja tütarühing konkureerib kostjaga, on hageja huviks hoopis kostja tegevuse ja juhtimise takistamine. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 26.11.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on kahe osanikuga osaühing nimiväärtusega 160 000 krooni; A. Pečiulisele kuulub osa nimiväärtusega 81 600 krooni (51% osakapitalist) ja hagejale kuulub osa nimiväärtusega 78 400 krooni (49% osakapitalist); kostja juhatuse liikme K. Tomasbergi ametiaeg lõppes 12.11.2009; A. Pečiulis kutsus kokku uue juhatuse liikme valimiseks osanike koosoleku 15.12.2009; 15.12.2009 kostja osanike koosolekul oli esitatud kolm juhatuse liikme kandidaati T. Vare, J. Kossinov ja K. Tomasberg; 15.12.2010 juhatuse liikme valimisel said J. Kossinov ja K. Tomasberg 816 poolthäält (51% häältest) ja 784 vastuhäält (49%), T. Vare sai 784 poolthäält ja 816 vastuhäält; 25.01.2010 esitas hageja maakohtule avalduse juhatuse asendusliikme määramiseks (tsiviilasi nr 2-10-3779); 25.02.2010 kuupäevaks kutsus A. Pečiulis kokku uue osanike koosoleku juhatuse liikme valimiseks; 25.02.2010 kostja osanike koosolekul oli esitatud kaks juhatuse liikme kandidaati T. Vare ja J. Kossinov. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osanike koosolek on 15.12.2009 või 25.02.2010 vastu võtnud otsuse valida juhatuse liikmeks J. Kossinov. Samuti vaidlevad pooled, kuidas tõlgendada kostja põhikirja p. 5. Kooskõlas ÄS § 174 lg-ga 1 on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet; lg 3 kohaselt loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja p. 5.4 sätestab, et osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud 2/3 osadega esindatud häältest. Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse 2/3 osanike koosolekul
esindatud häältest. Riigikohus on 16.06.2008 lahendi nr 3-2-1-60-08 p-s 12 märkinud, et kuigi ÄS § 299 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks üldjuhul vajalik, et selle poolt oleks antud vähemalt üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, on ÄS § 299 lg 2 sellest oluliseks erandiks. Selle sätte esimese lause kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Üldkoosolekul nõukogu liikme valituks osutumiseks ei pea nõukogu liige saama vähemalt poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Seega loetakse nõukogu liikmeks ka isik, kes saab üldkoosolekul nt üksnes 20% esindatud häältest, kui tema vastaskandidaat saab veel vähem hääli. Seadus ei erista isikuvalimiste puhul olukorda, kus nõukogu liikme kohale kandideerib üks isik või mitu isikut. Seega võib valituks osutada ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui temaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri. Küll ei saa valituks isik, kes ei saa üldse poolthääli. Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata. Selliselt kaitseb ÄS § 299 lg 2 vähemusaktsionäride huve ja tagab ka väikeaktsionäridele parema võimaluse saada nõukogusse oma esindaja. ÄS §-s 299 sätestatu aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse kohta on analoogne ÄS §-s 174 sätestatuga osanike otsuse kohta ning seetõttu tuleb arvestada viidatud Riigikohtu lahendis märgitut. Samuti tuleb kohtul arvestada Riigikohtu 4.02.2010 lahendi 3-2-1-166-09 p-s 11 märgituga, et kostja põhikirja tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. Osanikud on selle sätte mõttes käsitatavad lepingupooltena. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 kohaselt tuleb juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eelkõige tuleb arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Kostja põhikirja p 5.4 sätestab sarnaselt ÄS § 174 lg-ga 1 osanike otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud häälte arvu, muutes seaduses sätestatud suurema häälteenamuse nõuet selliselt, et otsuse poolt peab olema 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest. Kohus nõustus kostjaga selles, et ÄS § 174 lg-s 3 nimetatud isiku valimise kohta kostja põhikirjas erandit sätestatud ei ole ning isiku valimise korral tuleb lähtuda ÄS § 174 lg-st 3. Hageja selgitas 26.10.2010 toimunud kohtuistungil, et algul pidi osalus ühingus jagunema 50% ja 50%, kuid erinevatel põhjustel vormistati asi kostja soovil nii, nagu seda tehti. Hageja leidis, et tema konsensuse nõue on täidetud 2/3 häältega. See tähendab, et kuni on 2 osanikku, võetakse otsused vastu konsensuse alusel, s.t et mõlemad peavad poolt olema. Kuni 2008.a võetigi otsuseid vastu konsensuse alusel. Kostja leidis, et see, et osanikud kuni esimese vaidluseni lahendasid asju üksmeelselt, ei tähenda konsensuspõhimõtte olemasolu. Kuivõrd pooled tõlgendavad lepingut erinevalt s.t selgitavad erinevalt põhikirja p 5.4 koostamise asjaolusid ja läbirääkimisi, tõlgendavad erinevalt põhikirja p 5.4, samuti poolte käitumist põhikirja alusel ja p 5.4 eesmärki ning tuvastada ei ole võimalik tava või praktikat kostja juhtimisel, siis ei ole võimalik tuvastada poolte tahet põhikirja p 5.4 koostamisel vastavalt VÕS § 29 lg-le 5. Seega tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 4 ning tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Arvestades ÄS § 174 lg-tes 1 ja 3 ning kostja põhikirja p-s 5.4 sätestatut, ei leppinud pooled põhikirja sõlmimisel eraldi kokku isiku valimise valituks lugemise häälte lugemises ning kostja isiku valimistel tuleb kohaldada ÄS § 174 lg 3, s.t isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Nimetatud tõlgendus on mõistlik ka arvestades asjaolu, et hagejale kuulub kostja osaühingus 49% häältest ja A. Pečiulisele 51% häältest, seega ei saaks kunagi tekkida hageja hagis viidatud ja põhikirja p 5.4 sätestatud olukord, kus osanike otsus oleks vastu võetud, kui selle poolt antakse 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud asjaolu, et kostja asutamisel lepiti kokku, et juhatuse liige valitakse konsensuse alusel, kusjuures kandidaadi esitab hageja. Nimetatu ei tulene ka kostja
põhikirjast. Koosoleku protokolli parandus tulnuks hagejale esitada siiski õigeaegselt. Kostja on seda teinud olulise viivitusega, kuid see ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendust, kuna koosolekul antud häälte arvu üle pooltel vaidlus puudub. Riigikohus on samas asjas lisanud (p 15), et isiku valituks osutumise kehtivus ei sõltu sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang. Sellest nähtub, et tegelikkuses võtsid osanikud juba 15.12.2009 vastu otsuse valida J. Kossinov juhatuse liikmeks, ehkki protokollis on ekslikult märgitud teisiti. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust ja puudub vajadus analüüsida esiletoodud alljärgnevaid asjaolusid: A. Pečiulise tegevus oli pahatahtlik, kostja on keeldunud erikontrolli läbiviimisest; äriregistri andmetel on T. Vare hageja tütarühingute OÜ Wasserdorf ning OÜ ThinKit juhatuse liige; hageja huviks on kostja tegevuse ja juhtimise takistamine. Hagi kostja vastu J. Kossinovi juhatuse liikmeks valimise otsuse vastu võtmata jätmise tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. ÄS § 174 lg 3 ei kuulu kohaldamisele. ÄS näeb dispositiivse normina ette erinevad viisid üldiseks otsuste vastuvõtmiseks (§ 174 lg 1) ja isikuvalimisteks (§ 174 lg 3), samas näeb § 174 lg 3 ette võimaluse, et põhikirjas võib isikuvalimiste otsustamist teistmoodi reguleerida. Seega on ÄS § 174 lg 3 säte dispositiivne. Põhikirjas ei ole eraldi reguleeritud üldist otsuste vastuvõtmist ja isikuvalimisi, vaid on kehtestatud reegel kõikide otsuste vastuvõtmiseks (p. 5.4 teine lause). Kuivõrd põhikirjas on määratud, et otsuste vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 häältest ja isikuvalimiste puhul erandit ei ole sätestatud, kehtib käesoleval juhul põhikirjas sätestatud 2/3 häälte nõue ja ÄS § 174 lg 3 dispositiivne norm ei kuulu kohaldamisele. Kostja otsuste vastuvõtmisel oli väljakujunenud tava (VÕS § 29 lg 5 p 6 ebaõige kohaldamine). Kohtu seisukoht, et ei ole võimalik tuvastada tava või praktikat kostja juhtimisel, ei ole õige. Kostja asutati 12.11.2001. Hageja osalus vormistati küll aasta hiljem, kuid asjaolu, et algusest peale oli kostja juhatuse liikmeks hageja töötaja, kinnitab, et tegelikult osales ka hageja kostja asutamisel. Nimetatud ajast kuni 14.04.2008 võeti kõik otsused vastu konsensuse alusel, enne seda ei võetud enamushääli kasutades vastu ühtegi otsust – nimetatud asjaolu üle pooltel vaidlus puudub. Kuus ja pool aastat on piisavalt pikk aeg, et rääkida tavast või praktikast kostja juhtimisel. Hageja on vaidlustanud kõik otsused, mida kostja on otsustanud ainult suurema osaniku häältega. Mõistlik isik ei investeeriks ligi poolt osakapitalist ilma võimaluseta rääkida kaasa osaühingu otsuste vastuvõtmisel (VÕS § 29 lg 4 ebaõige kohaldamine). Kohtu loogika järgi on konsensuse nõue ebamõistlik, kuivõrd ei võimalda otsuste vastuvõtmist ilma kohtuta. Kohtu väidetav 2/3 häälte saavutamise võimatus ei kehti ainult isikuvalimistele, vaid ka kõigile teistele otsustele. Vaidlust mõjutab pooltevaheline vaidlus tsiviilasjas nr 2-08-23212, milles kohus järeldas 10.03.2009 otsuses, et juhatus võib valida koosoleku läbiviimise viisi ja otsuste vastuvõtmise ilma koosolekut kokku kutsumata. Seega saab juhatus valida, kas osanike otsuste vastuvõtmiseks on vaja 2/3 või 51% häältest. Seda seisukohta toetas ka Tallinna Ringkonnakohus 1.10.2009 otsuses. Eeltoodust tulenevalt selgub, et 49% osalusega osanikul ei ole otsuste vastuvõtmisel võimalust kaasa rääkida, kõik otsused saab vastu võtta 51% osalusega osanik, kuigi investeering osaühingusse on peaaegu võrdne. Seega kohtu loogika järgi pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma, et ta investeerib peaaegu pool osakapitalist hoolimata sellest, et osaühingu otsuste vastuvõtmine on täielikult suurosaniku meelevallas ja tal ei ole tulevikus võimalust mõjutada ühtegi osanike koosoleku otsust. Pooled ei saanud põhikirja koostamisel ette näha, et iga isiku valimise korral, s.h juhatuse liikme valimisel, mis ei ole üksmeelne, tuleb asi lahendada kohtus ja juhatusel on õigus valida otsuste vastuvõtmise viisiks otsuste vastuvõtmine ilma koosolekut kokku
kutsumata ja otsuste vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata ei kohaldata põhikirja p-s 5.4. sätestatud 2/3 häälteenamuse nõuet. Seega ei saanud kohtu poolt poolte tahtena esitatu olla mingil juhul mõistlike poolte tahe. Pooled leppisid kokku, et juhatuse esitab hageja. Kohus jättis tähelepanuta, et asutamisel oli kostja juhatuse liikmeks hageja töötaja K. Tomasberg. Kostja kinnitas 26.10.2010 istungil, et vaidlus puudub, et Tomasberg oli hageja poolt pakutud isik (juhatuse liikmeks). Samuti jättis kohus tähelepanuta asjaolu (milles samuti vaidlus puudub), et pooled võtsid kuni 14.04.2008 otsused vastu konsensuse alusel. Kostja ei ole vastustanud hageja väidet, et kostja moodustati hageja ja UVS Leedu UAB ühistes huvides. Selleks, et mõlema osaniku huvid oleksid võrdselt kaitstud, valiti juhatusse hageja töötaja K. Tomasberg. Leedu poole huvide kaitseks sai Leedu enamusosaluse. Arvestades, et poolte osalus on praktiliselt võrdne, oli selline kokkulepe ka loogiline. Muutes seda põhimõtet, et otsused võetakse vastu konsensuse alusel ja hageja esitab juhatuse liikme, rikuti pooltevahelist tasakaalu. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Pooled vaidlesid selle üle, kas J. Kossinov valiti hageja juhatuse liikmeks. Vaidluse all ei ole asjaolud, et hageja juhatuse liikme K. Tomasbergi ametiaeg lõppes 12.11.2009 ja et osanik A.Pečiulis kutsus 15. detsembriks 2009 ja 25. veebruariks 2010 kokku osanike koosoleku, kus oli päevakorras juhatuse liikme valimine. Mõlemal koosolekul hääletas enamusosanik A. Pečiulis enda esitatud kandidaadi J. Kossinovi poolt, kes sai 816 poolthäält ja vähemusosaniku poolt esitatud kandidaadi vastu, kes sai 784 poolthäält. Koosolekul vastuvõetud otsuse valida J. Kossinov juhatuse liikmeks alusel tehti 1.03.2010 kanne äriregistrisse. Maakohus jättis hagi J. Kossinovi juhatuse liikmeks valimise otsuse vastuvõtmata jätmise tuvastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks ja uue otsusega hagi rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei kohaldanud valesti materiaalõiguse norme. Vastavalt TsÜS §-le 75 on tehingu tõlgendamisel oluline poolte tahe ja VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kostja ainuasutajaks 12.11.2001 oli A. Pečiulis, kes aasta peale kostja asutamist võõrandas 49%-lise osaluse, sõlmides osa müügilepingu hagejaga. Poolte ühiseks tegelikuks tahteks osa müügitehingu puhul oli seega mitte muuta põhikirja ja väljendada selgelt, et A. Pečiulis säilitas mitte suurema kui 49% osa võõrandamisega kontrolli hageja üle. Kohus kohaldas õigesti ÄS § 174 lg 3 ja tõlgendas kooskõlas tõenditega kostja põhikirja p 5.4 vastavalt VÕS § 29 lg-le 4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuigi põhikirja p 5.4 kohaselt on osanike koosolek pädev otsuseid vastu võtma, kui sellel on esindatud 2/3 osadega esindatud häältest ja otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest,
tuleb isikuvalimisel lähtuda ÄS § 174 lg-st 3. Ebaõige ja tõendamata on apellandi väide, et kostja põhikirja kohaselt kehtib põhimõte, et kõiki otsuseid võetakse vastu vaid mõlema osaniku nõusolekul ja et selline oli väljakujunenud tava. Apellant on oma kaebuse väited sidunud vähemusosaniku huvide kaitse eesmärgiga ja väitnud, et Leedu poole huvide kaitseks sai Leedu enamusosaluse. Samas on apellant jätnud märkimata, et huvide kaitse läbi enamusosaluse saab toimuda eelkõige otsuste langetamisel. Selle on kostja õigesti oma vastuses tuginenud. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-60-08, mille kohaselt isikuvalimise hääletustulemused on erandiks tavapärasest, kus otsustavaks on suurem häälte arv võrreldes teiste kandidaatidega. Samas lahendis on käsitletud ka vähemusosaniku kaitse küsimust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohtus ei leidnud tõendamist, et juhatuse liikme valib hageja, s.t vähemusosanik ja et selline oli poolte tava. Asjaolu, et kostja asutamisel valiti juhatuse liikmeks hageja töötaja, ei anna alust väita, et pooled pidasid silmas, et kõiki otsuseid tulevikus hakatakse vastu võtma vaid mõlema osaniku nõusolekul ja vähemusosaniku poolt esitatud kandidaadi valimisel juhatuse liikmeks. Poolte seisukohad põhikirja tõlgendamisel olid vastuolulised ja maakohus on oluliste asjaolude kohta esitatud väiteid ja neid kinnitavaid tõendid hinnanud kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 2 õigesti ning teinud seadusliku otsuse, mille tühistamiseks alust ei ole. Asjakohane ei ole viide samade poolte vaidluses tsiviilasjas 2-08-23212 tehtud lahenditele, kuivõrd need on Riigikohtu 4.02.2010 otsusega tühistatud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta maakohtus määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.