Ühinguõigus › Sundlõpetamine

3) pankrotiavalduse esitamise.“ ÄS § 203 lg 1 järgi „osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui: 1) osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud; 2) juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud; 3) muudel seaduses sätestatud juhtudel.“ Registriosakonna andmetel on äriühingul netovara vähem kui nimetatud osakapitali suurus. Registriosakond on nimetatud puudusele äriühingu tähelepanu juhtinud, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Äriühingu seaduslik esindaja on nõus sundlõpetamisega. Seetõttu leiab kohus, et äriühing ei vasta seaduse nõuetele ja kuulub sundlõpetamisele. Vastavalt ÄS § 205 „osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 järgi „/.../ kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.“ Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Äriühingu juhatus on märkinud, et äriühingul puudub majandustegevus ja kohustused. Seetõttu tuleb äriühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.