2-11-22372/21 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik 12.05.2011 kohtule esitatud hagiavalduses taotles hageja ÜT välja nõuda kostja ET ebaseaduslikust valdusest hagejale kuuluv asi ja nimelt tervikult kinnistu, registriosa number 453701, asukohaga Tallinnas, XXX; kohustada kostjat vabastama ja üle andma elamu ja kõrvalhooned 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest; vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral määrata täitmise viisiks eluruumist väljatõstmine täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Menetluskulud jätta kostja kanda. 30.06.2011 kohtule esitatud vastuses hagile tunnistas kostja hagi, kuid soovis lahendada tsiviilasja kompromissiga või muul viisil kokkuleppega. Kostja märkis muuhulgas, et õiged on hageja väited, et kinnistu aadressil XXXkuulub hagejale, et kostja kolis aadressilt XXXüüripinnale 2010 aasta suvel ja kostja kolis aadressile XXXtagasi 2011 aastal. Asjade hoidmiseks garaažis ja kõrvalhoone ühes ruumis on pooltel eraldi kokkulepe. 09.08.2011 esitas hageja oma seisukoha kostja 30.06.2011 kirjalikule vastusele, milles märgib, et ei näe vajadust ega võimalust asja lahendada täiendava kompromissi vormistamisega. Kostja on kasutanud selliseid ettepanekuid asja venitamiseks. Poolte kooselu lõppes 2006.aastal. Hageja püüdis kõikides küsimustes saavutada kohtuvälist lahendust, kuid see ei õnnestunud üheski asjas. Hageja ei ole nõus antud asja raames sõlmima mingeid eraldi kokkuleppeid kõrvalhoonete kasutamiseks. Kohus määras kohtuistungi ajaks 04.10.2011.a. kell 14.00. 27.09.2011 esitatud seisukohas võttis kostja hagi õigeks. Kostja taotles asja lahendamist kirjalikult kohtuistungit pidamata. Kostja on välja kolinud ja elab juba üle kahe kuu üürikorteris. Samuti on kostja ennast välja registreerinud Nõmme Linnaosa Valitsuse rahvastikuregistri- ja klienditeeninduse osakonnas aadressilt XXX. Seega on hageja nõuded täidetud. Kostja leidis, et kohtukulud tuleks jätta poolte kanda. 30.09.2011 kinnitas hageja, et kostja on üürinud endale teise eluruumi. Samas käitub kostja tänaseni XXXnagu peremees, ta omab vaba sissepääsu ning samuti on seal osa vara , mida kostja peab enda omaks. Kostja ei ole ennast välja registreerinud vaidlusaluselt aadressilt ega avaldanud elanikeregistris oma uut elukohta. Hageja on küll teinud uue avalduse Nõmme Linnaosa Valitsusele selleks, et kustutada registris kostja elukoht Tallinnas, XXX, aga kuna vaidlustamise tähtaeg ei ole möödunud, siis pole teada, kas kostja seda kasutab, nagu viimati juhtus. Hagejal puudub usaldus kostja vastu selles, et ta kohtule avaldatut tõsiselt mõtleb. Eelmisel korral, mida kinnitab ka kostja ise, vaidlustas ta registrikannet ning kolis tagasi XXX, kuigi oli hagejaga eelnevalt sõlminud vastupidised kokkulepped ning andnud vastavad lubadused. Hageja oli sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Hageja ei soovi hagist loobuda. Hageja on kandnud suuri menetluskulusid tasutud riigilõivu näol ja kulutusi õigusabile, millised taotleb jätta kostja kanda. 03.10.2011 kohtule esitatud vastuses võttis kostja hagi õigeks, taotledes asja lahendamist kirjalikult kohtuistungit pidamata. Kostja on sõlminud alates 19. juulist 2011 eluruumi üürilepingu ja välja kolinud aadressilt XXXning elab 2011.a. juulikuu lõpust alates alaliselt üürikorteris, mida võivad kinnitada naaberkinnistute omanikud. Kostja on andnud nõusoleku

aadressandmete muutmiseks 16. augustil 2011.a. Nõmme Linnaosa Valitsuse rahvastikuregistrija klienditeeninduse osakonnas. Kostja on kinnitanud eeltoodut oma allkirjaga. Seega on hageja nõuded täies ulatuses täidetud. Juhul kui hageja esindaja esitab kohtule veelkord kontrollimata fakte, siis on kostja sunnitud esitama vastuhagi. Kuna hageja on esitanud kohtule kontrollimata fakte tõe pähe kostja kohta, leiab kostja, et kohtukulud tuleks jätta täies ulatuses hageja kanda. 04.10.2011 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja teatas kohtule, et kohtuistungile ei ole tal võimalik ilmuda tööülesannete tõttu. Kostja ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kohus leidis, et on võimalik asja sisuliselt lahendada. Hageja jäi oma nõuete juurde lisades, et kostja väljakolimine on alles poole peal. Pole teada, kas kostja üldse välja kolib. Osa kostja asju on veel XXX. Kostja ei ööbi XXXalates augusti keskpaigast, kuid käib iga päev. Kui kostja augustis teatas, et läheb ära, tegi hageja elanike registrile uue avalduse, mida alles menetletakse. Eelmisel korral tuli vastuväide viimasel päeval. Menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 lg 1 on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on kohtule esitatud avaldustes hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on kokku summas 853,97 eurot (s.o riigilõiv summas 469,97 eurot ja õigusabikulud summas 384 eurot). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 853,97 eurot.