OÜ LG hagi GOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 017/2010/7181
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ LG(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige LJ Kostja GOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, Tallinn 10111; e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
06.09.2011. a.
Kohtuistungil osalenud isikud
-
hageja esindaja juhatuse liige LJ kostja esindaja vandeadvokaat Siim Roode
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamiseks käesolevas asjas 13.08.2010. a. kohaldatud abinõu, millega kohus määras peatada täitemenetluse täiteasjas nr 017/2010/7181.
Selgitada kostjale, et tal on õigus käesoleva otsuse jõustumisel pöörduda kohtutäituri poole täiteasja nr 017/2010/7181 menetluse jätkamiseks.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ LGkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
1(8)
2-10-24686 Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12. oktoobril 2011. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.24.05.2010. a esitas OÜ LG kohtule hagi GOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 017/2010/7181. Hagiavalduse kohaselt rahuldati Harju Maakohtu 15.12.2009. a otsusega tsiviilasjas nr 2-0734550/34 (edaspidi Kohtuotsus) GOÜ hagi ja mõisteti OÜ LG välja GOÜ kasuks 118 979,99 krooni. Kuigi OÜ-le LG Kohtuotsust kätte ei toimetatud, varustas kohtukantselei GOÜ esindajale väljastatud Kohtuotsuse ärakirja jõustumismärkega, mille kohaselt Kohtuotsus olevat jõustunud 23.03.2010. a. 06.04.2010. a esitas kostja kohtutäiturile Priit Lantin täitmisavalduse hageja suhtes täitemenetluse alustamiseks Kohtuotsuse alusel. 08.04.2010. a alustas kohtutäitur Priit Lantin kostja täitmisavalduse ja Kohtuotsuse alusel täitemenetluse hageja suhtes täiteasjas nr 017/2010/7181, mille kohta saadeti 08.04.2010. a täitmisteade. 12.04.2010. a toimetati hagejale kätte eelviidatud 08.04.2010. a täitmisteade, mille lisana sai hageja esmakordselt kätte ka Kohtuotsuse. Pärast jõustumismärkega varustatud Kohtuotsuse ärakirja kättesaamist pöördus hageja selgituste saamiseks Harju Maakohtu tsiviilkantselei poole. Vastuseks hageja päringule selgitati talle, et toimikus asuva 19.02.2010.a kättetoimetamisteatise kohaselt üritasid G OÜ esindajad viidatud kuupäeval toimetada Kohtuotsus kätte OÜ LG seaduslikule esindajale, kuid viimane keeldus Kohtuotsuse vastuvõtmisest, mistõttu Kohtuotsus loetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 325 järgi OÜ-le LG kätteantuks. Kohtuotsus olevat seega jõustunud apellatsioonitähtaja möödumisel 23.03.2010. a. Eelviidatud 19.02.2010. a kättetoimetamisteatises toodud GOÜ esindajate kinnitus, et OÜ LG seaduslik esindaja olevat keeldunud Kohtuotsuse vastuvõtmisest, on ebatõene, sest kättetoimetamise teatises viidatud päeval G OÜ esindajad ei püüdnud üle anda hagejale Kohtuotsust, mistõttu hageja esindaja ei saanud selle vastuvõtmisest ka keelduda. Eelduslikult saab seda asjaolu tõendada tunnistajate ütlustega. Seega puudub alus lugeda Kohtuotsus hagejale kättetoimetatuks 19.02.2010. a. Seega algas tegelikult Kohtuotsuse edasikaebamise tähtaeg hageja suhtes 12.04.2010. a ja lõppes 12.05.2010. a. Täitemenetluse alustamise päevaks, 08.12.2004. a, Kohtuotsus ei olnud veel jõus ja see on jätkuvalt jõustumata ka käesoleval ajal, kuna 12.05.2010. a esitas hageja Kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Kuigi kohtukantselei varustas kostjale väljastatud Kohtuotsuse ärakirja jõustumismärkega, ei muutunud Kohtuotsus sellega jõustunuks. Kehtiva menetlusõiguse kohaselt on jõustumismärkel ainult informatiivne iseloom, kohtuotsus tegelik jõustub üksnes TsMS § 456 lg-s 1 ja § 632 lg-s 1 sätestatud eelduste täitmisega. Sellisele seisukohale asus Riigikohtu tsiviilkolleegium täitemenetluse formaliseerituse põhimõtte sisustamisel nt 16.12.2004. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-04, p-d 15 ja 16. Kohtuotsus ei kuulu ka viivitamatule täitmisele. Seetõttu hageja on seisukohal, et täitemenetlust alustati ilma sundtäitmisele kuuluva täitedokumendita. Kuna Kohtuotsus ei ole jõustunud ega ole täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 mõttes, on sundtäitmine Kohtuotsuse alusel lubamatu. Alternatiivselt tugineb hageja sellele, et Kohtuotsus ei kuuluks sundtäitmisele ka juhul, kui see ka oleks jõus. 30.04.2010. a avaldusega on hageja kattuvas ulatuses tasaarvestanud Kohtuotsuses käsitatud kostja nõude hageja vastu oma vastunõuetega, mis kuulusid hagejale kostja singulaarse õiguseellase ja tütaräriühingu C OÜ (registrikood XXX) vastu, kellelt kostja
2(8)
2-10-24686 on omandanud oma nõude hageja vastu 14.03.2007. a loovutamise lepingu alusel (vt Kohtuotsuse p-d 3 ja 4, samuti p 15). Tasaarvestatavad nõuded tulenevad asjaoludest: 1) AS EEesitas C OÜ-le 07.04.2006. a arve nr 28765214 summas 118 585,11 krooni. Kuna C OÜ-l ei olnud raha arve tasumiseks, palus ta seda teha hagejal, kes on tasunud C OÜ võla 02.06.2006. a maksekorraldusega nr 8. AS-i EE07.04.2006. a arve hageja poolt tasumise tõttu vabanes C OÜ tasutud summa ulatuses oma kohustustest AS-i EE ees. Sellest on hagejal tekkinud nõue C OÜ vastu viimase eest tasutud summas 118 585,11 krooni, millele lisanduvad veel intress VÕS § 94 lg-s 1 ja viivised VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määrades; 2) 01.07.2006. a sõlmisid hageja ja menetlusväline isik C H OÜ (registrikood XXX) laenulepingu nr XXX, milles leppisid kokku, et hageja annab C H OÜ-le laenu summas 350 000 krooni. Kokkulepitud summa kanti hageja poolt C H OÜ pangakontole 10.07.2006. a maksekorraldusega nr 9. Lisaks 11.07.2006. a sõlmitud käenduslepinguga võttis C OÜ endale solidaarse vastutuse hageja ees laenulepingust nr XXX tulenevate C H OÜ kohustuste täitmise eest. C H OÜ ja C OÜ jätsid 10.06.2006. a laenulepingust ja 10.07.2007 käenduslepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata. Tulenevalt 01.07.2006. a laenulepingust ja 11.07.2006. a käenduslepingust on hagejal rahaline nõue C OÜ vastu summas 350 000 krooni, millele lisanduvad lepingus ettenähtud kõrvalnõuded. Hagejal oli õigus tasaarvestada oma eelviidatud nõude C OÜ õigusjärglasest kostja nõude vastu. Eeltoodu alusel palub hageja tunnistada lubamatuks sundtäitmine Harju Maakohtu 15.12.2009. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-07-34550/34 alusel ja tuvastada, et OÜ-l LG ei ole mistahes varalisi kohustusi GOÜ ja/või C OÜ ees, sh selliseid, mis võiksid tuleneda GOÜ ja C OÜ (registrikood 10951104) vahelisest 14.03.2007. a nõude loovutamise lepingust ja mille rahuldamiseks mõisteti Harju Maakohtu 15.12.2009. a kohtuotsusega OÜ LG välja 118 979,99 krooni. Alternatiivselt palub hageja tuvastada, et OÜ-l LG on kehtiv ja sissenõutav varaline nõue GOÜ vastu summas 118 979,99 krooni (7 604,21 eurot), millele lisandub OÜ LG viivisenõue alates 03.06.2006. a kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määra alusel, ja GOÜ on kohustatud maksma OÜ-le LG eelnimetatud rahasumma. Teise alternatiivina palub hageja tuvastada, et GOÜ on alusetult rikastunud OÜ LG arvel Harju Maakohtu 15.12.2009. a kohtuotsusest tuleneva nõudeõiguse ulatuses, mis on tekkinud GOÜ-l mitteeksisteerinud või lõppenud nõude rahuldamise tulemina.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluseks olev täitedokument, kohtuotsus, on jõustunud. Kostja on esitanud kohtule jõustumismärkega Kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-07-34550/34. Seega on kohtuotsus jõustunud ning hageja väide kohtuotsuse mittejõustumisest pole tõene. Kohtuotsus oli kostjal olemas täitedokument TMS § 2 alusel. Hageja väide, et ta on esitanud Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, on küll tõene, kuid Tallinna Ringkonnakohus ei võtnud esitatud apellatsioonkaebust menetlusse ja tagastas apellatsioonkaebuse hagejale (28.juuni 2010. a kohtumäärusega). Seega ei saa apellatsioonkaebuse esitamine olla täitedokumendi jõustumist välistavaks asjaoluks. Lisaks hageja väide, mille kohaselt ei ole kohtuotsus jõustunud seoses asjaoluga, et kostja esindajad ei üritanud otsust hagejale kätte toimetada ja hageja seega ka ei keeldunud kohtuotsuse vastuvõtmisest, on paljasõnaline ja väär ning tuleb jätta kohtu poolt tähelepanuta. Kättetoimetamise asjaolusid on analüüsinud ka Tallinna Ringkonnakohus, mille 28.juuni 2010. a kohtumääruses on asutud seisukohale, et otsus tsiviilasjas nr 2-07-34550/34 on jõustunud. Lisaks on hageja väited nõude tasaarvestamisega lõppemise kohta kohut ja vastaspoolt eksitavad, asjasse puutumatud ja alusetud. TMS § 221 lõike 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta 3(8)
2-10-24686 täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeltoodud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja poolt väljatoodud nõuete puhul tekkis alus tasaarvestamise tekkimiseks 2006-ndal või 2007-ndal aastal, seega oluliselt varem, kui jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr 2-07-34550. Seega ei vasta hageja poolt nimetatud nõuded TMS § 221 lõigetes 1 ja 2 toodud kriteeriumitele ja ei saa olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele. Hageja poolt esitatud tuvastusnõuded tuleb jätta läbi vaatamata, sest käesoleva hagi esemeks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine. Vaidlus on selle üle kas täitemenetlus on esitatud täitedokumendi alusel lubatav või mitte. Hageja poolt esitatud tuvastusnõuded ei puutu mistahes moel täitedokumendi kehtivusse ega muudesse asjaoludesse, mis võiks mõjutada otsust selles osas, kas sundtäitmine on lubatav või mitte. Seega ei ole hageja poolt esitatud tuvastusnõuete läbivaatamine lubatav tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest. Lisaks tuleb hageja poolt esitatud tuvastusnõuded jätta läbi vaatamata tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole tasunud nõuetelt riigilõivu, samuti ei vasta hagiavaldus TsMS § 363 sätestatud nõuetele. Hagiavalduses tuleb märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja on palunud alternatiivselt tuvastada kas kohustuse puudumine kostja ees või kahel erineval alusel nõude olemasolu kostja vastu. Hagiavalduses ei ole näidatud, millistele faktilistele asjaoludele nimetatud üksteist välistavad nõuded põhinevad. Tuvastushagi saab esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Nõue tuvastada samade faktiliste asjaolude põhjal (alternatiivsed nõuded esitatakse samade asjaolude pinnal, vastasel juhul on need iseseisvad nõuded) kas kohustuse puudumine või olemasolu sisaldab ületamatut loogilist vastuolu. Samuti ei ole hageja TsMS § 368 lõike 1 kohaselt selgitanud, milles seisneb tema õiguslik huvi sellise tuvastamise vastu. Vastavalt TsMS § 376 lõikele 1 võib hagi eset või alust muuta üksnes kostja nõusolekul. Hageja muudab hagi eset. Kostja ei anna hagi muutmiseks nõusolekut. Eeltoodu alusel palub kostja mitte menetleda hageja esitatud tuvastusnõudeid, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
3.02.06.2011. eelistungil kohustas kohus hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti, mille hageja esitas 06.06.2011. a. (tl 36-40). Harju Maakohtu 09.09.2011. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-24686 keeldus kohus menetlusse võtmast 03.06.2011. a. dateeringuga hagiavalduse resolutiivosa p-ides 2.1. 2.2 ja 2.3 esitatud nõudeid tuvastada, et OÜ-l LG ei ole mistahes varalisi kohustusi GOÜ ja/või C OÜ ees, sh selliseid, mis võiksid tuleneda GOÜ ja C OÜ vahelisest 14.03.2007. a nõude loovutamise lepingust ja mille rahuldamiseks mõisteti Harju Maakohtu 15.12.2009. a kohtuotsusega OÜ LG välja 118 979,99 krooni; et OÜ-l LG on kehtiv ja sissenõutav varaline nõue GOÜ vastu summas 118 979,99 krooni (7 604,21 eurot), millele lisandub OÜ LG viivisenõue alates 03.06.2006. a kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määra alusel, ja GOÜ on kohustatud maksma OÜ-le LG eelnimetatud rahasumma; et GOÜ on alusetult rikastunud OÜ LG arvel Harju Maakohtu 15.12.2009. a kohtuotsusest tuleneva nõudeõiguse ulatuses, mis on tekkinud GOÜ-l mitteeksisteerinud või lõppenud nõude rahuldamise tulemina (tl 61-63, II kd). 06.09.2011. a. kohtuistungil andsid pooled nõusoleku asja edasiseks kirjalikuks menetluseks (tl 58-60, II kd)
4.22.09.2011. a esitas kostja OÜ G kirjalikult oma kohtukõne teesid.
KOHTU SEISUKOHAD
4(8)
2-10-24686
5.Esmalt märgib kohus, et juhindub asja lahendamisel hageja 06.06.2011. a kohtule esitatud 03.06.2011. a. dateeringuga hagiavalduse terviktekstist (tl 36-40, II kd vt ka tl 58 pöördel). Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest ei ole tuvastatud, et kostja nõuaks vaidlustatud täiteasjas nr 017/2010/7181 sundtäitmist alusetult. Käesoleva asja lahendamisel tuleb juhinduda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-test 1 ja 2. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Vastavalt TMS § 221 lg-le 2 on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuivõrd vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks kohtulahend, tuleb käesoleva asja lahendamisel kohtu ette toodud asjaolude alusel hinnata, kas täitemenetluse alustamine oli õiguspärane st kas eksisteeris nõuetekohane täitedokument ning kas hageja vastuväide, mille tõttu hageja leiab, et kostjate poolt täitemenetluses realiseeritav nõue on lõppenud, on tekkinud pärast kohtuotsuse, mis on täitedokumendiks, jõustumist.
6.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • Harju Maakohtu 15.12.2009. a. otsusega tsiviilasjas nr 2-07-34550 mõisteti OÜ LG välja 118 979.99 krooni GOÜ kasuks. Harju Maakohtu 15.12.2009. a. otsus jõustus 23.03.2010. a. Asjaolu nähtub jõustumismärkest kohtuotsuse väljatrükilt (tl 119, I kd) ja kohtute infosüsteemist (KIS); • 12.04.2010. a. alustas kohtutäitur 06.04.2010. a. OÜ G avalduse (tl 86-87, I kd) ja Harju Maakohtu 15.12.2009. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-07-34550 alusel täitemenetluse (täiteasi nr 017/2010/7181) võla 118 979.99 krooni sissenõudmiseks. Asjaolu üle ei ole vaidlust ja see nähtub ka täiteasjas 017/2010/7181 koostatud täitmisteatelt (tl 33, II kd, vt ka tl 58, II kd pöördel, tl 34, I kd); • Täiteasjas 017/2010/7181 08.04.2010. a koostatud täitmisteade toimetati OÜ-le LG kätte 12.04.2010. a. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 36, II kd). • OÜ LG esitas tsiviilasja nr 2-07-34550 menetluses OÜ-le G15.05.2009. a. dateeringuga avalduse nõuete tasaarvestamiseks, millega tasaarvestas oma nõude summas 118 585.11 krooni OÜ LG ja OÜ C OÜ vahelise laenulepingu täitmiseks AS EEOÜ C eest 07.04.2006. a. arve alusel tasutud 118 585.11 krooniga ning OÜ LG ja C H OÜ 01.07.2007. a. vahelisest laenulepingust ja OÜ LG ja OÜ C 11.07.2006. a. vahelisest käenduslepingust tuleneva nõude 350 000 krooni. OÜ G on OÜ LG15.05.2009. a dateeringuga tasaarvestusavalduse kätte saanud. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 32 pöördel) ja see on tõendatud OÜ LG Harju Maakohtule adresseeritud 15.05.2009. a. dateeringuga avaldusega (tl 25-27, II kd) • OÜ LG esitas tsiviilasja nr 2-10-24686 menetluses OÜ-le G25.05.2011. a. dateeringuga avalduse nõuete tasaarvestamiseks (pealkirjastatud “Vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse avaldus“), millega tasaarvestas oma nõude summas 118 585.11 krooni OÜ LG ja OÜ C OÜ vahelise laenulepingu täitmiseks AS EEOÜ C eest 07.04.2006. a. arve alusel tasutud 118 585.11 krooniga ning OÜ LG ja C H OÜ 01.07.2007. a. vahelisest laenulepingust ja OÜ LG ja OÜ C 11.07.2006. a. vahelisest käenduslepingust tuleneva nõude. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 32 pöördel) ja see on tõendatud OÜ LGOÜ-le G adresseeritud 25.05.2011. a. dateeringuga avaldusega (tl 14-15, II kd).
7.Käesolev hagi on esitatud täitemenetluse seadustiku TMS § 221 lg 1 alusel ning vastav norm näeb hagi rahuldamise eeldusena eelkõige ette selle, et nõue, mille täitmiseks täitemenetlus algatati, on lõppenud või on nõude maksmapanek täitemenetluses välistatud. Käesoleva asja raames palub hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks tuginedes vastuväidetele, et sundtäitmise alustamise eeldused on täitmata kohase täitedokumendi puudumise tõttu, sest 5(8)
2-10-24686 Harju Maakohtu 15.12.2009. a. otsus tsiviilasjas nr 2-07-34550 ei ole jõustunud. Teiseks tugineb hageja sellele, et täitedokumendiks olev kohtuotsus ei kuuluks sundtäitmisele ka juhul, kui see oleks jõus, sest hageja on sundtäitmisele esitatud nõude tasaarvestanud, mistõttu on kostja nõue lõppenud.
8.Kuna hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis lisaks materiaalõiguslikule väitele ka väite, et täitemenetluse alustamise aluseks olev dokument ei vasta täitedokumendi nõuetele ja seda ei oleks tohtinud täitmisele võtta, analüüsib kohus esmalt seda hageja väidet (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.06.2008. a. kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-42-08). Vastavalt TMS § 2 lg 1 p 1 on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 458 lg 1 kohaselt väljastab otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Märge kantakse kohtuotsuse ärakirjale või väljatrükile. Märge allkirjastatakse ja varustatakse kohtupitseriga. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 6 tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas alustas kohtutäitur täitemenetluse 06.04.2010. a. OÜ G avalduse ja Harju Maakohtu 15.12.2009. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-07-34550 alusel võla 118 979.99 krooni sissenõudmiseks. Kohus on ka tuvastanud kohtuotsuse väljatrükilt nähtuva jõustumismärke alusel, et täitemenetluse alustamise aluseks olev Harju Maakohtu 15.12.2009. a. otsus jõustus 23.03.2010. a. Seega olid täidetud iseenesest TMS § 23 lg 1 esimeses lauses sätestatud täitemenetluse alustamiseks vajalikud formaalsed eeldused. Vastavalt TsMS § 456 lg 2 p 1 jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2010. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-34550 (KIS-ist nähtuvalt jõustunud Riigikohtu 04.10.2010. a. määrusega nr 7-1-2-579-10) jäeti hageja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 15.12.2009. a otsuse peale menetlusse võtmata, sest apellatsioonkaebus esitati pärast TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kuivõrd täitedokumendiks olevale Harju Maakohtu 15.12.2009. a otsusele tsiviilasjas nr 2-07-34550 ei esitatud apellatsioonkaebust tähtaegselt, jõustus otsus täitmiseks esitatud kohtuotsusel märgitud ajal, mistõttu olid täidetud täitemenetluse alustamiseks vajalikud tingimused ning täitedokumendina esitatud kohtuotsus kuulus täitmisele vastavalt TsMS § 461 lg-tele 1 ja 3.
9.Teiseks tugineb hageja sellele, et vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmisele esitatud nõue on lõppenud tasaarvestusega. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Vastavalt TMS § 221 lg-le 2 on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Seega on osundatud normis sätestatud oluline piirang kohtulahendi sundtäitmise vaidlustamiseks täitemenetluse käigus ning TMS § 221 lg-s 1 nimetatud näidisloetelus esitatud võlgniku vastuväited on lubatud siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus kontrollib, kas hageja tasaarvestuse vastuväide on TMS § 221 lg 2 järgi TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks lubatav.
10.Tasaarvestuse õiguse puhul on tegemist tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigusega ning tasaarvestuse eeldusteks on tasaarvestuse õiguse tekkimine e tasaarvestuse olukorra eksisteerimine (VÕS § 197 lg 1) ja tasaarvestuse avalduse esitamine (VÕS § 198). Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 6 tuvastanud, et hageja esitas täitedokumendiks olevale Harju Maakohtu 15.12.2009. a otsusele tsiviilasjas nr 2-07-34550 eelnenud kohtumenetluses 6(8)
2-10-24686 OÜ-le G15.05.2009. a. avalduse nõuete tasaarvestamiseks, millega tasaarvestas oma nõude summas 118 585.11 krooni OÜ LG ja OÜ C OÜ vahelise laenulepingu täitmiseks AS EE OÜ C eest 07.04.2006. a. arve alusel tasutud 118 585.11 krooniga ning OÜ LG ja C H OÜ 01.07.2007. a. vahelisest laenulepingust ja OÜ LG ja OÜ C 11.07.2006. a. vahelisest käenduslepingust tuleneva nõude 350 000 krooni. Seega viis hageja tasaarvestuse teostamiseks tahteavalduse esitamisega oma kujundusõiguse lõpuni, pannes oma tasaarvestuseks kasutatud nõude vastuväitena maksma täitedokumendi saamisele eelnenud tsiviilasja nr 2-07-34550 kohtumenetluse käigus (protsessuaalne tasaarvestus). TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Samade poolte s.o. OÜ LG ja OÜ G vahel täitedokumendile eelnenud vaidluses tsiviilasjas nr 2-07-34550 tehtud kohtuotsusega on OÜ LG OÜ G kasuks 118 979.99 krooni välja mõistetud, mis annab alust järeldada, et kohus ei tuvastanud tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ning tasaarvestus ei ole lubatav. Kohus on käesolevas kohtuotsuses ka eelnevalt tuvastanud, et osundatud täitedokumendiks olev kohtuotsus on jõustunud. Kohtu hinnangul ei võimalda TMS § 221 lg 2 tugineda asjaoludele, mis esinesid jõustunud kohtulahendi saamisele eelnenud menetluse ajal ja millised pidi tuvastatama täitedokumendiks oleva jõustunud kohtulahendiga, sest vastasel korral asuks kohus ümber hindama neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 6 tuvastanud, et OÜ LG esitas ka käesoleva tsiviilasja menetluses OÜ-le G25.05.2011. a. dateeringuga avalduse nõuete tasaarvestamiseks, millega tasaarvestas oma nõude summas 118 585.11 krooni OÜ LG ja OÜ C OÜ vahelise laenulepingu täitmiseks AS EE OÜ C eest 07.04.2006. a. arve alusel tasutud 118 585.11 krooniga ning OÜ LG ja C H OÜ 01.07.2007. a. vahelisest laenulepingust ja OÜ LG ja OÜ C 11.07.2006. a. vahelisest käenduslepingust tuleneva nõude. Seega on hageja avaldanud teistkordselt sama sisuga tahet, mis on juba väljendatud hageja 15.05.2009. a. avalduses. Kuivõrd viimati nimetatud avalduses on avaldaja tahe suunatud pooltevahelise võlasuhte lõpetamisele tasaarvestusega ning ei ole vaidlust, et tahteavalduse saaja (kostja) on selle kätte saanud, on avaldus tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 69 lg 1 mõttes kehtiv. Eeltoodud põhjusel ei oma 25.05.2011. a hageja vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse avaldus õiguslikku tähendust, sest hageja on 15.05.2009. a. kehtiva tasaarvestuse avalduse esitamisega oma õiguskaitsevahendi realiseerinud (VÕS § 198).
11.Kuna kohus on tuvastanud, et hageja poolt tehtud tasaarvestuse eeldused olid olemas täitedokumendiks oleva kohtuotsuse saamisele eelnenud kohtumenetluse ajal, st tasaarvestuse ajaolud esinesid enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist, puudub alus käesolevas asjas sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
12.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada ka hagi tagamiseks rakendatud abinõu [millega määrati täiteasjas nr 017/2010/7181 täitemenetlus peatada (TsMS § 386 lg 4)].
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi 7(8)
2-10-24686 jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).
Kaija Kaijanen Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.