lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-67266/7

Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 20.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-67266/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1412
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-67266

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2011.a, Tallinn; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-10-67266

Tsiviilasi

AS DnB NORD Banka avaldus Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende

-

avaldaja: AS DnB NORD Banka (Läti Vabariigi ühtne registreerimisnumber 40003024725; asukoht

esindajad

Smilšu iela 6, LV-1803 Riga, Läti Vabariik) -

avaldaja esindajad: advokaadid Martti Peetsalu ja Indrek Leppik (Advokaadibüroo GLIMSTEDT; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143; e-post [email protected])

-

puudutatud isik: AK(isikukood XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada.
2.Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu 14. detsembri 2010.a otsus kohtuasjas nr 458/2010, millega mõisteti AK’ilt AS DnB NORD Banka kasuks välja: 2.1

võlgnevus summas 14 171 812,18 USD (sealhulgas krediidi põhisumma 13 886 517,95 USD, intress krediidi kasutamise eest 109 008,42 USD, leppetrahv maksetega viivitamise eest 37 420,63 USD ja leppetrahv varast olulise osa võõrandamise eest võlausaldaja nõusolekuta 138 865.18 USD);

Sarnased lahendid

Rahvusvaheline õigusabi
  • 16.04.20262-24-11204/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.03.20262-25-11362/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.02.20262-24-17400/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-20-132157/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.01.20262-25-17516/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.01.20262-25-11282/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2.2

vahekohtu kulud summas 9 662,98 USD.

3.Avaldajal

on

õigus esitada

täidetavaks

tunnistatud

kohtulahend

Eesti

kohtutäiturile täitmiseks.

4.Käesolev kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse menetlusosalistele teatavaks.

MENETLUSE KÄIK

1.AS DnB NORD Banka esitas 31.12.2010.a Harju Maakohtule avalduse Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu (Latvijas Komercbanku asociācijas šķīrējtiesas) 14.12.2010.a otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
2.Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu poolt 14.12.2010.a tehtud otsusega mõisteti AK’ilt AS DnB NORD Banka kasuks välja võlgnevus summas 14 171 812,18 USD. Lisaks otsustas vahekohus, et AKpeab tasuma vahekohtu kulud summas 9 662,98 USD. Antud juhul on AS DnB NORD Banka nimetatud vahekohtukulud 17.08.2010.a ettemaksuna täielikult tasunud, mistõttu on avaldajal sama summa ulatuses tagasinõudeõigus AK’i vastu. Nimetatud vahekohtu otsus on poolte jaoks lõplik ning siduv ega ole sisulises osas edasikaevatav. AK on vahekohtu otsuse kätte saanud.
3.Puudutatud isik AK esitas 29.04.2011.a kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta 14.12.2010.a Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu otsuse Eesti Vabariigis tunnustamata, kuna esinevad New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni 5. artikli lõigete 1. ja 2. alalõigetes sätestatud asjaolud. Samuti palub puudutatud isik jätta menetluskulud avaldaja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-le 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames. TsMS § 621 järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 754 lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
5.TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita.
6.New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu

2-10-67266 otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni 2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja.

7.Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega, samuti puudutatud isiku seisukohaga, leiab, et Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu 14.12.2010.a otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Avaldaja on esitanud kohtule konventsiooni artiklis 4 märgitud nõutavad dokumendid. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud konventsiooni 5. artiklis loetletud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega TsMS §-s 620, § 753 lg-s 2 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid.
8.Seonduvalt puudutatud isiku väidetega märgib kohus, et Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu 14.12.2010.a otsuse näol on tegemist vahekohtu ostusega konventsiooni 1. artikli 1. lõike tähenduses. Tulenevalt konventisooni 5. artikli 1. lõikest peaks pool, kelle kahjuks on välisriigi vahekohtus otsus tehtud, otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks esitama käesolevas asjas Eesti kohtule kinnituse (konventsiooni inglisekeelses tekstis "proof that") sama lõike alalõigetes märgitud asjaolude esinemise kohta. Praegusel juhul ei ole puudutatud isiku väited konventsiooni 5. artikli 1. lõike alalõikes nimetatud asjaolude esinemise kohta veenvad. Avaldaja esitatud materjalide põhjal tuleb pigem kahelda puudutatud isiku põhjenduste õigsuses. Puudutatud isiku väitel ei ole talle antud võimalust määrata ühte kolmest vahekohtunikust. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel 28.06.2007.a sõlmitud käenduslepingu punktis 4.4 sisalduv vahekohtu kokkulepe näeb ette võimaluse kummalegi poolele nimetada üks vahekohtunik. Avaldaja esitatud materjalide põhjal saab järeldada, et puudutatud isik ei ole vahekohtuniku nimetamise võimalust Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu regelemendi (kättesaadav arvutivõrgus ) 4. artikli 3. lõikest tuleneva 10-päevase tähtaja jooksul kasutanud, mistõttu on vahekohtu esimees kooskõlas sama sättega kostja poole vahekohtuniku ise nimetanud. See nähtub eeskätt vahekohtu esindaja 12.08.2010.a kirjast (vt toimik, lk 114). Tunnustatav lahend ei ole tehtud n-ö tagaselja, nagu väidab puudutatud isik. Juba puudutatud isiku poolt käesolevas asjas esitatud kirjalikust seisukohast nähtub, et ta oli teadlik Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtus toimuvast menetlusest ning määratud istungiaegadest. See järeldub puudutatud isiku väitest, et ta oli ühe määratud istungi ajal haige ning uuele määratud istungile ei jõudnud ilmastiku tõttu (lahtiajamata teed ja auto kinnijäämine lumme). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus arvata, et puudutatud isikul ei olnud võimalust vahekohtusse esitatud hagile soovi korral vastata ning oma seisukohti avaldada. Avaldaja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on puudutatud isikule 27.10.2010.a kohtutäituri vahendusel isiklikult kätte toimetatud vahekohtu 07.10.2010.a kiri nr 5/157, milles vahekohus teavitas asja läbivaatamise kuupäevast ning selgitas puudutatud isikule (kui kostjale) tema õigusi. Sellele kirjale oli lisatud hagiavalduse koopia, vahekohtu esimehe 05.12.2010.a määruse koopia, koopia vahekohtu 12.08.2010.a kirjast nr 458/2010-1 ja vahekohtu 09.09.2010.a määrus (vt toimik, lk 39, 101-114). Lisaks on menetlusdokumentide kättetoimetamisega seonduvat ulatuslikult kirjeldatud tunnustatavas vahekohtu otsuses (vt toimik, lk 10-30).
9.Seonduvalt konventsiooni 5. artikli 2. lõikes sätestatuga lisab kohus, et sarnast vaidlust on võimalik lahendada vahekohtu kaudu ka Eesti õiguse kohaselt. TsMS § 718 normidest tulenevaid vahekohtu kokkuleppe tühisuse aluseid ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud. Samuti ei ole kõnesoleva vahekohtu otsuse tunnustamine või täitmine vastuolus Eesti riigi poliitikaga. Muud puudutatud isiku poolt käesolevas menetluses esitatud väited seonduvad Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu 14.12.2010.a otsuse sisuga, mida kohus ülalviidatud TsMS § 623 lg-st 1 tulenevalt kontrollida ei saa.
10.Puudutatud isik on oma 29.04.2011.a kirjalikus seisukohas taotlenud asja lahendamist kohtuistungil. Seonduvalt nimetatud taotlusega märgib kohus, et vastavalt TsMS § 477 lgle 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Käesoleva tsiviilasja esemeks oleva avalduse lahendamiseks seaduses kohtuistungi korraldamise kohustust ette nähtud ei ole. Kohus ei pea kohtuistungi korraldamist ka vajalikuks.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse muu hulgas määruses, millega lahendatakse hagita menetluse avaldus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Praeguses asjas on avaldaja palunud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik ei ole vahekohtu otsust vabatahtlikult täitnud ega ilmunud ka vahekohtu istungitele. Puudutatud isik on omakorda taotlenud menetluskulude avaldaja kanda jätmist. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb üldreeglina ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Käesolev kohtulahend on iseenesest tehtud avaldaja huvides. Samas on avalduse esitamise vajaduse tinginud asjaolu, et puudutatud isik ei ole Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu 14.12.2010.a otsust vabatahtlikult täitnud. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 teisest lausest juhindudes menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
12.Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt TsMS § 757 lg-st 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (TsMS § 756 lg 4).

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20252-24-10052/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20252-25-6042/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja