Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.aprillil 2011.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-10-34551
Tsiviilasi
Janek Kulli hagi MTÜ Järvamaa Jahindusklubi vastu nõudes tunnistada kehtetuks kostja üldkoosoleku ja volikogu otsused
Tsiviilasja hind
1595.00 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Janek Kull, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxx xxxx xxxxx xxxxxxx epost: xxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman, AB Greinoman & Co, Tartu mnt 16 Tallinn 10117, e-post: [email protected] Kostja: MTÜ Järvamaa Jahindusklubi, registrikood 80103855, Parkali 28a Paide 72717 Kostja seaduslik esindaja Toomas Marrandi – juhatuse esimees Kostja lepinguline esindaja advokaat Rein Laid, Gonsiori 7 Tallinn 10117, e-post: [email protected]
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
31.03.2011.a. avalikul kohtuistungil
Jätta rahuldamata Janek Kulli hagi nõudes tunnistada kehtetuks MTÜ Järvamaa Jahindusklubi 21.06.2010.a. volinike koosoleku otsus ja Koigi jahipiirkonda kasutavate jahtkondade liikmete 18.04.2010.a. üldkoosoleku otsus. Jätta rahuldamata Janek Kulli hagi nõudes tuvastada MTÜ Järvamaa Jahindusklubi 21.06.2010.a. volinike koosoleku otsuse ja Koigi jahipiirkonda kasutavate jahtkondade liikmete 18.04.2010.a. üldkoosoleku otsuse tühisus. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud Hageja on MTÜ Järvamaa Jahindusklubi liige. MTÜ Järvamaa Jahindusklubi põhikirjalisteks ülesanneteks on jahindusega tegelevate ja jahindusest huvitatud füüsiliste isikute ühendamine, sealhulgas jahipiirkonnas jahiulukivarude kasutamine, jahimeeste täiendõppe ja jahindusalaste ürituste korraldamine. MTÜ Järvamaa Jahindusklubi on jagatud jahtkondadeks, kokku 21 jahtkonda, sealhulgas Autobaasi, Kooperatiivi ja Koigi jahtkond. Igal jahtkonnal on eraldi või ühine jahipiirkond, kusjuures Koigi, Autobaasi ja Kooperatiivi jahtkondadel on üks jahipiirkond. Iga jahtkond on ka võistkonnaks jahindusklubisisestel võistlustel. Koigi jahipiirkonda kasutavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku 18.04.2010.a. otsusega ning seda dubleeriva 21.06.2010.a. volinike koosoleku otsusega kaotati Koigi jahtkond ja moodustati selle ning veel kahe jahtkonna (Autobaas ja Kooperatiiv) baasil üks jahtkond. Hageja hinnangul on viidatud otsused ebaseaduslikud. Hageja leiab, et jahtkondade ühendamine liikmete tahte vastaselt on ka sisuliselt ebaõige ja rikub hageja kui jahindusklubi liikme õigusi. Ühendamine tähendaks, et jahimeeste arv Koigi jahtkonnas kasvab järsult ja ebaproportsionaalselt, jahimehed hakkavad üksteist segama ning ei ole võimalik tagada ei säästlikku jahipidamist ega jahiohutust. Kuivõrd jahtkond osaleb ühtse võistkonnana erinevatel üritustel, peab selle sees säilima hea ja sõbralik õhkkond ja võistkondade sunniviisilisel ühendamisel ei saa sellest olla juttugi. Vaidlustatud otsused takistavad kostja liikmel nautida sportlikku eluviisi ja seega jahindusklubil täita oma põhikirjalisi eesmärke. Hageja, kes ei osalenud vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel leiab, et tema poolt vaidlustatud otsused on vastuolus seaduse ja põhikirjaga järgmistel põhjustel. Jahtkond on kostja mittetulundusühingu osakond Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 33 mõttes, mille tegevus, s.h. selle moodustamine ja lõpetamine peab toimuma põhikirja alusel ning hageja leiab, et jahtkondade moodustamise ja lõpetamise küsimus ei saa kuuluda mitte volinike koosoleku, vaid üldkoosoleku pädevusse (MTÜS § 19 lg 1 p 8). Arvestades volinike koosoleku katset mõjutada neid valitavate organite arvu ja õigusi, on need otsused vastuolus ka heade kommetega. Kui asuda seisukohale, et jahtkonnad saaksid ühineda vastavalt nende enda soovile, peab selline otsus olema vastu võetud iga jahtkonna üldkoosoleku poolt iseseisvalt, sest kuni jahtkonna kaotamiseni säilib selle üldkoosolekul põhikirjas sätestatud pädevus. Antud juhul Koigi jahipiirkonna siseselt kvoorumit ei olnud, seega eelistati kahte teist osakonda kolmandale. Seadusest ja põhikirjast tulenevalt on osakonnad võrdsed ning selline otsus on vastuolus kostja põhikirja p-ga 7. Olulise asjaoluna toob hageja välja, et Koigi jahtkond on varasemalt antud küsimuses seisukoha võtnud ning 28.03.2010.a. Koigi jahtkonna üldkoosoleku otsusega otsustati ühehäälselt, et Koigi jahtkond ei soovi ühineda Autobaasi ja Kooperatiivi jahtkondadega. Lisaks kehtetuks tunnistamise alustele esinevad ka vaidlustatavate otsuste tühisuse alused. Nn. Koigi jahipiirkonda kasutatavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud selle korda, kuna allkirjastamata kutse oli saadetud „juhatuse“ poolt, s.t. ei ole selge, kas juhatus on mõni jahtkonna juhatus või jahindusklubi juhatus ning kutsel puudub allkiri. Hageja viitab MTÜS § 20 lg-le 5 selle kohta, et teade (kutse) peab olema kirjalikus vormis. Seega peab kutse olema kas omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud. Allkiri puudub ja seega on kutse Koigi jahipiirkonda kasutatavate liikmete üldkoosolekule tühine seaduse ettenähtud vormi järgimata jätmise tõttu. Kuna kutse on kuupäevastamata, siis tugineb hageja ka sellele, et koosoleku kokkukutsumise tähtaega ei järgitud. Ka on rikutud volikogu
kokkukutsumise korda, sest kutse 21.06.2010.a. toimuvale koosolekule oli saadetud 14.06.2010.a. peale tööpäeva lõppu. TsÜS § 137 lg 2 alusel on kutse kättesaamise päevaks 15.06.2010.a., seega kutse kättesaamise ja koosoleku vahele jäi üksnes 5 kalendripäeva MTÜS § 20 lg-s 5 sätestatud 7 päeva asemel. Kuna kutse on edastatud hilinemisega, on oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Ka leiab hageja, et volinike otsus Koigi jahtkonna kaotamise osas on tühine seetõttu, et see ei vasta viidatud hilinenult saadetud ja vormipuudustega kutses märgitud päevakorrale, viidates Riigikohtu lahendile 3-2-1-22-08. Antud juhul ei ole kutses märgitud, et toimub hääletamine Koigi jahipiirkonna kaotamise üle, mistõttu koosolekul arutatu ja otsustatu ei vastanud päevakorrale. Vastuseks kostja vastuväidetele on hageja seisukohal, et Koigi jahipiirkonnas jahipidamist lubanud maaomanikud on lubanud maad kasutada rõhutatult ainult endise Koigi jahtkonna jahimeestele. Vaidlustatud otsuse püsimajäämise korral jääb hageja ilma jahimaata (tl 69-70). Hagi täienduses leiab hageja, et vaidlustatud kostja organite otsused rikuvad hageja õigusi ja seega on tal seadusega kaitstud õigus pöörduda kohtusse (tl 232-236). Hageja õiguste riive seisneb järgnevas: 1.Jahtkondade ühinemine vaidlustatud otsuse tulemusena tõi kaasa jahipidamise reeglite ning jahitavade muutmise, samuti jahieetika rikkumise, mis ei vasta hageja huvidele. Sõltuvalt jahtkonnast on võimalik nende küsimuste erinev lahendamine ka ühe ja sama jahindusklubi sees. Jahtkondade liitmisel kaotasid endised reeglid kehtivuse ning uued reeglid, tavad ja kombestik ei vasta hageja huvidele ja tõekspidamistele. Jahipidamise korraldamise kirjutatud ja kirjutamata reeglid jahtkonnas on juriidilises mõttes tava. Endise Koigi jahtkonna tavaõiguse järgi jahitrofeesid ei müüdud, rasketes ilmastikuoludes koertega jahti ja ajujahti metssigadele ei peetud, osavõtt jahist oli vabatahtlik ning ei andnud mistahes eelisõigusi jahilubade saamiseks, samuti pidid jahimehed tagama jahiulukite pideva talvise lisasöötmise ning korraldama teede lumetõrje, panustades selleks isiklikke vahendeid. Paraku praegune ühendatud jahtkond nendest tavadest kinni ei pea. 2.Jahtkondade liitmise tulemusena on vähenenud hageja osakaal koosolekul 1/20 ca 1/70-ni. Seetõttu vähenes hageja võimalus mõjutada otsuste vastuvõtmist nii poolt- kui vastuhääletamisega. 3.Pingestunud on suhted maaomanikega, kuna teistest liidetud jahtkondadest pärinevad jahimehed tekitavad kinnistute omanikele kahju ja pidevaid konflikte nendega. Eeltoodust tingituna on rida maaomanikke juba teatanud jahimaa kasutusõiguse piiramisest. Hagejal on õigustatud huvi, et oleks taastatud vana Koigi jahtkond, kus jahimehed kasutavad jahimaad säästlikult, kuid tasuta. 4.Hageja leiab, et jahtkond peaks olema sõpruskond, keda seob jahikirg, loodushuvi ning vastastikune austus, kuid antud juhul see nii ei ole. Õigusrikkumised ja tülid rikuvad hageja õigust rahulikult kasutada oma liikmelisusest tulenevaid õigusi. Kättemaksuks jahtkondade ühinemisele vastuseisu eest on hageja ja ka teised endise Koigi jahtkonna jahimehed kõrvaldatud jahtkonna tegevusest. Hageja leiab tuginedes Riigikohtu lahendile 3-4-1-1-96, et põhiseadusega kaitstud hüveks on ka mittetulundusühingu liikme õigus nõuda, et mittetulundusühing tegutseks kooskõlas liikmete koondumise eesmärgi ja huvidega. Otsustus, sealhulgas mittetulundusühingu organi otsus, mis rikub liikme huve või on vastuolus tema isikliku seisukohaga koondumise eesmärgist, peab olema vastu võetud kooskõlas seadusega ja põhikirjaga. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-119-03 on Riigikohus selgitanud, et mittetulundusühingu liikme õigus nõuda teistelt liikmetelt põhikirja ja seaduse täitmist on piisav kohtusse pöördumise õiguse tekkimiseks Seetõttu tuleb liikme õigustatud huvi kohtusse pöördumiseks mittetulundusühingu organi otsuse vaidlustamiseks tõlgendada laiendavalt. Kostja seisukoht Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid (tl 42-59). Kostja leiab, et hageja on ebatäpselt ja mitteammendavalt loetlenud kostja põhikirjalisi
ülesandeid. Vastavalt MTÜ Järvamaa Jahindusklubi põhikirja p-le 1.4 on klubi eesmärgiks kaasaegse eetilise jahindustegevuse arendamine ja jahindusega seonduvate puhke- ja turismiteenuste edendamine Järvamaal ning selles tegevuses oma liikmete huvide kaitsmine. Kostja leiab, et hageja seisukoht, et MTÜ Järvamaa Jahindusklubi on jagatud jahtkondadeks, ei ole päris täpne ega kooskõlastu kostja põhikirjaga. Nimelt vastavalt MTÜ Järvamaa Jahinduskulubi põhikirja p-le 1.7 on klubil osakonnad (edaspidi jahtkonnad), mis ei ole juriidilised isikud. MTÜ Järvamaa Jahinduskulubi põhikirja p 7.1 alusel moodustatakse jahtkond klubi liikmetest. Seega mitte Järvamaa jahindusklubi ei ole jagatud jahtkondadeks, vaid MTÜ Järvamaa Jahindusklubi liikmed on jagatud 19 jahtkonnaks. Jahtkond kui mõisteline abstraktsioon ei saa oma olemuselt olla võistkonnaks jahindusklubisisestel võistlustel, võistkonna moodustavad jahtkondadeks jagatud MTÜ Järvamaa Jahinduskulubi liikmed. Kostja leiab, et 18.04.2010.a. Koigi jahipiirkonda kasutavate jahtkondade liikmete üldkoosolek oli MTÜ Järvamaa Jahindusklubile üksnes nõuandva iseloomuga. Õigusliku tähendusega otsuse tegi MTÜ Järvamaa Jahindusklubi volinike 21.06.2010.a. koosolek oma otsusega, millest võttis osa 26 volikogu liiget, s.h. 6 volitusega ja millega otsustati moodustada Koigi jahipiirkonnas üks jahtkond. Kostjale on selgusetu konkreetselt millise (milliste) oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks hageja on pöördunud kohtusse. Hageja ei ole nimetanud mitte ühtegi temal olevat põhikirjalist õigust, mida väidetavalt on jahtkondade ühendamisega rikutud. Kostja on seisukohal, et vaatamata Koigi jahipiirkonnas ühe jahtkonna moodustamisele on hagejal endiselt õigus ja võimalus kasutada kõiki jahindusklubi liikme põhikirjalisi õigusi, selle jahtkonna moodustamine ei mõjutanud ega saanud ka kuidagi mõjutada hageja põhikirjalisi õigusi, nende mahtu ega ka nende realiseerimise võimalusi. Hageja väide, et jahimeeste arv Koigi jahtkonnas kasvab järsult ja ebaproportsionaalselt, jahimehed hakkavad teineteist segama ning ei ole enam võimalik tagada ei säästlikku jahipidamist ega jahiohutust, on ekslik. Nii enne kui pärast jahipiirkondade ühendamist on Koigi jahipiirkonna liikmete arv sama ning nimetatud arv ei ole ebaproportsionaalselt suur arvestades ka asjaolu, et Koigi jahtkonna pindala väiksemaks ei muutunud. Jahimehed teineteist segama ei hakka, sest ühes ühtses, mitte enam sisuliselt killustatud jahtkonnas samas piirkonnas, on võimalik paremate ja kooskõlastatud organisatoorsete meetmetega enam tagada säästlikku jahipidamist ja rangemalt jälgida ja nõuda jahiohutuse reeglitest kinnipidamist. Hageja poolt vaidlustatud otsused ei saa oma olemuselt kuidagi takistada hagejal nautida sportlikku eluviisi, vaid just vastupidi, ühtne jahtkond pakub selleks vaid suuremaid võimalusi. Samas peab kostja vajalikuks märkida, et hageja ei ole senini osalenud mitte ühelgi MTÜ Järvamaa Jahinduskulubi poolt korraldatud sportlikul üritusel või spordivõistlusel. Kostjale on selgusetu, milliste konkreetse seaduse ja põhikirja sätetega on hageja poolt vaidlustatud otsused vastuolus. Samas ei nõustu kostja hageja poolt esitatud väitega selle kohta, et ta ei osalenud nimetatud otsuste vastuvõtmisel. MTÜ Järvamaa Jahindusklubi põhikirja p 6.1 kohaselt on klubi kõrgeimaks organiks üldkoosolek, mille ülesandeid täidab volinike koosolek, p 6.2 kohaselt valitakse volinikud jahtkondade üldkoosolekutel klubi liikmete hulgast sõltuvalt jahtkonna liikmete arvust. 28.03.2010.a. toimunud Koigi jahtkonna üldkoosolekul, kus ka hageja võeti jahtkonna liikmeks, valiti Koigi jahtkonna poolt MTÜ Järvamaa Jahinduskulubi volinikeks T.U ja J.R. Seega mõlemad MTÜ Järvamaa Jahinduskulubi volinikud esindasid Koigi jahtkonda ja Koigi jahtkonna liikmeid klubi volinike koosolekul. Sellest järeldub, et sisuliselt hageja delegeeris volitatud volinikele oma õiguse võtta osa klubi üldkoosolekust ning arutada koosoleku päevakorras märgitut ja samuti hääletada koosolekul päevakorra punktide üle. Mõlemad volinikud võtsid osa 21.06.2010.a. MTÜ Järvamaa Jahinduskulubi volinike koosoleku päevakorra punktide arutamisest ning
õigusliku tähendusega otsuse, moodustada Koigi jahipiirkonnas üks jahtkond, hääletamisest. Mõlemad volinikud olid seisukohal, et volinike koosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud seadust ja kutsel ei ole vormipuudusi. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt mittetulundusühingu liige, kes osales otsuse tegemisel, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Antud juhul ei ole volinikud esitanud ega lasknud protokollida mittemingisuguseid vastuväiteid otsuse kohta moodustada Koigi jahipiirkonnas üks jahtkond. Kuna hageja osales volinike T.U ja J.R kaudu 21.06.2010.a. klubi volinike koosolekul, ei saa hageja nõuda ka vastava koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, sest selline hageja nõue oleks vastuolus MTÜS § 24 lg-ga 3. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud ega tõendanud asjakohaseid vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid, samas ei esine ka vaidlustatavate otsuste tühistamise aluseid. Koigi jahipiirkonda kasutavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud selle korda, teade on koostatud seadusega ettekirjutatud vorminõudeid järgides. Rikutud ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise etteteatamise tähtaega, samuti ei nõua MTÜS § 20 lg 5, et teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta peab olema ilmtingimata kirjalikus vormis. Hageja ei ole tõendanud, et MTÜ Järvamaa Jahindusklubi volinike 21.06.2010.a. toimunud koosoleku päevakord erines volinike koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorrast ning leiab, et kokkukutsumise teates märgitud küsimus Koigi jahipiirkonna kohta, s.o. Koigi jahipiirkonna haldamise küsimus, oli volinikele piisavalt selgelt ja arusaadavalt teatavaks tehtud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused 1.Hageja Janek Kull on MTÜ Järvamaa Jahindusklubi liige. Kostja põhikirjast nähtub, et tegemist on mittetulundusühinguga, seega kohaldub antud vaidluse puhul nii Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) kui ka jahindusklubi põhikiri (tl 8-13). Hageja põhikirja p 1.1 kohaselt on jahindusklubi eraõiguslik avalikes huvides vabatahtlikkuse alusel asutatud juriidiline isik, mis ühendab jahindusega tegelevad või jahindusest huvitatud füüsilisi isikuid. Janek Kull jahindusklubi liikmena omab seega põhikirja p-s 4 sätestatud õigusi, sealhulgas õigust nõuda teistelt liikmetelt, et nende tegevus oleks kooskõlas klubi eesmärkidega. Hageja on kohtu arvates õigesti tuginenud ka Riigikohtu lahendile (3-2-1-11903) selle kohta, et mittetulundusühingu liikme õigus nõuda teistelt liikmetelt põhikirja ja seaduse täitmist on piisav kohtusse pöördumise õiguse tekkimiseks. Kuivõrd hageja on leidnud, et vaidlustatud otsused on ebaseaduslikud ja vastuolus tema kui jahindusklubi liikme õigustega, on hageja kohtu arvates isik, kellel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Õige on see, et juriidilise isiku, milleks MTÜ Järvamaa Jahindusklubi on, organi otsus kujuneb organi liikmete erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist ning Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1135-02 ja nr 3-2-1-106-10 sisustanud huvitatud isiku mõiste, pidades huvitatud isikuteks ka aktsionäre ning sarnaselt tuleks kohelda mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 24 lg 1 annab õiguse vaidlustada kohtus üldkoosoleku otsus, mida hageja ongi teinud. TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või hüve kaitseks. Eeltoodust lähtudes puuduvad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. 2.MTÜS § 33 lg 1 alusel võivad mittetulundusühingul olla osakonnad, kui see on ette nähtud põhikirjas. MTÜ Järvamaa Jahindusklubi on jaotatud osakondade mõistes jahtkondadeks ning neid jahtkondi oli enne vaidlusalust ühendamist 21. MTÜS § 33 lg 1 kohaselt ei ole
jahtkonnad juriidilised isikud. Kostja põhikirja p 7 järgi moodustatakse jahtkond klubi liikmetest ning igal liikmel on õigus kasutada ühist jahipiirkonda, valida jahtkonna esimees ning valida volinik/volinikud klubi volinike koosolekule. Põhikirja p 7.3.1 kohaselt on jahtkonnal kohustus jälgida klubi põhikirja ja alluda klubi organite otsustele. Põhikirja p 6.1 kohaselt on MTÜ Järvamaa jahindusklubi kõrgeimaks organiks üldkoosolek, mille ülesandeid täidab volinike koosolek; juhtimisorganiks on juhatus, mille liikmed määrab volinike koosolek. Pooled ei vaidle selle üle, et jahtkondade ühendamine kuulub jahindusklubi üldkoosoleku kompetentsi, kuid kohtule jääb selgusetuks hageja seisukoht, et selleks ei saa olla volinike koosolek. Hageja põhikirja p 6.1. kohaselt on klubi kõrgemaks organiks üldkoosolek, mille ülesandeid täidab volinike koosolek. Nimetatud põhikirjaline punkt on kooskõlas MTÜS § 25 lg-ga 2, mis lubab mittetulundusühingu põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas ning igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises. Põhikirja p 6.2 järgi valitakse volinike koosoleku volinikud jahtkondade üldkoosolekutel klubi liikmete hulgast ning iga jahtkonna volinike arv on sõltuvuses jahtkonna liikmete üldarvust. MTÜ Järvamaa Jahindusklubi põhikirja p 6.11.10 kohaselt kuulub volinike koosoleku ainupädevusse muude küsimuste otsustamine, mis on vajalik klubi eesmärgipärases tegevuses ja mis seaduse järgi ei ole antud juhatuse pädevusse. Seega jahtkondade moodustamise ja lõpetamise küsimus kuulub volinike koosoleku pädevusse, mis on kooskõlas MTÜ Järvamaa Jahindusklubi kui juriidilise isiku organite hierarhia põhimõtetega. MTÜS § 24 lg 7 sätestab, et MTÜS § 24 lg-tes 1-6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja on vaidlustanud lisaks 21.06.2010.a. volinike koosoleku otsusele (tl 24-26) varasema, s.o. Koigi jahipiirkonda kasutatavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku 18.04.2010.a. otsuse (tl 17-23) kui ebaseadusliku. Kuna eelpoolnimetatud põhjendustel ei ole selleks organiks, kes saab otsustada jahtkondade ühendamise, Koigi jahipiirkonda kasutatavate jahtkondade liikmete üldkoosolek, puudub õiguslik alus ka 18.04.2010.a. jahtkondade koosoleku otsuse tühistamiseks. Tegemist on jahtkondade suhtumist väljendava otsusega, mis iseenesest võib, kuid ei pruugi olla jahtkondade ühendamise või mitteühendamise aluseks. Hageja sellel koosolekul ei osalenud, kuid Koigi jahipiirkonda kasutatavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku otsus oli jahtkondade liitmist toetav. 3.Hageja on taotlenud hageja otsuste tühistamist põhjusel, et nende otsustega rikutakse hageja kui jahindusklubi liikme õigusi. Hageja on leidnud, et Koigi jahipiirkonda kasutavate jahtkondade ühendamisel on järsult ja ebaproportsionaalselt kasvanud jahimeeste arv, kes hakkavad teineteist segama (eriti ühisjahi korral) ning tagada ei ole võimalik enam säästlikku jahipidamist ega jahiohutust. Tsiviilasja menetlemisel on selgunud, et ka enne jahtkondade ühendamist kasutas Koigi jahipiirkonda natuke vähem kui 70 jahindusklubi liiget ning moodustatud Koigi jahtkonnas on jätkuvalt sama suur sama koosseisuga sama jahipiirkonda kasutavate jahindusklubi liikmete arv, kes ei saa olla jahimeeste hulgas kuidagi tundmatud ja anonüümsed. Ka puuduvad tõendid, et ühendatud jahtkonnaga oleks jahipidamine ohtlikum, otse vastupidi, mida on kinnitanud tunnistaja A.O. Ümber ei ole lükatud kostjate ja tunnistaja A.O seisukohta, et ühes ühtses, mitte killustatud jahtkonnas samas jahipiirkonnas, on võimalik paremini tagada säästlikku jahipidamist ja rangelt jälgida ja nõuda jahiohutuse reeglitest kinnipidamist. Hageja on leidnud, et kuna jahtkondade ühendamisel osaleb jahtkond ühtse võistkonnana erinevatel võistlustel (tl 14-16), peab selle sees säilima hea ja sõbralik õhkkond, mida võistkondade sunniviisilisel ühendamisel ei ole. Kuna jahindusklubis tegelevad selle liikmed
vabatahtlikkuse alusel hobiga ning käivad lõõgastumas ja puhkamas, peab ta hea ja sõbraliku õhkkonna olemasolu nii jahil kui ka erinevatel võistlustel loomulikuks. Kuigi hageja on nimetanud eraldi oluliseks just osalemist sportlikel üritustel ja võistlustel, on ta samas tunnistanud tegelikkuses nendel mitteosalemist, mida on kinnitanud ka tunnistaja A.O. Viimase sõnul ei ole kedagi takistatud üritustel osalemast ning ta kinnitab, et ühendatud jahtkonna liikmed on käinud võistlustel. Et kostja ei oma jahimaad, kasutavad kostja liikmed jahipiirkonna maad jahipidamiseks kinnistute omanike loal (tl 71-85; 217-231, 250). Hagiavalduse kohaselt teavad kinnistute omanikud, et endise Koigi jahtkonna jahimehed kasutavad kinnistuid säästlikult ja heaperemehelikult, mistõttu luba maa kasutamiseks oli antud rõhutatult ainult endise Koigi jahtkonna jahimeestele. Nüüdseks on mitmed kinnistute omanikud teinud hoiatused jahimaa kasutusõiguse kohta (näit tl 247-249), seostades selle Koigi jahtkonna ühendamisega ning seetõttu võib hageja vaidlustatud otsuste püsimajäämise korral jääda ilma jahimaata. Kuigi hageja poolt on esitatud eelpoolnimetatud kahtlustusi ühendatud Koigi jahtkonna liikmete aadressil, on tunnistajad T.U ja A.O ütlustega tõendatud, et maaomanikega oli probleeme juba enne jahtkondade ühendamist ning muid tõendeid oma väidete kinnituseks hageja esitanud ei ole. Jahipiirkonna kasutaja ja maaomaniku suhteid reguleerib Jahiseadus, mida tuleb täita ning jahipiirkonna kasutaja kohustuste rikkumise osas on maaomanikul õigus tarvitusele võtta konkreetse rikkuja suhtes vastavad meetmed, mitte teha seda umbisikuliselt. Oma täiendavates seisukohtades on hageja leidnud, et endise Koigi jahtkonna reeglid kaotasid kehtivuse, uued reeglid, tavad ja kombestik ei vasta hageja huvidele ja tõekspidamistele. Hageja on nimetanud endise Koigi jahtkonna tavadena jahisaaduste mittemüümist, raskete ilmastikutingimustega jahi mittepidamist, eelisõiguste mittesaamist jahilubade saamiseks ja lisasöötmise korraldamist. Esitatud on J.R kiri Järvamaa Jahindusklubi juhatusele ning vastus sellele (tl 239-240), kuid sellest kirjavahetusest ei ole võimalik tuvastada konkreetset rikkujat. Tõendiks ei saa olla ka süüdistusakt (tl 245-246) ning viidatud kirjalikud materjalid kohtu arvates ei tõenda, et hageja õigusi oleks oluliselt rikutud. Kuigi MTÜ Järvamaa Jahindusklubi on avaldanud arvamust, et ei saa sekkuda jahtkondade sisemisse korralduslikku tegevusse, tuleb jahtkonna liikmetel järgida siiski üldisi põhikirjalisi õigusi ja kohustusi. Hageja on täiendava seisukohana märkinud (tl 233), et seni oli osavõtt jahist vabatahtlik ning ei andnud mistahes eelisõigusi jahilubade saamiseks. Tõendatud ei ole, et eelisõigusi võrreldes varasema perioodiga kellelegi oleks antud. MTÜ Järvamaa Jahindusklubi juhatuse esimehe korraldus kinnitab küll erimeelsusi ja lubade väljaaandmise problemaatikat (tl 241-244), kuid selgusetuks jääb, milliseid olulisi hageja põhikirjalisi õigusi on sellega rikutud. Iseenesest muutused jahilubade väljaandmise korras ei tõenda liikme põhikirjaliste õiguste rikkumist. Tunnistaja A.O sõnul on jaht toimunud kooskõlas jahipidamist reguleerivate õigusaktidega ning jahtkonna sisekorraeeskirjadega. Tunnistaja ütluste kohaselt, mida ei ole ümber lükanud ka hageja ise, pole hageja ega endise Koigi jahtkonna liikmed tõstatanud kordagi küsimust jahipidamise reeglite või tavade muutmise kohta. Ka on tunnistaja A.O kinnitanud, et toimunud on nii loomade talvine lisasöötmine kui ka lumetõrje. Lisaks on tunnistaja selgitanud, et jahitrofeede puhul jahil olijad ise otsustavad, mida jahitrofeedega teha. Janek Kullil on pretensioone seoses sellega, et jahilube pole piisavalt väljastatud. Samas on jäänud selgusetuks, kuidas tema õigusi on jahilubade mittesaamisega seoses siiski rikutud. Janek Kullil ei ole pretensioone väikeuluki küttimislubade osas, küll aga suuruluki lubade osas, samas tunnistab ta, et põdra luba ei jagu kõigile ning ka seda, et ei suutnud suuruluki luba realiseerida. Viimast asjaolu on kinnitanud lisaks tunnistaja A.O. Janek Kull on väitnud, et ei ole osa võtnud ühestki ajujahist, ei tea millal ja kus need toimuvad, kuna info ei levi. Info puudumist on kinnitanud veel tunnistaja J.R. Samas nähtub hageja selgitusest, et kuigi klubi ühendab liikmed vabatahtlikkuse alusel, puudub temapoolne huvi jahtkonnas korraldatava vastu ning süüdistused selles osas jahtkonna ja klubi aadressil ei ole kohtu arvates
tõsiseltvõetavad. Hageja on ka leidnud, et rikutud on tema põhikirjalist õigust osaleda klubi tegevuses, kuid milles see seisneb, on selgusetu, kuna Janek Kullil on jätkuvalt õigus valida ja olla valitud klubi ja jahtkonna juhtorganitesse. 4.MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Janek Kull ei ole osalenud vaidlusalusel jahtkonna volinike koosolekul. Vastavalt hageja põhikirja p-le 6.2 valitakse volinikud jahtkondade üldkoosolekul klubi liikmete hulgast sõltuvalt klubi liikmete arvust ning 28.03.2010.a. Koigi jahipiirkonna üldkoosolekul valiti nendeks volinikeks T.U ja J.R (tl 27), kes osalesid ja hääletasid ka üldkoosolekul, esindades seega Koigi jahtkonda ja jahtkonna liikmeid jahindusklubi liikmete koosolekul. Seega on hageja delegeerinud oma õigused võtta osa jahindusklubi üldkoosolekust, arutada päevakorras määratut ja hääletada valitud volinikele. Mõlemad volinikud ei ole lasknud protokollida vastuväiteid otsusele ega otsust ka vaidlustanud. Tunnistajana ütlusi andnud T.U ja J.R on selgitanud kohtuistungil, et nad olid Koigi jahtkonna ühendamisele vastu, kuid nende põhjendused protokolli mittevaidlustamise kohta on väheveenvad. Koigi jahtkonna ühendamise küsimust on kohtule esitatud tõendite alusel enne vaidlusalust 21.06.2010.a koosolekut arutatud vähemalt 2 korral (28.03. ja 18.04.2010.a.) ning selgusetuks jääb kõnealuse küsimuse üllatavus volinike jaoks. 5.Hagiavalduse kohaselt esinevad lisaks vaidlustatavate otsuste kehtetuks tunnistamise alustele ka otsuste tühisuse alused. MTÜS § 241 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätteid või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja on leidnud, et rikutud on Koigi jahipiirkonda kasutavate jahtkondade liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TsÜS § 78 lg 1 ja § 80 lg-te 1 ja 3 kohaselt on sätestestatud küll tehingu allkirjastamise kohustus, kuid seda juhuks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 20 järgi allkirjastamise nõue puudub. Ka ei ole seadus sätestanud kuupäevastamise nõuet. MTÜS § 20 lg 5 alusel peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Antud juhul pikemat tähtaega ei ole ette nähtud. E-kirjast nähtub, et kutse edastati 21.06.2010.a koosolekule 14.06.2010.a. (tl 31), TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab 7-päevase tähtaja algus alates 15.06.2010.a. ning kuivõrd 21.06.2010.a koosolekust tuli ette teatada vähemalt 7 päeva, ei olnud koosoleku toimumise ajaks veel 7-päevane tähtaeg möödunud. Samas olid volinikud T.U ja J.R volinike koosolekul kohal, ei esitanud sellesisulisi vastuväiteid ning tähtaja rikkumisega ei kaasnenud kohtu arvates ei hageja ega ka volinike õiguste olulist rikkumist. Lisaks leiab hageja, et volinike otsus senise Koigi jahtkonna kaotamise osas on tühine veel seetõttu, et see ei vasta viidatud hilinenult saadetud ja vormipuudustega kutses märgitud päevakorrale, kuid võrreldes päevakorda istungi protokollidega, mittevastavust ei ole võimalik tuvastada. Päevakorra punkt, mis puudutas Koigi jahipiirkonna haldamise küsimust, pidi olema selle küsimuse varasema arutamisega kõigile selge ja arusaadav, seda enam volinikule. Seega pidi kohtu arvates olema arusaadav, et haldamine tähendab täitev-
korraldavat tegevust ning iseenesest mõistetav on, et üld- või volinike koosolekul toimub otsuste vastuvõtmine hääletamise vormis, selle eraldi kutsel märkimise kohustuslikkus ei ole seadusega reguleeritud. Ka MTÜS §-st 22 tuleneb üheselt, et üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine toimub üksnes hääletamise teel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, kusjuures tõendiks saab olla teave seaduses sätestatud protsessivormis (TsMS 229). Mõistetav on, et jahtkondade ühendamisega kaasnenud (kaasnevad) muutused ei pruugi olla jahtkonna kõigile liikmetele meelepärased, kuid eeltoodust lähtudes leiab kohus, et puuduvad vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise alused. Ka ei ole kohus tuvastanud otsuste tühisuse aluseid. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.