Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Kiirlaen (laenuandja) ja kostja V. D. ) 30.04.2008.a. laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist laenu summas 4000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 800 krooni tagastama hiljemalt 30.05.2008.a. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi vaatamata laenuandja saadetud sõnumitele ja e-kirjadele. Laenuandja loovutas 23.02.2011.a. nõude hagejale. Hageja teavitas kostjat kirjalikult võlateatise ja hagihoiatusega, millele kostja reageerinud ei ole. Vaatamata kostjale antud võimalustele ning tasumise tähtaegade edasilükkamistele ei ole kostja hagi esitamiseni oma kohustust hageja ees täitnud. Hageja on proovinud võlga kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, esitades 28.04.2011.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule, mis kostja vastuväite tõttu anti üle asja jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus. Ajavahemikul 30.05.2008.-28.04.2011.a. on kostja tasunud 140,61 eurot, mille hageja loeb osaliseks põhisumma tagasimakseks. Hagi koostamise seisuga võlgnes kostja hagejale tagastamata laenu 166,17 eurot (2599,93 krooni) ja 1608,78 eurot viivist 1139 päeva eest alates 31.05.2008.a. Kuigi kokkuleppeline viivisemäär oli 0,85% päevas, siis mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti päevas 0,135%-ni, seega viivis on 255,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 30.04.2008.a. sõlmitud laenulepingu alusel laenuandja poolt 30.04.2008.a. väljastatud arve nr 23989 alusel tasumisele kuuluva summa jäägi 166,17 eurot ja viivise 255,50 eurot. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks alates 14.07.2011.a. kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista kohtumenetluse kuludena riigilõivu 63,91 eurot ja õigusabikulu 95 eurot. Kostja seisukoht Kostja on 30.09.2011.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile (tl 49) hagi õigeks võtnud. Kostja on kinnitanud, et tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja palub kohtukulud pooleks jagada, kuna ta on hetkel töötu. Ka leiab kostja, et asja on võimalik lahendada kompromissiga või mõnel muul kokkuleppel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega 2 (4)

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl-d 24-32) ning kostja õigeksvõtuga. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud. Kostja võlgneb hagejale laenulepingust tulenevalt 166,17 eurot ning viivist 13.07.2011.a. seisuga 255,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 alusel välja mõista. Kuigi nõutav viivis juba hagi esitamisel ületas põhivõlga, ei ole kostja viivise vähendamist taotlenud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kindla summana välja mõista kokku 421,67 eurot, sh tagastamata laen 166,17 eurot ja viivis seisuga 13.07.2011.a. 255,50 eurot. Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 0,135% päevas põhivõlalt so166,17 eurolt alates 14.07.2011.a. kuni võla kohase täitmiseni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kohus määrab kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Seadusega ei ole kooskõlas kostja kirjalikus vastuses esitatud taotlus jagada menetluskulud hagejaga pooleks. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mille tõttu menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane. Kostja poolt esile toodud asjaolu, et ta on raskes majanduslikus olukorras, on küll inimlikult mõistetav, kuid ei anna alust jaotada menetluskulusid TsMS §-s 162 lg 1 sätestatust teisiti. Hageja on hagiavalduses (tl 23) esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, kus on palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõiv 63,91 eurot ja hageja õigusabikulu 95 eurot. Menetluse käigus on hageja õigusabi kulu väljamõistmise taotlusest loobunud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 47,93 eurot (tl 33) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 15,98 eurot (tl 34). Maksekäsu kiirmenetlus lõppes Pärnu Maakohtu 21.06.2011.a. määrusega, kuna võlgnik esitas vastuväite. Hagi on kohtusse esitatud 15.07.2011.a. Seega on ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hagimenetluse kuluks TsMS § 172 lg 9

3 (4)

kohaselt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivude katteks välja mõista 63,91 eurot. Seoses kostja vastuses avaldatud sooviga asi lahendada poolte kompromissiga, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 2 kohaselt aga peavad pooled esitama kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule. Kostja oma vastuses ei esitanud mingisuguseidki omapoolseid kompromissi tingimusi. Kuna asjas puudub poolte allkirjastatud kompromissileping, puudub alus asja lahendamiseks poolte kompromissiga. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.