Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-05-760

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on N P ja J F hagi KÜ Gerassimovi 4-Narva ja AS Narva Vesi vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamise ja lepingu tühistamise nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud 2(4)

2-05-760

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus leiab, et pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Menetluskulude rahalist suurust ei saa kindlaks määrata, kuna pooled menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ega ei soovinud ka menetluskulude hüvitamist. Vähem tasutud riigilõiv Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel on riigilõivu tasutud vähem kui seaduses sätestatud. Hagiavalduses on esitatud kaks mittevaralist nõuet. Hagiavalduse esitamisel tasusid hagejad riigilõivu 60 krooni (t.l.-3). Lähtuvalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 2 ja lg 3, /---/. Hinnata hagilt tasutakse riigilõivu kindlas suuruses. Kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 3 tuli tasuda mittevaraliselt nõudelt 60 krooni. Et hageja esitas kaks mittevaralist nõuet, tuli hagi menetlusse võtmiseks tasuda riigilõivu 120 krooni. Hageja tasus 60 krooni, s.o 60 krooni vähem kui seaduses sätestatud. Lähtuvalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 50 lg 3, kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades hagi esitamise ajal kehtinud TsMS §-s 60 sätestatut. Kehtiva TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagejatelt tuleb välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 60 krooni (3,83 eurot). Kohus leiab, et arvestades selleks kuluvat ressurssi ja aega ning ebaproportsionaalseid sissenõudmiskulusid, ei ole 60 krooni väljamõistmine riigituludesse hagejatelt (1,92 eurot ühe kostja kohta) põhjendatud. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS ei reguleerinud olukorda, kus isik tuleks vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et tuleb kohaldada 01. jaanuaril 2006 kehtima hakanud seadust kui reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet reguleerivat sätet. 3(4)

2-05-760

Vastavalt TsMS § 190 lg 4 ja lg 7, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et hagejad tuleb vabastada 60 krooni riigilõivu tasumisest riigituludesse Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.