Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-11-36845
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
12.10.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Hagi hind Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tiia Mõtsnik AS S (pankrotis) juhatuse liikme VK kaudu hagi AS S (pankrotis) vastu AS S (pankrotis) võlausaldajate 25.07.2011.a. üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 1595 eurot 03.10.2011 Hageja: AS S (pankrotis), hageja esindaja juhatuse liige VK; isikukood: XXX; asukoht:
Kostja: AS S (pankrotis) (registrikood: XXX; asukoht: XXX); Kostja esindaja pankrotitoimkonna esimees Tiit A (asukoht: XXX);
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja juhatuse liige VK, kostja esindaja pankrotitoimkonna esimees Tiit A
Jätta AS S (pankrotis) juhatuse liikme VK kaudu hagi AS S (pankrotis) vastu AS S (pankrotis) võlausaldajate 25.07.2011.a. üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses AS S (pankrotis) juhatuse liikme VK kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtajad
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS §187 lg 6 ja §442 lg 6). Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (TsMS §633 lg 7). Hagiavalduse asjaolud ja nõue Hagiavalduse täpsustuse kohaselt toimus 25.07.2011. a AS S (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek, mis võttis vastu otsuse müüa AS S (pankrotis) pankrotivara enne kompromissettepaneku otsustamist. Hageja on seisukohal, et kõnealune otsus on vastuolus seadusega ning selle tegemisel on oluliselt rikutud korda ning võlausaldajate ühiseid huve. AS S (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek kutsuti kokku Ametlikes Teadaannetes 15.07.2011. a avaldatud teatega, mille kohaselt oli päevakorras pankrotivara müügi otsustamine ja pankrotimenetluse muud küsimused. Hageja leiab, et sellisel kujul toodud päevakord andnuks võimaluse arutada võlausaldajate üldkoosolekul pankrotivara müügi üle üldalustel. Pankrotivara müügi otsustamine kompromissettepaneku tegemise korral on eraldiseisev ning spetsiifiline otsus, mis tulnuks kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise ja õiguste kaitse tagamiseks, märkida võlausaldajate üldkoosoleku toimumise teates toodud päevakorda. Kompromissettepaneku tegemisest mitteteavitamisega rikkus pankrotihaldur võlgniku ja võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Nagu selgus võlausaldajate üldkoosolekul, oli pankrotihaldur kooskõlastanud otsuse suuremate võlausaldajatega ning keeldus otsuse sisulisest arutelust. Lähtudes PankrS mõttestiu9, peab olema tagatud kõigi võlausaldajate võrdne informeerimine võlausaldajate üldkoosolekul arutlusele tulevatest küsimustest, et tagada kõigile võlausaldajatele piisav ettevalmistus, sealhulgas otsuste otstarbekuse kontrollimiseks. Antud juhul tuli pankrotihalduri poolt arutlusele pandud küsimus hagejale üllatusena ning otsus seati päevakorda ning võeti vastu halduri poolt häälteenamust omandanud SIA SOja Danske Bank AS Eesti filiaaliga eelnevalt läbiräägitult ja ette ära otsustatult. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et on rikutud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna pankrotihaldur varjas koosoleku kokkukutsumise teates tegelikku võlausaldajate üldkoosoleku päevakorda. Koosoleku protokollist nähtub, et põhiliseks koosolekul arutatud teemaks oli võlgniku juhatuse liikme VK poolt esitatud kompromissettepanek ning selle tingimused. Seejuures ei osalenud koosolekul Maksu- ja Tolliamet, töötajad ja muud väikesed võlausaldajad, kes koosoleku kokkukutsumise teatises märgitud päevakorrast tulenevalt ei teadnud ega saanud teada võlgniku poolt kompromissettepaneku esitamisest ega selle arutamise kavatsusest. Seega ei olnud paljud võlausaldajad teadlikud sellest, et võlgniku juhatuse liige oli esitanud nende huve puudutava kompromissettepaneku ning ka seda, et päevakorra punktina toodud pankrotivara müügi küsimuse arutamine ning selle küsimuse üle hääletamine hakkab toimuma olukorras, kus
võlgniku poolt oli esitatud kompromissettepanek. Antud olukord viitab väiksemate võlausaldajate ühiste huvide rikkumisele, kuna osa võlausaldajaid oli hoitud teadmatuses esitatud kompromissettepaneku suhtes, ega saanud oma õigusi realiseerida. Pankrotihaldur määras SIA SO hääled vastavalt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul kohtu poolt määratule, jättes tähelepanuta pankrotihaldurile pärast esimest võlausaldajate üldkoosolekut teatavaks saanud uued asjaolud. Hagejale on teada, et pankrotihaldur on hinnates võlausaldaja SIA SO nõuet tõendavaid dokumente asunud seisukohale, et SIA SO nõue on fiktiivne. Hageja leiab, et haldur andis seadusliku aluseta hääled võlausaldajale SIA SO. Seda hoolimata asjaolust, et võlausaldajad korduvalt esitasid üldkoosolekul küsimuse, kas võlausaldajate üldkoosoleku arvestades SIA SO osalemist üldkoosolekul absoluutse häälteenamusega on legitiimne tulenevalt Riia Ringkonnakohtus toimuvast kohtuvaidlusest ja halduri muutunud seisukohast SIA SO nõude põhjendatuse kohta. AS S (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku 25.07.2011. a otsuse vastuvõtmisel omab SIA SO häälte küsimus erilist tähtsust kuivõrd nimetatud hääled määrasid vastuvõetud otsuse. Hageja on seisukohal, et on piisav, et tühistada võlausaldajate üldkoosoleku otsus, kui selle on vastu võtnud selleks nõuet mitteomavad võlausaldajad (Sh. SIA SO). Hageja leiab, et AS S (pankrotis) võlausaldajate 25.07.2011. a üldkoosoleku protokollist ei nähtu, millistel motiividel otsustati müüa pankrotivara kiirendatud korras enne võlgniku poolt esitatud kompromissettepaneku otsustamist. Ainsa motiivina on tuletatav vaid see nagu oleks kompromissettepanek perspektiivitu. Lähtudes PankrS § 83, pankrotihaldur mingit põhistust võlausaldajatele hageja andmetel esitanud ei ole. Lisaks ei suutnud ega tahtnud pankrotihaldur selgitada, miks on pankrotivara müük enne nõuete kaitsmise koosolekut ja kompromissettepaneku otsustamist vajalik. Arvestades üldkoosolekul osalenud võlausaldajate käitumist, oli otsus kooskõlastatud vähemalt SIA SO ja Danske Bank As Eesti filiaaliga. Koosolekul jäeti tähelepanuta ning arutamata küsimus, kas vara müügi üle otsustavad tegelikud võlausaldajad, sest kõigi võlausaldajate nõuded on sisuliselt vaidlustatud ning nõuete kaitsmise menetlused, kus selguks, kes omab tegelikult õigust otsustada AS S (pankrotis) vara müügi üle. Koosolekul viibinud võlausaldajad Danske Bank AS Eesti filiaal, AS BE ja OÜ RI ei olnud nõus võlgniku poolt nende vastu esitatud ning kompromissettepanekus märgitud rahaliste nõuetega, millede arvel saaks võimalikuks kompromissettepaneku realiseerimine. Nimetatud võlausaldajate mittenõustumist nende vastu esitatud nõuetega pidas pankrotihaldur piisavaks selleks, et teha järeldust võlgniku nõuete alusetusest ning seda olukorras, kus senini on pankrotihalduri poolt esitamata aruanne AS S (pankrotis) maksejõuetuse põhjustest ning analüüsimata kõnealustele võlausaldajatele esitatud nõuete faktilised ja õiguslikud asjaolud. 25.07.2011. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul andis pankrotihaldur hääled Korruptsioonivastane OÜ-le lähtudes nõudest, mis oma olemuse poolest on otseselt seotud võlgniku poolt Danske Bank AS Eesti filiaal, AS BE ja OÜ RI vastu esitatud nõuetega. Pankrotihalduri selline tegevus on vastuoluline, arvestades asjaoluga, et koosolekul avaldas pankrothaldur enda arusaama võlgniku nõuete alusetusest. Sellisel kujul otsuse üldkoosolekule esitamist ja selle põhistamist ei saa pidada pankrotihalduri ja häälteenamust omandanud võlausaldajate käitumisena heas usus.
Võlausaldajate 25.07.2011. a üldkoosoleku otsus võeti vastu eesmärgiga võimalikult kiiresti võõrandada ettevõtte varad, muu hulgas AS S (pankrotis) eraldiseisvaks ettevõtteks olev naftaterminal Paljassaare sadamas. Nimetatud vara müügiga võetakse igasugune võimalus AS S (pankrotis) pankrotimenetluses tegevuse jätkamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus on mingigi võimalus kompromissi sõlmimiseks, ei ole otstarbekas astuda samme, mistahes kompromissi välistamiseks. Hageja leiab, et lähtudes PankrS § 134, ei suutnud pankrotihaldur võlausaldajatele selgitada, kas pankrotivara ülalpidamise kulud ületavad sellest saadavaid tulusid, mis tähendab, et pankrotihaldur ei ole eelviidatud argumente isegi mitte kaalunud. Hageja andmetel on pankrotivara kaetud kasutuslepingutega, millest saadavad tulud ületaks pankrotivara valitsemiseks tehtavaid kulutusi. Seega puuduvad otsesed majanduslikud põhjendused vara kiirkorras müügiks. Võlausaldajate üldkoosolekul võetakse hääletamise teel vastu otsus võlgniku vara müümisest, vaatamata kõigile tulevikus esitatavatele kompromissettepanekutele. Sellise otsuse tegemine ei ole kooskõlas PankrS § 134 lg 1-ga. Vaatamata ülaltoodule võetakse vastu otsus võlausaldajate lihthäälteenamusega, kusjuures häälteenamust saavutatakse SIA SO häältega ning seda vaatamata järgnevatele asjaoludele: 1) SIA SO väidetava esindaja vandeadvokaadi Siim Roode volitused on koosoleku läbiviimise seisuga kontrollimata ning tõendamata; 2) Pankrotihaldur on kirjalikult avaldanud Riia Ringkonnakohtule SIA SO nõude fiktiivsusest; 3) Danske Bank AS ja pankrotihaldur Peeter Sepper, kes tegutseb võlausaldaja AS PT(pankrotis) esindajana, ning võlgniku pankrotihaldur Peep Lillemäe on teadlikud AS PT(pankrotis) kohtunik Sirje Toomla poolt 17.03.2011. a tehtud kohtulahendist, milles kohus tunnistas SIA SO nõude fiktiivsust panga ja pankrotihalduri poolt esitatud andmete ja tõendite alusel. Kohus rahuldas panga taotluse ning jättis SIA-le SO hääled määramata. Hageja leiab, et eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et pankrotihaldur Peep Lillemäe, tema abi, Danske Bank AS Eesti filiaal ja SIA SO väidetava esindaja S R ühise tegevusega ning põhjendamatute otsustega rikutakse nii võlgniku kui väikeste võlausaldajate huve. AS S pankrotimenetlust manipuleerivate isikute (nimetatud isikute) tegelikud eesmärgid ja motiivid on ebaselged ning kahtlased, arvestades seejuures ka nende isikute vahel eksisteerivaid mitteformaalseid suhteid, mis on jälgitavad ka teistes protsessides, millele on võlgniku juhatuse liige korduvalt pööranud kohtu tähelepanu. AS S (pankrotis) võlausaldajate 25.07.2011. a üldkoosolekul tõi pankrotihaldur ainsa põhistusena pankrotivara müügiks välja asjaolu, et tema arvates ei ole võlgniku 15.07.2011. a esitatud kompromissettepanekul perspektiivi. Hageja leiab, et nimetatu ei saa olla vara müügi otsustamise põhjenduseks. Esmalt puudus AS S (pankrotis) võlausaldajate 25.07.2011. a üldkoosolekul võimalus kompromissettepaneku hindamiseks. Hageja rõhutab lähtudes PankrS § 180 lg 2, et kompromissi üle saavad otsustada vaid reaalsete nõuetega võlausaldajad. On mõistetav, miks enamus hääli omanud SIA SO ja Danske Bank AS Eesti filiaal ei pea kompromissi perspektiivikaks, kuna võlgnik vaidleb nende nõuetele vastu ja kompromissi jaotusettepanek ei näinud ette väljamakseid neile. Seejuures tuleb märkida, et AS-i S (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmeteks on SIA SO väidetav esindaja SR ja Danske Bank AS Eesti filiaali esindaja Tiit A ,
kelle mõjul võetakse vastu vaidlustatav otsus, millega soovitakse kiiresti müüa kõik AS-ile S (pankrotis) kuuluv vara lubamatult alandatud hinnaga “valitud kätesse”. Hageja leiab, et pankrotivara müügi otsustamine ja müümine on igal juhul ennatlik. Nimelt ei ole haldur tänaseni koostanud ega esitanud halduri ettekannet võlgniku majandusliku olukorra kohta. Asjakohase ettekande puudumine näitab, et haldur ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ega kujundanud välja põhistatud seisukohta võlgniku vastu esitatud nõuete, pankrotivara koosseisu ning ettevõtte majandusliku seisukorra ja jätkamise võimaluste osas. Samuti on pankrotihaldur kiirustanud küll pankrotivara müügiga, kuid ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kutsunud kokku nõuete kaitsmise koosolekut. AS S (pankrotis) pankrotiteade avaldati Ametlikes Teadaannetes 02.02.2011. a, mis tähendab, et nõuete kaitsmise koosolek oleks pidanud toimuma hiljemalt 02.01.2011. a. 25.07.2011. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul kompromissettepaneku sisuline arutamine ei saanud toimuda PankrS § 77 p 4, § 178 p 3 ja § 180 lg kohaselt. AS S (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole nõuete kaitsmise koosolekut toimunud vaatamata selleks seaduses ettenähtud tähtaja möödumisele. Nõuete kaitsmise koosoleku tähtaja pikendamiseks ei ole pankrotihaldur seadusega ettenähtud taotlust kohtule esitanud. Vaatamata ülaltoodule peab pankrotihalduri abi võimalikuks anda 25.07.2011. a võlausaldajate koosolekul hinnangut võlgniku poolt esitatud kompromissettepanekule, hinnates seda ebareaalseks. Lisaks ülaltoodule on märkimisväärne ka see asjaolu, et võlausaldajate üldkoosolekul oli koosolekul viibinud võlausaldajatele esitatud tutvumiseks võlgniku 15.07.2011. a kompromissettepanek, kuid sellele ei olnud lisatud ei 20.07.2011. a täpsustust ega selle lisasid. Ilmselt oli see tehtud eesmärgiga jätta võlausaldajatele arusaama kompromissettepaneku ebareaalsusest ja täitumatusest. Arvestades asjaolu, et pankrotihaldur on olnud teadlik, et pankrotimenetlust kontrollib suurima, kuid õigusliku aluseta nõude esitanud SIA SO, on pankrotihalduri tegevus pahatahtlik reaalsete võlausaldajate ees. Hageja leiab, et AS S (pankrotis) 25.07.2011. a üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, anti hääli nõuet mitteomavale võlausaldajale, otsuse vastuvõtmisel koheldi võlausaldajaid ebavõrdselt ning võetud otsus kahjustab nii võlgniku kui võlausaldajate õigust arutada ja sõlmida pankrotimenetluses kompromiss. Hageja palub tagada hagi ja tunnistada kehtetuks AS S (pankrotis) võlausaldajate 25.07.2011. a üldkoosoleku otsus pankrotivara müügi kohta enne kompromissettepaneku otsustamist. Menetluskulud jätta AS S (pankrotis) kanda. Kostja vastuväited Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagiavaldust õigeks ei võta. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud hageja väited on valdavas osas asjassepuutumatud, samuti põhjendamatud ja tõendamata, ning ei anna alust hagi rahuldamiseks. Kostja on seisukohal, et tulenevalt PankrS § 83 lg 1-st tulenevad ka hagimenetluse piirid ning hagi lahendamisel arvesse võetavad asjaolud. Kõik muud hagiavalduses esitatud asjaolud tuleb
jätta tähelepanuta kui asjassepuutumatud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta kohtul tähelepanuta kõik hagiavalduses hagi alusega otseselt mitteseotud asjaolud ja viited, sh mis puudutavad väidetavaid kahjude tekkimise skeeme teistes pankrotimenetlustes, hagiavalduste esitamist ja kohtulahendeid teistes pankrotimenetlustes, nõuete kaitsmist puudutavad asjaolud ja materjalid, halduri tegevuse üle järelvalve teostamise ja halduri tegevuse hindamise üle. Samuti peab kostja vajalikuks rõhutada, et käesolevas tsiviilasjas ei saa otsustada isikute õiguste ja huvide üle, kes ei ole menetlusosalised. Seetõttu ei ole võimalik käesolevas menetluses kujundada seisukohta võlausaldajate nõuete kohta pankrotivõlgnik AS S (pankrotis) vastu. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud hulgaliselt tõendeid. Kostja hinnangul on valdav enamus esitatud tõenditest, arvestades hagi alust, asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta ja arvestamata. Ainsad asjakohased tõendid on AS S (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku protokoll ja Ametlike Teadaannete 15.07.2011. a teate väljatrükk. Kõik ülejäänud hageja esitatud tõendid ei oma antud asjas tähtsust ja lähtudes eeltoodust ei oma tõenduslikku jõudu, kuna neil puudub puutumus käesoleva tsiviilasjaga. Hageja on esitanud nõude üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et pankrotihaldur rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja peab vastavat hageja väidet paljasõnaliseks ja alusetuks ning kostjale jääb arusaamatuks, milles väidetav võlausaldajate kokkukutsumise korra rikkumine seisnes. Võlausaldajate üldkoosoleku toimumine, selle aeg, koht ja päevakord on seaduses sätestatud viisil avalikult võlausaldajatele teatavaks tehtud, järgitud on seaduses sätestatud etteteatamise tähtaega. Seega, kõikidele võlausaldajatele oli loodud võrdne võimalus olla teadlik koosoleku toimumisest, koosolekul osaleda ja tunda huvi koosolekul arutamisele tulevate küsimuste suhtes. Kostja rõhutab, et tulenevalt PankrS § 133 lg 1-st ei olnud tegemist võlausaldajate esimese üldkoosolekuga ning samuti ei ole võlausaldajad esimesel üldkoosolekul vara müügi osas haldurile mingit piirangut seadnud. Seega on nimetatud sättes sisalduv õiguslik eeldus vara müügiks antud juhul täidetud ning mingit teistkordset vastavat võlausaldajate üldkoosoleku otsust seadus ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt on alusetu ja sisutühi hageja esitatud seisukoht ja viide võimalusele otsustada pankrotivara müügi üle üldalustel. Kostja leiab, et hageja viide pankrotihalduri poolt PankrS § 55 lg 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele on arusaamatu ja alusetu. Eeltoodud faktilistest asjaoludest nähtuvalt oli üldkoosoleku toimumine seaduses sätestatud korras kõikidele võlausaldajatele avalikult teatavaks tehtud, kõikidel võlausaldajatel oli vaba ja võrdne võimalus üldkoosolekul osaleda ja otsustamisest osa võtta. Samuti on põhjendamatu ja arusaamatu väide, et arutusele pandud küsimus sai tulla hagejale üllatusena. Kostjale jääb arusaamatuks, milles selline hageja kui pankrotivõlgniku üllatus saab üldse seisneda või mismoodi hageja võimalik üllatus saab olla käsitletav pankrotiseaduses sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena. Ühtlasi märgib kostja, et arusaamatu ja sisutühi on süüdistada pankrotihaldurit pankrotitoimkonna liikmetega või võlausaldajatega suhtlemises ning oluliste asjaolude arutamises. Kostja märgib, et hageja pidi olema teadlik, et päevakorras on pankrotivara müügi otsustamine. Hageja oli teadlik tema enda poolt esitatud kompromissist, hageja pankrotivõlgnikuna osales võlausaldajate üldkoosolekul. Samuti märgib kostja, et kõik
üldkoosolekul osalenud võlausaldajad pidasid võimalikuks teha otsustus. Arusaamatuks jääb, miks hageja pankrotivõlgnikuna selles situatsioonis arvab, et võlausaldajad ei olnud koosoleku tegelikust päevakorrast teadlikud ja ei saanud otsustada. Hageja väidab, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine seines selles, et haldur varjas koosoleku kokkukutsumise teates tegelikku võlausaldajate üldkoosoleku päevakorda. Kostja nimetatud hageja väitega ei nõustu. Üldkoosoleku toimumise teates on märgitud koosoleku päevakord: 1) Pankrotivara müügi otsustamine, 2) Pankrotimenetluse muud küsimused. 25.07.2011. a võlausaldajate üldkoosolek otsustas pankrotivara müüa vaatamata esitatud kompromissettepanekule. Kostja esindaja on seisukohal, et vastav otsus on puhtakujuliselt üksnes pankrotivara müügi otsustamine ning tegemist ei ole mingil juhul kompromissi üle ega kompromissi tegemist välistava otsustamisega nagu seda üritab näidata hageja. Seega on kostja seisukohal, et võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise teates esitatud päevakord ei olnud eksitav ja vastas täpselt üldkoosoleku tegelikule päevakorrale. Kostja rõhutab, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevus pankrotimenetluses ei ole piiramatu ning see tuleb otseselt pankrotiseadusest. PankrS § 77 p. 5-st tuleneb, et võlausaldajate pädevus seoses pankrotivara müügiga seonduva otsustamises piirdub üksnes selleks seaduses eraldi sätestatud õigusega. Vastavalt võlausaldajate üldkoosoleku pädevust täpsustavaks erinormideks on PankrS § 133, § 137 ja § 134. Muu pädevus võlausaldajate üldkoosolekul seoses vara müügiga puudub. Seega ei saa päevakord “pankrotivara müügi otsustamine” olla mingil juhul võlausaldajaid eksitav või tegelikku üldkoosoleku päevakorda varjav, kui üldkoosolekul arutatakse ja otsustatakse vara müüki kompromissettepaneku korral. Hageja väide, et pankrotihaldur määras alusetult hääled SIA-le SO, on käesolevas menetluses õiguslikult asjakohatu ning tuleb jätta tähelepanuta. Võlausaldajale antud häälte vaidlustamine ei saa toimuda PankrS § 83 alusel ja seega ei saa vastav väide olla ka üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude alus. Kostja on seisukohal, et häälte määramise ega ka võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise menetluses ei ole võimalik lahendada jõustunud kohtuotsuse seaduslikkuse küsimusi ega kõrvaldada jõustunud kohtulahendi õiguslikku toimet. Kuni jõustunud kohtulahendi toimet ei ole seaduses sätestatud õiguslike võimaluste kohaselt kõrvaldatud, on kohtulahend kehtiv ja kohaldatav. Hageja viide OÜ PT(pankrotis) pankrotimenetlusele on täiesti põhjendamatu ja ei ole analoogia korras rakendatav. Olulise erinevusena OÜ PT(pankrotis) pankrotimenetlusest ei tulenenud SIA SO nõue jõustunud kohtuotsusest, mistõttu oli nimetatud menetluses vastava nõude õiguslik staatus oluliselt erinev. Hageja on esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011. a kohtumääruse tsiviilasjas 2-0933218. Kuigi kostja on seisukohal, et nimetatud määrus ei oma käesolevas tsiviilasjas mingit puutumust ning on tähtsusetu, juhib kostja tähelepanu sellele, et määrusest nähtuvalt on vastavas tsiviilasjas just hageja VK isikus taotlenud kohtult häälte määramist SIA-le SO.
Kostja märgib ka, et ei ole õige hageja väide, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus on vastu võetud üksnes SIA SO häältega. Võlausaldajate protokollist nähtuvalt oleks otsus vara müügi jätkamise kohta võlausaldajate häälteenamusega vastu võetud ka juhul, kui võlausaldaja SIA SO ei oleks koosolekul osalenud. Kostja nõustub hagejaga, et nii pankrotihaldur kui ka võlausaldajad peavad käituma heas usus ning keelatud on õiguste kuritarvitamine. Samas jääb kostjale arusaamatuks hageja üldsõnaline väide, et universaalseid ja üldkehtivaid õiguspõhimõtteid on 25.07.2011. a võlausaldajate üldkoosolekul rikutud. Kostja leiab, et PankrS § 83 lg 1 kohaselt vastava nõude esitanud isik peab põhistama, milles seisneb otsuse seadusele mittevastavus või milles konkreetselt seisneb otsuse tegemisel seadusest tuleneva korra rikkumine. Vastavaid põhistusi hageja esitanud ei ole. Esitatud on üksnes üldsõnalisi väiteid, mis ühelegi konkreetsele rikkumisele ei viita. Kostja esindaja on seisukohal, et üldkoosoleku otsus ja selle kohta koostatud üldkoosoleku protokoll võimaldavad võlausaldajate üldkoosoleku otsuse sisust ning selle vastavusest võlausaldajate tahtele aru saada. Üldkoosoleku otsused peavad olema sisuliselt kontrollitavad määras, mis võimaldaks tuvastada tehtud otsust, sh. kas otsus vastab PankrS sätestatud üldkoosoleku pädevusele ja selle vastavust võlausaldajate tahtele. Võimatu on üldkoosoleku otsuse protokollis kajastada ja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise menetluses arutada selle üle, milline võiks olla iga võlausaldaja motiiv otsuse langetamiseks. Hageja on esitanud väite, et vara müügiga võetakse igasugune võimalus AS S (pankrotis) pankrotimenetluses tegevuse jätkamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. Vastav hageja väide on väär, ei vasta esitatud kompromissettepanekule, võlausaldajate üldkoosolekul tehtud otsusele ega tegelikele asjaoludele. Kostja rõhutab, et vara müügi otsustamisega otsustati üksnes pankrotivara müügi küsimust ja võlausaldajate üldkoosolek ei otsustanud võlgniku poolt esitatud kompromissi üle. Seega üldkoosolekul on jätkuvalt õigus ja võimalus seaduses sätestatud korras kompromissi otsustamiseks. Samas peab kostja vajalikuks märkida, et üldkoosoleku otsus vara müügi jätkamise kohta ei ole vastuolus võlgniku poolt esitatud kompromissiga ning ei muuda kompromissotsuse tegemist võimatuks. Kompromissettepanekust nähtuvalt ei ole müüdav vara kompromissi tegemiseks vajalik ning võimalik vara müük esitatud kompromissi tegemist ei takista. Võlgniku poolt esitatud kompromissist tulenevalt on kompromissi täitmiseks vajalik vara üksnes võlgniku poolt kompromissis nimetatud nõuded kolmandate isikute vastu. Siinkohal olgu märgitud, et pankrotihaldur vastavaid võlgniku nõudeid ei toeta ning ei ole astunud samme vastavate nõuete jõustamiseks. Samuti on vastavate nõuete kohustatud isikud teadnud, et nad võlgniku poolt esitatud nõudeid ei tunnista, peavad neid täiesti alusetuteks ja neid täita ei kavatse. Eeltoodu muudab kompromissi täitmise sisuliselt võimatuks, mida pankrotihaldur on võlausaldajate üldkoosolekul ka enda seisukohana väljendanud. Kuigi kompromissettepaneku sisuline läbivaatamine ei kuulu käesoleva menetluse esemesse, juhib kostja esindaja tähelepanu sellele, et hageja, juhatuse liikme VK isikus, on esitanud pankrotiavalduses ja kompromissettepanekus kardinaalselt erinevad andmed nii võlgniku võlgade ku ka nõuete kohta. Seejuures on oluline märkida, et võlgniku poolt esitatud kompromissettepanekus toodud võlgniku nõuded, mille arvelt kavatseb võlgnik kompromissi täita, ei kajastu võlgniku pankrotiavalduses ja võlanimekirjas. Seega on võlgnik, juhatuse liikme
VK isikus, kas pankrotiavalduse mittevastavaid andmeid.
või
kompromissettepanekus
esitanud
tegelikkusele
Kostja osutab, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustati ettevõtte tegevuse lõpetamine. Vastaval koosolekul osales ka hageja VK iskus ning nõustus võlgnikuna ettepanekuga võlgniku ettevõtte tegevus lõpetada. Samuti otsustati juriidilisest isikust võlgnik lõpetada. Hageja on vastava otsusega nõustunud ning ei ole taotlenud nende otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja ei ole välja toonud mingeid asjaolusid, mis tingiksid käesoleval juhul teistsuguse seisukoha. Eeltoodust tulenevalt on hageja kui pankrotivõlgniku enda korduval hinnangul võimatu AS S (pankrotis) tegevuse jätkamine. Seejuures AS S (pankrotis) tegevuse jätkamise võimatus ei tulene 25.07.2011. a võlausaldajate üldkoosoleku otsusest, võlausaldajate üldkoosolekul otsustas üksnes vara müüki mitte kompromissi tegemist ega tegevuse jätkamist. Kostja märgib, et vastavalt hageja enda poolt esitatud pankrotiavaldusele, pankrotivõlgniku majandustegevus seisnes naftasaaduste hoiustamise ja seestöötlemisega tollilaos ja tolliterminalis. Nimetatud majandustegevus eeldab vastavate tollilubade olemasolu. Vastavad AS S (pankrotis) tolliload on peatatud ning majandustegevuses kasutatud mahutid on tolli poolt plommitud, mistõttu nende kasutamine käitluses ja seega ka hageja majandustegevuse jätkumine on välistatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja seisukohal, et 25.07.2011. a võlausaldajate üldkoosoleku otsus ei võta võimalust AS S (pankrotis) pankrotimenetluses kompromissi arutamiseks ja otsustamiseks ning vastav hageja väide on põhjendamatu. Kostja esindaja peab asjassepuutumatuteks hageja väiteid seoses nõuete kaitsmise koosoleku tähtaja ja aruannetega. Nimetatu ei oma mingit tähtsust ega seost 25.07.2011. a võlausaldajate üldkoosoleku ning vastava üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude suhtes. Üldkoosoleku otsus pankrotivara müügi kohta ei ole vastuolus võlausaldajate üldkoosoleku pädevusega ning ei välista kompromissi arutamist ega kompromissotsuse tegemist, siis ei oma sisuliselt mingit tähtsust asjaolu, et vastav vara müügi jätkamise otsus tehti enne kompromissi otsustamist. Vastav asjaolu ei muuda tehtud otsust seadusega vastuolus olevaks. Pankrotiseadusest tulenevalt pankrotimenetluse üldiseks põhimõtteks on kiire ja otstarbekas pankrotimenetlus, siis on vastava võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemine menetluslikult igati otstarbekas ja põhjendatud. Kostjale arusaamatu ja alusetu on hageja poolt korduvalt esitatud väited selle kohta, et pankrotihaldur ja pankrotitoimkond soovivad või nende mõjul võetakse vastu otsuseid, millega soovitakse kiiresti müüa kõik AS-le S kuuluv vara lubamatult alandatud hinnaga “valitud kätesse”. Kostja rõhutab, et pankrotivara müük on toimunud pankrotiseaduses sätestatud korras avalikul enampakkumisel. Vara müük avaliku enampakkumise teel tagab avaliku ja avatud müügiprotsessi, kus igaühel on võrdne võimalus osaleda pankrotivara ostmisel. Samuti tagab avalikul enampakkumisel müük ka vara müügi lähtudes selle tegelikust turuhinnast. Seejuures olgu märgitud, et avalikule enampakkumisele ei ole ilmunud ühtegi osalejat, mistõttu on ka 12.09.2011. a toimunud enampakkumised nurjunud. Kostjale jääb arusaamatuks, mismoodi saab avalikul enampakkumisel toimuva müügi korral olla tegemist müügiga “valitud kätesse”. Samuti ei ole põhjendatud hageja väited lubamatult madala hinnaga müügist, kuivõrd vastavate hindadega ei ole olnud ostuhuvilisi.
Kokkuvõtvalt lähtudes eeltoodust leiab kostja, et AS S (pankrotis) 25.07.2011. a võlausaldajate üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus pankrotiseadusega, võlausaldajate üldkoosoleku otsus vastab seadusele ning selle tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda ning seega puuduvad PankrS § 83 lg 1 sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja uurinud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta seetõttu täies ulatuses rahuldamata. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kuivõrd võlgnik on esitanud hagi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kontrollib kohus hagis toodud asjaolusid PankrS § - s 83 lg 1 sätestatu alusel. Seega vajab käesolevas vaidluses tuvastamist, kas võlgniku 25.07.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsus vastab seadusele, kas otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda ning kas on tegemist otsusega, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlgniku pankrotiavalduse esitas 13.12.2010 võlgnik juhatuse liige VK, võlgniku pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu 02.02.2011 määrusega ja pankrotihalduriks on nimetatud Peep Lillemäe. AS S (pankrotis) võlausaldajate 25.07.2011.a. toimunud üldkoosoleku protokolli kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras pankrotivara müügi otsustamine ning muud menetlust puudutavad küsimused. Hagiavalduse kohaselt on vaidlusaluse koosoleku kokukutsumisel rikutud selleks ettenähtud korda. PankrS § 79 lg 4 kohaselt avaldab haldur teate väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta. Teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud tähtaega. Seaduses muud tähtaega ette nähtud ei ole. Võlausaldajate üldkoosolek kutsuti kokku Ametlikes Teadaannetes 15.07.2011 avaldatud teatega, päevakorras oli märgitud vara müügi otsustamine ning pankrotimenetluse muud küsimused, kinni oli peetud viiepäevasest teate avaldamise tähtajast. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et päevakorra teatavakstegemisega selliselt, et ei ole täpsustatud, et esitatud on ka kompromissettepanek, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus ei nõustu hagejaga seisukohaga selle kohta, et võlausaldajatele ei loodud võrdset võimalust tunda huvi
koosolekul arutamisele tulevate küsimuste suhtes ja sellel osaleda. Kohus leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli päevakorrapunktina märgitud vara müügi küsimus, mistõttu on alusetu hageja seisukoht, et haldur varjas koosoleku kokkukutsumise teates tegelikku võlausaldajate üldkoosoleku päevakorda. Kohtu hinnangul oli kõigil vara müügi küsimusest huvitatud asjakohastel isikutel tagatud võimalus osaleda koosolekul. Kohus leiab, et antud päevakorrapunktis märgitule vastab ka vara müügi üle otsustamine juhul, kui on esitatud kompromissettepanek. Võlausaldajatele oli tagatud võimalus võtta vastu otsus võlgniku vara müügi osas. Nimetatud otsuse vastuvõtmine on võlausaldajate pädevuses ka siis, kui võlgnik on esitanud kompromissettepaneku. Kohus nõustab kostja seisukohaga, et võlgniku üldkoosolek on vastu võtnud otsuse kooskõlas PankrS § 77. PankrS § 77 p 5 alusel kuulub võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Võlausaldajate üldkoosoleku antud pädevust täpsustavaks sätteks on PankrS § 133, mis käsitleb esimesel üldkoosolekul vara müügiga seonduva otsuse vastuvõtmist, samuti PankrS § 137 vara enampakkumiseta müügi kohta ning PankrS § 134 vara müügi kohta menetluses esitatud kompromissettepaneku korral. Muu pädevus võlausaldajate üldkoosolekul seoses vara müügiga puudub. Vastavalt PankrS § 133 lg 1 võib haldur alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. Vaidlus puudub selle üle, et tegemist ei olnud esimese võlausaldajate üldkoosolekuga. Võlausaldajad ei ole esimesel üldkoosolekul teisiti otsustanud. Kohus leiab, et hageja seisukoht PankrS § 55 lg 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele on alusetu. Hageja pidi olema teadlik, et päevakorras on pankrotivara müügi otsustamine. Hageja oli teadlik tema enda poolt esitatud kompromissist, hageja pankrotivõlgnikuna osales võlausaldajate üldkoosolekul. Kõik üldkoosolekul osalenud võlausaldajad pidasid võimalikuks teha otsustus. Seega oli võlausaldajatel piisavalt informatsiooni, et asjakohane otsus võlgniku vara müügi kohta vastu võtta. Vaidlustatud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt võeti otsus vastu SIA SO 161 218, Danske Bank A/S Eesti filiaal 103 405, AS BE 1591 ja OÜ RI34 häälega, vastu hääletasid K OÜ 37 976 ja OÜ BR 267 ning SLSOÜ 22 häälega. Kohus leiab, et hageja väited võlausaldajatele häälte määramise ebaõigsuse kohta ei ole asjakohased. Pankrotiseadus sätestab võlausaldajatele määratud häälte vaidlustamise korra. Vastavalt PankrS § 82 lg 3 määrab haldur kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu tema kasutuses olevate dokumentide alusel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus on seisukohal, et võlausaldajale määratud häälte arvu ei saa võlgnik PankrS § 82 lg 4 tulenevalt vaidlustada, kuivõrd vaidlustamise õigus on üksnes võlausaldajal mitte võlgnikul. Kohus leiab ka, et häälte vaidlustamine ei saa toimuda PankrS § 83 alusel võlausaldajate üldkoosoleku otsust vaidlustades. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja etteheited pankrotihaldurile võlausaldajale SIA SO häälte määramise kohta on ka sisuliselt ebaõiged. Antud võlausaldajale on hääled määranud kohtunik tsiviilasjas nr. 2-10-62190. Tallinna Ringkonnakohus on 28.06.2011 määrusega jätnud Harju Maakohtu antud
määruse häälte andmise kohta võlausaldajale SIA-le SO muutmata. SIA SO nõue tuleneb Riia alalise Vahekohtu 14.04.2010 otsusest nr 1-03/2010, mis on jõustunud vastuvõtmise päevast. Harju Maakohtu 27.08.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-19495 on tunnustatud ja tunnistatud nimetatud vahekohtu otsus Eesti Vabariigis täidetavaks. Kohus leiab, et hageja seisukoht, et võlgnikul puudub motivatsioon kompromissiks, kui vara on müüdud, ei ole asjakohane. Võlausaldajatel on õigus üldkoosolekul vastu võtta otsus vara müügi kohta, millist õigust on võlausaldajad käesoleval juhul kooskõlas PankrS § 134 lg 1 kasutanud. Nimetatud otsus tagab pankrotimenetluse kiire läbiviimise ja võlausaldajate huvide efektiivse kaitse. Antud otsus vastab võlausaldajatele seadusega antud pädevusele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus leiab, et hageja oma nõuet tõendanud ei ole. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kohtumäärus tsiviilasjas 2-09-2218 ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust, kuivõrd puudutab võlausaldajale häälte määramist OÜ PT(pankrotis) pankrotimenetluses. Samuti ei puutu käesolevasse vaidlusse Harju Maakohtu otsus 07.04.2011 tsiviilasjas 2-10-34138 SIA SO hagis KH OÜ vastu AS PT(pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt kohtule esitatud avaldused ja taotlused pankrotihaldurile ja toimkonnale, kuna need ei ole asjassepuutuvad. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust ka asjaolu, et haldur ei ole esitanud nõuetekohast ettekannet vara kohta PankrS § 132 alusel. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel ei oma nimetatu õiguslikku tähendust, mistõttu ei saa olla võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et võlgniku vaidlusalusel üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda ega esine vastuolu PankrS § 83 lg-ga 1.
TsMS § 146 lg 1 p 1 alusel kannab menetluskulud menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses AS S (pankrotis) juhatuse liikme kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.