Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

kaotati Koigi jahtkond ja moodustati Koigi, Autobaasi ja Kooperatiivi jahtkonna baasil üks jahtkond. Hageja leiab, et jahtkondade ühendamine on ebaõige ja vaidlustatud otsused riivavad tema õigusi. Jahtkondade ühinemine tõi kaasa jahipidamise reeglite ja jahitavade muutmise ning uued reeglid, tavad ja kombestik ei vasta hageja huvidele ja tõekspidamistele. Jahtkondade liitmise tulemusena on vähenenud hageja osakaal koosolekul ja seega võimalus mõjutada otsuste vastuvõtmist nii pooltkui vastuhääletamisega. Hagejal on õigustatud huvi, et taastatakse vana Koigi jahtkond, kus jahimehed kasutasid jahimaad säästlikult. Vaidlustatud otsused takistavad hagejal kostja liikmena nautida sportlikku eluviisi ja jahindusklubil täita oma põhikirjalisi eesmärke. Vaidlustatud otsused on vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga ja kehtetud. Jahtkond on kostja osakond MTÜS § 33 mõttes, mille tegevus, s.h selle moodustamine ja lõpetamine peab toimuma põhikirja alusel ning jahtkondade moodustamise ja lõpetamise küsimus ei kuulu volinike koosoleku, vaid üldkoosoleku pädevusse (MTÜS § 19 lg 1 p 8). Vastuvõetud otsused on vastuolus heade kommetega. Koigi jahtkond on varasemalt antud küsimuses seisukoha võtnud ja 28.03.2010 Koigi jahtkonna üldkoosoleku otsusega otsustati ühehäälselt, et Koigi jahtkond ei soovi ühineda Autobaasi ja Kooperatiivi jahtkondadega. Hageja leiab, et otsused on ka tühised, sest rikutud on Koigi jahipiirkonda kasutatavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Koosoleku kutse saadeti allkirjastamata „juhatuse“ poolt. MTÜS § 20 lg 5 järgi peab teade (kutse) olema kirjalikus vormis. Kutse peab olema kas omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud ja allkirja puudumisel on kutse tühine seaduses ettenähtud vormi järgimata jätmise tõttu. Kuna kutse on kuupäevastamata ja rikutud on koosoleku kokkukutsumise tähtaega. Volikogu kokkukutsumise korda on rikutud sellega, et kutse 21.06.2010 toimuvale koosolekule oli saadetud 14.06.2010. TsÜS § 137 lg 2 alusel on kutse kättesaamise päevaks 15.06.2010, seega kutse kättesaamise ja koosoleku vahele jäi 5 kalendripäeva MTÜS § 20 lg-s 5 sätestatud 7 päeva asemel. Kuna kutse on edastatud hilinemisega, on oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Volinike otsus Koigi jahtkonna kaotamise osas on tühine seetõttu, et see ei vasta viidatud hilinenult saadetud ja vormipuudustega kutses märgitud päevakorrale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-22-08). Kutsel olnud päevakorras ei ole märgitud, et hääletamine toimub Koigi jahipiirkonna kaotamise üle. Kostja vastuväited

hageja võeti jahtkonna liikmeks, valis Koigi jahtkond kostja volinikeks Toomas U ja Jüri R. Mõlemad kostja volinikud esindasid Koigi jahtkonda ja jahtkonna liikmeid klubi volinike koosolekul. Seega delegeeris hageja volitatud volinikele oma õiguse võtta osa klubi üldkoosolekust ning arutada koosoleku päevakorras märgitut ja samuti hääletada koosolekul päevakorra punktide üle. Mõlemad volinikud võtsid osa 21.06.2010 kostja volinike koosoleku päevakorra punktide arutamisest ja hääletamisest. Mõlemad volinikud olid seisukohal, et volinike koosoleku kokkukutsumisel ei rikutud seadust ja kutsel ei esine vormipuudusi. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt mittetulundusühingu liige, kes osales otsuse tegemisel, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Volinikud ei ole esitanud ega lasknud protokollida vastuväiteid otsuse kohta moodustada Koigi jahipiirkonnas üks jahtkond. Kuna hageja osales volinike T. U ja J. R kaudu 21.06.2010 klubi volinike koosolekul, ei saa hageja nõuda vastava koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, sest selline hageja nõue oleks vastuolus MTÜS § 24 lg-ga 3. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud asjakohaseid vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid. Samas ei esine ka vaidlustatavate otsuste tühisuse aluseid. Koigi jahipiirkonda kasutavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud selle korda, teade on koostatud seadusega ettekirjutatud vorminõudeid järgides. Rikutud ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisest etteteatamise tähtaega, samuti ei nõua MTÜS § 20 lg 5, et teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta peab olema ilmtingimata kirjalikus vormis. Hageja ei ole tõendanud, et kostja volinike 21.06.2010 toimunud koosoleku päevakord erines volinike koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorrast ning leiab, et kokkukutsumise teates märgitud küsimus Koigi jahipiirkonna kohta, s.o Koigi jahipiirkonna haldamise küsimus, oli volinikele piisavalt selgelt ja arusaadavalt teatavaks tehtud. Maakohtu otsus

põhikirjaline punkt on kooskõlas MTÜS § 25 lg-ga 2, mis lubab MTÜ põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses MTÜ poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas ning igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises. Kostja põhikirja p 6.11.10 kohaselt kuulub volinike koosoleku ainupädevusse muude küsimuste otsustamine, mis on vajalik klubi eesmärgipärases tegevuses ja mis seaduse järgi ei ole antud juhatuse pädevusse. Seega kuulub jahtkondade moodustamise ja lõpetamise küsimus volinike koosoleku pädevusse. MTÜS § 24 lg 7 sätestab, et MTÜS § 24 lg-tes 1-6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja on vaidlustanud lisaks 21.06.2010 volinike koosoleku otsusele Koigi jahipiirkonda kasutatavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku 18.04.2010 otsuse. Kuna Koigi jahipiirkonda kasutatavate jahtkondade liikmete üldkoosolek ei ole selleks organiks, kes saab otsustada jahtkondade ühendamise, puudub õiguslik alus jahtkondade koosoleku otsuse tühistamiseks. Tegemist on jahtkondade suhtumist väljendava otsusega, mis iseenesest võib, kuid ei pruugi olla jahtkondade ühendamise või mitteühendamise aluseks. Hageja sellel koosolekul ei osalenud, kuid Koigi jahipiirkonda kasutatavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku otsus oli jahtkondade liitmist toetav. Hageja on taotlenud kostja otsuste tühistamist põhjusel, et nendega rikutakse tema kui jahindusklubi liikme õigusi. Kohus leidis, et hageja õigusi rikutud ei ole, sest ka pärast jahtkondade ühendamist kasutab Koigi jahipiirkonda sama arv jahindusklubi liikmeid ja tõendatud ei ole, et ühendatud jahtkonna puhul oleks jahipidamine ohtlikum. Kostja seletuse ja tunnistaja A. O ütlustega on tõendatud, et ühes ühtses jahtkonnas samas jahipiirkonnas on võimalik paremini tagada säästlikku jahipidamist ja rangelt jälgida ja nõuda jahiohutuse reeglitest kinnipidamist. Kohus ei nõustunud hagejaga, et pärast jahtkondade ühendamist oleks takistatud hagejal osalemine erinevatel võistlustel. Kuigi hageja on nimetanud oluliseks osalemist sportlikel üritustel ja võistlustel, on ta samas tunnistanud tegelikkuses nendel mitteosalemist, mida on kinnitanud ka tunnistaja A. O. Tunnistaja ütlustel on ühendatud jahtkonna liikmed võitlustel käinud. Kostja ei oma jahimaad ja kostja liikmed kasutavad jahipiirkonna maad jahipidamiseks kinnistute omanike loal. Hageja väitel on kinnistute omanikud lubanud oma maid kasutada vaid endise Koigi jahtkonna jahimeestele. Nimetatud väide on paljasõnaline ja hageja kahtlus, et vaidlustatud otsuste püsimajäämise korral võib jääda ilma jahimaata, ei ole õige. Tunnistajate T. U ja A. O ütlustega on tõendatud, et maaomanikega oli jahimeestel probleeme juba enne jahtkondade ühendamist, mitte seoses ühendamisega. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et tema õigust osaleda klubi tegevuses oleks rikutud ja et kellelegi oleks antud eelisõigusi jahilubade saamisel võrreldes varasema perioodiga. Kostja juhatuse esimehe korraldus kinnitab küll erimeelsusi ja lubade väljaaandmise problemaatikat, kuid see ei näita, milliseid hageja õigusi on sellega rikutud. Iseenesest muutused jahilubade väljaandmise korras ei tõenda liikme põhikirjaliste õiguste rikkumist. Tunnistaja A. O sõnul on jaht toimunud kooskõlas jahipidamist reguleerivate õigusaktidega ning jahtkonna sisekorraeeskirjadega. Tunnistaja ütluste kohaselt, mida ei ole ümber lükanud ka hageja ise, pole hageja ega endise Koigi jahtkonna liikmed tõstatanud kordagi küsimust jahipidamise reeglite või tavade muutmise kohta. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda muuhulgas mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. MTÜ liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja ei ole osalenud 21.06.2010 jahtkonna volinike koosolekul, sest vastavalt hageja põhikirja p-le 6.2 valiti sinna klubi liikmete hulgast jahtkondade 28.03.2010 üldkoosolekul volinikud T. U ja J. R, kes osalesid ja hääletasid ka üldkoosolekul, esindades Koigi jahtkonda ja jahtkonna liikmeid. Seega on hageja delegeerinud oma õigused volinikele. Mõlemad volinikud ei ole lasknud protokollida vastuväiteid otsusele ja ei ole otsust ka vaidlustanud. Tunnistajana ütlusi andnud T. U ja J. R selgitasid kohtuistungil, et nad olid Koigi jahtkonna ühendamisele vastu, kuid

nende põhjendused protokolli mittevaidlustamise kohta on väheveenvad. Koigi jahtkonna ühendamise küsimust on esitatud tõendite alusel enne 21.06.2010 koosolekut arutatud vähemalt kahel korral (28.03. ja 18.04.2010). Maakohus jättis rahuldamata ka hageja nõude vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamiseks. MTÜS § 241 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätteid või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja väitel rikuti Koigi jahipiirkonda kasutavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et üldkoosoelku kokkukutsumise teade oli vormipuudustega, sest MTÜS § 20 järgi kutsel allkirjastamise nõue puudub ja seadus ei sätesta ka kuupäevastamise nõuet. MTÜS § 20 lg 5 alusel peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Antud juhul pikemat tähtaega ei ole ette nähtud. E-kirjast nähtub, et kutse edastati 21.06.2010 koosolekule 14.06.2010, TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab 7-päevase tähtaja algus alates 15.06.2010 ning kuivõrd 21.06.2010 koosolekust tuli ette teatada vähemalt 7 päeva, ei olnud koosoleku toimumise ajaks veel 7-päevane tähtaeg möödunud. Samas olid volinikud T. U ja J. R volinike koosolekul kohal, ei esitanud sellesisulisi vastuväiteid ning tähtaja rikkumisega ei kaasnenud hageja ega ka volinike õiguste olulist rikkumist. Kohus ei nõustunud hagejaga, et volinike otsus senise Koigi jahtkonna kaotamise osas on tühine seetõttu, et see ei vastanud kutses märgitud päevakorrale, sest võrreldes päevakorda istungi protokollidega, mittevastavust ei ole võimalik tuvastada. Päevakorra punkt, mis puudutas Koigi jahipiirkonna haldamise küsimust, pidi olema seoses selle küsimuse varasema arutamisega kõigile selge ja arusaadav, seda enam volinikule. Haldamine tähendab täitev-korraldavat tegevust. Üld- või volinike koosolekul toimub otsuste vastuvõtmine hääletamise vormis, millest eraldi kutsel märkimise kohustust seadus ei reguleeri. Ka tuleneb MTÜS §-st 22, et üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine toimub üksnes hääletamise teel. Eeltoodust tulenevalt puuduvad vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise alused. Ka ei tuvastanud kohus otsuste tühisuse aluseid. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

juhul, kui ta selle tegemisel ei osalenud. Otsusele vastuväite esitamist saab nõuda üksnes liikmelt, kes viibis kohapeal. Seadusest ei tulene piirangut, et MTÜ organi otsust ei saa vaidlustada. Kohtu järeldus, et hagejal ei olnud õigust vaidlustada kostja organite otsuseid, põhineb materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel. Kostja põhikirja p 6.1 kohaselt on kostja kõrgemaks organiks üldkoosolek, mille ülesandeid täidab volinike koosolek. Sellega on üldkoosoleku pädevus antud täielikult üle volinike koosolekule. Seega on üldkoosolek kui MTÜ organ (MTÜS § 18) sisuliselt kaotatud. MTÜS § 25 lg 1 sätestab, et MTÜ põhikirjaga võib näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses MTÜ liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. MTÜS § 19 lg 1 p 1-6 loetletud küsimuste üleandmine volinike koosoleku pädevusse on seadusega selgelt keelatud (MTÜS § 19 lg 2). Kostja põhikirja p 6.1 on vastuolus MTÜS § 18, § 19 lg 2 ja § 25 lg 1. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seadusega vastuolu tõttu on kostja põhikirja p 6.1 tervikuna tühine. Volinike koosolek ei saanud otsustada hageja vaidlustatud küsimust. Seega on hageja vaidlustatud volinike koosoleku otsus vastuolus nii MTÜS §-ga 18, § 19 lg-ga 2 ja § 25 lg-ga 1 kui ka kostja põhikirja p-dega 4.1.9 ja 7. Seaduse ja põhikirjaga on pädevusnormi puudumise tõttu vastuolus ka Koigi jahipiirkonda kasutatavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku 18.04.2010 otsus, mida kostja praktikas peeti õiguslikku tähendust omavaks. Ka kohus on otsuses tunnistanud hageja põhjendatud huvi selle otsuse vaidlustamiseks. Kui selline organ kostja korralduses toimib, peab selle tegevus toimuma kooskõlas seaduse ja põhikirjaga. Mõlemad otsused tuleb tunnistada kehtetuks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kutse 21.06.2010 volinike koosolekule oli saadetud tähtaega rikkudes, mida ei kõrvalda kõikide volinike osavõtt koosolekust. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et 21.06.2010 volinike koosolekul oleksid osalenud kõik volinikud ja seetõttu on volinike koosoleku otsus tühine. Maakohtu teistsugune seisukoht ei põhine MTÜS § 241 lg-l 1. Kutses märgitud päevakorrapunkt “Koigi jahipiirkonna haldamine” ei võimalda aru saada, et silmas peetakse MTÜ osakondade kaotamist. Selgelt eksitava päevakorrapunkti kutses märkimine on kokkukutsumise korra rikkumine. Maakohtu otsuses puudus seisukoht Koigi jahipiirkonda kasutatavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku 18.04.2010 otsuse suhtes. Hagejal oli õigus nõuda ka selle tühisuse tuvastamist. Kutse sellele koosolekule oli vormipuudusega ja selle edastamise tähtaega ei järgitud. Otsuse sisu on ka vastuolus heade kommetega, kuna see ei arvesta põhikirjast tuleneva kostja osakondade võrdsuse põhimõttega. Koigi jahtkond on varasemalt antud küsimuses seisukoha võtnud ning 28.03.2010. Koigi jahtkonna üldkoosoleku otsusega otsustati ühehäälselt, et Koigi jahtkond ei soovi ühineda Autobaasi ja Kooperatiivi jahtkondadega. Vastustaja kirjalik vastus

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Apellant on korranud kaebuses maakohtule esitatud hagis toodud väiteid ja neile on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Hageja vaidlustas jahtkondade liikmete 18.04.2010 üldkoosoleku ja 21.06.2010 volinike koosoleku otsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et 18.04.2010 jahtkondade liikmete üldkoosolek oli üksnes nõuandva iseloomuga, sest tegemist ei ole organiga, kes saab otsustada jahtkondade ühendamise. MTÜS § 33 lg 1 kohaselt ei ole jahtkonnad juriidilised isikud. 18.04.2010 vastuvõetud otsuse puhul oli tegemist jahtkondade suhtumist väljendava otsusega, mis maakohtu poolt õigesti märgituna võis, kuid ei pruukinud olla jahtkondade ühendamise või mitteühendamise aluseks. Seadusega kooskõlas ei ole apellandi väide, mille kohaselt oli jahtkondade liikmete üldkoosolekul õiguslik tähendus. Seadusest ega kostja põhikirjast see ei tulene. Maakohus jättis õigesti hageja nõude 18.04.2010 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles, et hageja ei ole tõendanud, kuidas vaidlustatud 21.06.2010 otsused tema õigusi rikuvad. Hageja esitatud väidetega oma õiguste rikkumisest kostja ei nõustunud. Seega tuli hagejal oma väiteid tõendada, sest TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kostja on oma vastuväiteid tõendanud muuhulgas tunnistajate ütlustega, milliseid väiteid ei ole hageja omakorda omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Tunnistaja A.O on kinnitanud, et ühtses jahtkonnas samas jahipiirkonnas on võimalik paremini tagada säästlikku jahipidamist ja nõuda jahiohutuse reeglitest kinnipidamist. Samuti ei olnud tunnistajal etteheiteid ühtse võistkonnana võistlustel osalemise suhtes, millest hageja enda seletusel ta neist osa ei ole võtnud, kuigi takistusi tal selleks ei olnud. Asjas ei leidnud tõendamist, et rikutud on hageja põhikirjalist õigust osaleda klubi tegevuses, valida ja olla valitud klubi ja jahtkonna juhtorganitesse. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt oli vaidlustatud volinike koosoleku otsus kehtetu, kuna arutati üldkoosoleku pädevuses olevaid küsimusi. Vastavalt MTÜS § 25 lg-le 2 võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses MTÜ liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Kostja põhikirja p 6.1 kohaselt on klubi kõrgemaks organiks üldkoosolek, mille ülesandeid täidab volinike koosolek. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlustatud volinike koosolekul oli pädevus arutada jahtkondade moodustamise ja lõpetamise küsimusi, kuivõrd need küsimused ei kuulunud põhikirja p 6.11.10 kohaselt juhatuse pädevusse. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ei ole kostja põhikiri kooskõlas MTÜS-ga. Samuti on maakohus õigesti põhjendanud, et MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab MTÜ liige, kes koosolekul osales, nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja ei osalenud 21.06.2010 volinike koosolekul, sest vastavalt kostja põhikirja p-le 6.2 osalevad seal jahtkondade üldkoosolekutel klubi liikmete hulgast valitud volinikud. 28.03.2010 Koigi jahipiirkonna üldkoosolekul valiti volinikud T.U ja J.R, kes osalesid volinike 21.06.2010 koosolekul päevakorra arutamisel, hääletamisel. Volinikud ei lasknud protokollida vastuväiteid otsusele ja ei ole otsust vaidlustanud. Ekslik on hageja väide, mille kohaselt ei olnud Koigi jahtkonna üldkoosolekul valitud volinikel volitusi jahtkonda volinike koosolekul esindada

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hageja väitis, et rikutud on Koigi jahipiirkonda kasutavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest kokkukutsumise teade oli puudustega, s.t sellel puudus allkiri ja päevakorra punkt Koigi jahtkonna haldamine ei olnud üheselt mõistetav. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ja leiab, et maakohus on õigesti põhjendanud, et kokkukutsumise teade ei olnud puudustega, vaid oli selge ja arusaadav ning MTÜS § 20 järgi ei ole koosoleku kokkukutsumise teate allkirjastamine nõutav. Samas on kohus tuvastanud, et MTÜS § 20 lg 5 alusel tuli 21.06.2010 koosolekust ette teatada vähemalt 7 päeva, millist nõuet ei olnud järgitud, sest kutse edastati 14.06.2010 (I kd, lk 31). Vastavalt VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Maakohus on õigesti leidnud, et kutsed üldkoosolekule olid saadetud, volinikud T.U ja J.R olid volinike koosolekul kohal ja ei esitanud vastuväiteid, et kutse saamine seitsmendal päeval takistas nende osalemist ja hääletamist koosolekul. Hageja ei ole käitunud heas usus oma õiguste teostamisel, tuginedes käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades otsuse tühisusele. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu MTÜS § 241 lg-tes 1 ja 2 sätestatu, sest selle sätte kaitseeesmärk on eelnimetatud maakohtu põhjendustel, millega ringkonnakohus nõustus, täidetud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.