2-10-53595/13 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Poolte vahel sõlmitud kliendikaardi lepingu üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt eelmises kuus krediitkaardiga sooritatud ostude eest tasub klient järgmise kuu alguses esitatava arve alusel 14 kalendripäeva jooksul arve. Sama punkti kohaselt juhul, kui klient ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt Statoilile tasumisele kuuluvaid summasid, siis on Statoilil õigus nõuda ja kliendil kohustus tasuda viivist 0,16 % võlguolevast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Vastavalt kaardipõhistele tehingute väljavõtetele on kostja ostnud kaupu (kütus) ja oli kohustatud saadud kauba eest tasuma hageja poolt esitatud arvete XXX alusel 915,77 eurot. Kostja tasus hageja poolt esitatud arved osaliselt, kokku summas 178,95 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 736,82 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lepingujärgne viivis seisuga 30.01.2011 summas 416,55 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest lepingujärgse viivisemääraga 0,16 % päevas. Kostjate vastuväited Kostja hagiga ei nõustu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kütuse üleandmist või kostja eest teemaksude tasumist. Kuna hageja põhinõue on põhjendamata ja tõendamata, on alusetu ka viivise nõue. Kostja leiab, et hagiavaldust ei ole allkirjastanud hageja esindaja. Hagiavaldusele lisatud hageja nimel allkirjastatud volikiri ei sisalda hagiavalduse allkirjastanud isiku esindusõigust. Hageja on volitanud ennast esindama üksnes juriidilise isiku, kes tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 218 lg 1 mõttest ei saa olla esindajaks tsiviilkohtus. Samas ei sisalda hageja antud volitus edasivolitamise õigust. Kohtu järeldused Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja esindajal Külliki Tammikul oli volitus hagi esitamiseks ning hageja esindamiseks kohtus. AS ESon volitanud 26.1.2011 Julianus Inkasso OÜ esindama hagejat tsiviilvaidluses OÜ MM vastu. Julianuse Õigusbüroo OÜ, kui juriidilist isikut esindab juhatus. Julianuse Õigusbüroo OÜ juhatuse liikme poolt allkirjastatud volikirjaga on volitatud oma töötajat Külliki Tammikut esindama AS-i ES. Kohus leiab, et kooskõlas TsÜS § 119 oli Julianuse Õigusbüroo OÜ-l õigus volitada hageja esindamine edasi oma töötajale, kes vastab TsMS §-s 218 sätestatud lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid kliendikaardi lepingu nr 115-11-4, milline on kostja esindaja poolt allkirjastatud 01.06.2004 ja hageja esindaja poolt 16.06.2004. Kaardipõhiste tehingute väljavõtte alusel on hageja esitanud kostjale arved: 31.01.2010 arve summas 6 636.40 krooni ehk 424,14 eurot ja 28.02.2010 arve summas 7 692,36 krooni ehk 491,63 eurot.

Hageja väite kohaselt on kostja arve osaliselt summas 178,95 eurot tasunud. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Tasumata on kokku 736,82 eurot. Kostja vastuväide, et hageja ei ole nõuet tõendanud on alusetu. Hageja on esitanud kaardipõhiste tehingute väljavõtte, millest nähtub kes on kaarti kasutanud, millisest tanklast ja millal on kütust võetud ning millises koguses. Kohtul ei ole alust arvata, et tehingute väljavõttes esitatud andmed oleksid väärad. Hageja esindaja seletuse kohaselt on väljavõtted tehtud arvutiprogrammist ning neid andmeid muuta ei saa. Kostja ei ole täpsustanud, millises ulatuses ta nõuet ei tunnista. Kostja on hageja poolt esitatud arve osaliselt tasunud, seega tunnistanud kütuse saamist summas 178,95 eurot. Tulenevalt lepingu punktist 2.8 oli kostjal aega pretensioonide esitamiseks kaks kuud alates hetkest, mil ta sai teada või pidi teada saama Statoili teost, mis väidetavalt tema õigusi rikub. Kostja ei ole hagejale enne kohtusse pöördumist pretensioone esitanud, ka asja menetlemisel kohtus esitas kostja üksnes üldsõnalised vastuväited. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt on hageja põhinõue põhjendatud ja tõendatud summas 736,82 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punktis 3.2 on pooled kokku leppinud, et juhul kui klient ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt Statoilile tasumisele kuuluvaid summasid, siis on Statoili õigus nõuda ka kliendil on kohustus tasuda viivist 0,16 % võlgnevast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata arvetelt kokku 416,55 eurot. Viivise arvestuse õigsusele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Tuginedes TsMS § 367 on põhjendatud ka hageja nõue viiviste välja mõistmiseks 0,16 % põhinõudest, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele põhivõlg 736,82 eurot ja viivis 416,55 eurot ning alates 14.10.2011 viivis 0,16 % põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.